Mańǵystaýdaǵy mal sharýashylyǵy bıyl da qýańshylyqtan japa shegýi múmkin

Foto: None
Mańǵystaý oblysynyń ákimdikteri tarapynan mal azyǵy bazasyn damytý jumystary óz deńgeıinde emes, dep habarlaıdy QazAqparat Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine silteme jasapsilteme.

Bul týraly aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn mal azyǵymen qamtamasyz etý jáne mal jaıý úshin jaıylymdardyń qoljetimdiligi máseleleri jónindegi keńeste aıtyldy.

Aýyl sharýashylyǵynyń birinshi vıtse-mınıstri Aıdarbek Saparov atap ótkendeı, «Qazgıdromet» boljamyna sáıkes, bıyl Mańǵystaýda qurǵaqshylyq kútilýde. Óńirde ótken jyly da qurǵaqshylyq bolyp, saldarynan mal ólimi faktileri tirkelgen.

«Úkimettiń jedel qoldaý sharalarynyń arqasynda, mal azyǵymen qamtamasyz etý salasyndaǵy jaǵdaı turaqtaldy. Kórsetilgen boljamdardy eskerip, bizge qazirden bastap azyqpen qamtamasyz etý jumystaryn júrgizýdi bastaý jáne ótken jylǵy jaǵdaıdyń qaıtalanýyna jol bermeý qajet. Azyqpen qamtamasyz etý jumystarynyń negizgi bóligi jergilikti atqarýshy organdar tarapynan atqarylýy tıis», - dep atap ótti Aıdarbek Saparov.

Úkimet óz tarapynan jaǵdaıdyń qaıtalanýyn boldyrmaý úshin 2022-2025 jyldarǵa arnalǵan jemshóp óndirisi salasyn damytý jónindegi Jol kartasynda kórinis tapqan júıeli sharalardy qabyldady.

Mal sharýashylyǵy departamenti dırektorynyń m.a Qaırat Mutaevtyń aıtýynsha, oblysta 31,3 myń bas iri qara bar, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 2,2%-ǵa artqan. Túıe sany 95 myń basty qurady, ósim - 10,6 %. Jylqy sany 144,6 myń basty qurap, ósim 16,5 % boldy. Al qoı sany 6,1%-ǵa azaıyp, 430,6 myń basty qurady.

Keńes barysynda problemalyq máseleler de aıtyldy. Ótken jylǵy qýańshylyqqa qaramastan, mal basynyń ósýine baılanysty jergilikti atqarýshy organdar jemshóp bazasyn damytý jáne jaıylymdyq alqaptardy jaqsartý problemalaryn sheshý boıynsha álsiz jumys júrgizýde. Aýdandyq ákimdikter bekitken jaıylymdardy basqarý jáne olardy paıdalaný jónindegi josparlar formaldi sıpatta, jerdi qaıta bólý jumystary júrgizilmeıdi.

«Aıta ketý kerek, oblystyń agroqurylymdarynyń kópshiliginde mal azyǵyn daıyndaý tehnıkasy joq. Tıisinshe jem-shóp daqyldaryn egý jumystary baıaý», - dep habarlady departament ókili.

Qazirgi ýaqytta aýyl sharýashylyǵy jáne qoǵamdyq paıdalaný qajettilikteri úshin bólingen jaıylymdyq jerlerdiń aýdany shamamen 3,2 mln ga quraıdy, onyń jartysynan kóbi, 1,7 mln gektary tozǵan.

«Sonymen qatar, oblysta 8,6 mln gektarǵa jýyq bosalqy jer bar, olardy sýlandyrý problemalaryn sheshý arqyly jaıylym retinde paıdalanýǵa bolady. Jemshóp óndirisin damytý máselesinde belsendilik baıqalmaıdy nemese múlde júrgizilip jatqan joq degen qorytyndy jasaýǵa bolady», - dep túıindedi Qaırat Mutaev.


Seıchas chıtaıýt