Mańǵystaýlyq ekolog: Bozjyra keshenin salý - týrızm mádenıeti qalyptasýynyń kórinisi
Mańǵystaý ólkesi – Qazaqstandaǵy týrızmdi damytýǵa qolaıly aımaq ekendigi barshamyzǵa belgili. Bıyl óńirimizde bes juldyzdy Rixos qonaqúıi ashylyp, ólkemizge jan-jaqtan keletin týrıster sany artty. Sondaı-aq, saıahattaýshylar tabıǵı jerlerdi de aralap, kelýshilerdiń kóp bóligi Bozjyra shatqalyna qyzyǵýshylyq tanytty. Ózderińizge belgili, sheteldik ınvestorlar tarapynan atalǵan Bozjyra shatqaly aýmaǵynda jańa týrızm nysanyn salýǵa usynys túsip, qazirgi tańǵa deıin qoǵam tarapynan qyzý talqylanýda. Osy rette Bozjyra kesheniniń salynýyna óz kózqarasymdy bildire ketsem, ólkemizdiń qundy jádigerlerin qorǵaı otyryp, tarıhı-mádenı oryndarymyzdy saqtaı bilýimiz kerek. Mádenı oryndarymyzdyń kelýshiler áserinen qoqysqa tolyp, qunyn joǵaltpaýyn qadaǵalaýymyz kerek. Mádenı oryndarymyzdyń «jabaıy» týrıstik orynǵa aınalmaýy, biz úshin eskeriliýi tıis dúnıe dep esepteımin. Sol sebepti men Bozjyra aýmaǵynyń florasy men faýnasyna zııan keltirmeıtin joba arqyly, ólkemizdiń damýyna áser etetin taǵy da bir sátti joba bolady dep oılaımyn. Birinshiden, óńir týrızmin damytý arqyly ekonomıkamyzdy órkendetemiz. Shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna, jergilikti azamattarymyzdyń jumyspen qamtylýyna mol múmkindik týyndar edi. Jáne de qonaq úı qurylysy bastalǵan jaǵdaıda, aýmaq mańyndaǵy turǵyndardy da jumyspen qamtı alamyz.
Ekinshiden, týrıstik keshendi salý arqyly Bozjyraǵa óz betinshe beıbereket baryp, tabıǵatqa orasan zııan keltiretin týrısterge tosqaýyl bola alamyz.
Úshinshiden, atalǵan jobanyń halyqtyń qaýqary az toptary úshin qoljetimdiliktiń barlyq talaptary men standarttaryna sáıkes oryndalatyny qýantady.
Tórtinshiden, Bozjyraǵa baratyn jol salý arqyly, aýmaq mańynda ornalasqan eldi mekenderdiń de jaǵdaıy qalypty bolar edi. Osy rette joǵaryda atalǵan máselelerdi negizge ala otyryp, mamandarmen tyńǵylyqty talqylanǵan, saraptalǵan, naqtylanǵan jobanyń iske asyrylýyn durys dep eseptep, birneshe zııaly qaýym ókilderi atynan Prezıdent Q.K.Toqaevqa 2020 jyldyń 25 jeltoqsan kúni Úndeý hatyn joldaǵan bolatynbyz.
Bozjyra týrıstik keshenin salý – ol tabıǵatty qorǵaý, qundylyqtarymyzdy qasterleý, jergilikti tarıhı-tabıǵı oryndardyń sakraldylyǵyn saqtaý, jergilikti dil, tanym-ǵuryptyq qundylyqtarymyzdy eskere otyryp, órkenıetti jolmen týrızm mádenıetiniń qalyptasýy. Bozjyra týrıstik nysanyn salý óńirimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn, týrıstik áleýetiniń artýyn, qorshaǵan ortany qorǵaý maqsatyna baǵyttalǵan qundy joba dep oılaımyn.
Eske sala ketsek, buǵan deıin Qaraqııa aýdanynyń turǵyndary Bozjyra týrıstik kesheniniń salynýyn qoldaıtynyn jazǵan bolatynbyz.