Mańǵystaýda týrızmniń múmkindikteri qandaı

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Mańǵystaý óńirindegi týrızmdi damytý qaı jaǵynan alyp qarasańyz da suranyp turǵan sala. Tańǵajaıyp syrǵa toly tabıǵatymen qatar kóneden shejire tartatyn tarıhy, mádenı-rýhanı ózgeshelikteri sheteldikter úshin ǵana emes, Qazaqstannyń basqa óńirindegi turǵyndar úshin de naǵyz tartymdy bola alady. Qazirdiń ózinde Mańǵystaý óńirinde týrıstik áleýetti damytatyn klassıkalyq, ekotýrızm, etnotýrızm jáne bıotýrızm sekildi baǵyttar jolǵa qoıylǵan. Áıtse de ekonomıkalyq tıimdiligi anyq baıqalyp otyrǵan týrızm salasy óńirde qalaı damyp keledi? «QazAqparat» HAA osyǵan nazar aýdarǵan edi.  

Aıta keterligi, sońǵy jyldary Mańǵystaý óńirine týrıstik maqsatpen kelýshiler sany kúrt arta túsken. Mysaly 2017 jyly óńirdiń kórikti jerlerin aralap, tarıhyna tamsaný úshin kelýshiler sany 2016 jylmen salystyrǵanda 7 paıyzǵa kóterilip, 205 904 adamdy qurapty. Jergilikti jerlerde týrıster úshin qyzmet usyný aýqymy da 5% kóbeıip, 4,2 mlrd teńgege jetken eken. Osynyń nátıjesinde óńirdegi jalpy ishki ónim kórsetkishi boıynsha týrızm úlesi 1,2% jetken.

Týrısterdi qarsy alý qaýqary da Mańǵystaýda jyl saıyn jaqsaryp keledi. Qazirgi kúni óńirde qonaqtardy ornalastyrýǵa bolatyn 78 oryn bolsa, olardyń 16-sy sertıfıkattalǵan qonaq jaılar eken. Sonyń ishinde «Renessans Merrıot» pen «Holıdeı Inn» sekildi eki halyqaralyq qonaq úı jelileri de jumys istep tur.

Kaspıı teńiziniń jaǵalaýy da týrıster úshin tartymdy bolatyn áleýetti baǵyttyń biri. Bul rette jergilikti bılik Aqtaý jaǵajaı jelisin kóriktendire túsýdi qolǵa alyp otyr. Osy baǵyttaǵy jumystar da jandansa, teńiz maýsymynda shetelge emes, óz elimizde demalam deıtin qazaqstandyq kelýshiler sanynyń artatynyna úmit mol. Sol úshin byltyr jaǵajaı aýmaǵynyń 1,5 shaqyrymy abattandyrylǵan bolsa, qazirgi kúni bul 7 shaqyrymǵa jetken.

Mańǵystaý oblysy ákimdigi men Týrızm ındýstrııasy komıteti 2019 jyly teńiz jaǵalaýyndaǵy jurt demalatyn jaǵajaıdy 100 paıyzǵa deıin jaqsartýdy josparlapty. Sosyn sarapshylar «Jartasty súrleý» jobasyna qyzyǵýshylyq erekshe bolatynyn boljap otyr. Jaqynda ǵana Elbasy Nursultan Nazarbaevqa tanystyrylǵan jobanyń ereksheligi - onda 2,2 shaqyrymdy quraıtyn jaıaý júrginshiler joly qalanyń tastaǵy men jaǵajaı aýmaǵyn bir-birimen jalǵastyryp jatyr. Teńiz jaǵasyndaǵy alyp tastardyń ústine salynǵan «súrleý» jobasy tolyq aıaqtalǵanda bul joldyń uzyndyǵy 6 myń shaqyrymǵa jetedi eken. Súrleýdiń boıyna ólke tarıhynan syr shertetin jádigerler qoıylady. Sondyqtan bolsa kerek, sarapshylar bul jobany Aqtaý qalasynyń sulýlyǵyn ǵana kórsetip qoımaı, óńirdiń ózin-ózi tanystyratyn múmkindigin alǵa tartyp, týrızmdi damytýǵa úlken sep bolatyn joba retinde qarastyrady.

Mańǵystaý óńirinde týrızmniń turaqty damýy úshin áli de basa nazar aýdarylýy tıis jumystar da joq emes. Máselen, qazirgi tańda teńiz jaǵalaýyndaǵy jekelegen demalys bazalary jumys isteıdi. Sosyn teńiz jaǵalaýy jelisinde 29 demalys bazasy bolsa, sonyń tek úsheýi ǵana jaılylyq standartyna, yńǵaılylylyq talaptaryna sáıkes keledi eken.

Áıtse de týrıstik keshendi damytý sharalary esh irkilip qalmaıdy. Mynandaı faktiler de sonyń aıǵaǵy: sońǵy jyldary qonaqtarǵa arnalǵan oryndar qory kóbeıgen (156 nómirge deıin), basseınder sany ósken (4-ýi eresekterge, 3 balalarǵa arnalǵan), jańa sý attraktsıondary iske qosylýda (9 sýda syrǵanaý tóbeshikteri ashyldy). Bundaı keshender bir ýaqytta 4 myń adamǵa deıin qabyldaı alady, sonyń ishinde 1 myńnan astam adam qonaq úı keshenderine ornalasady. Týrıstik keshendi damytý maqsatynda 485,2 mln teńge ınvestıtsııa salynǵan, al aǵymdaǵy jyly shomylý maýsymyna oraı 71,5 mln teńgeni quraıtyn qosymsha tolqyndy basseıinder iske qosyldy. Tájirıbede kórsetkenindeı, bundaı ınvestıtsııalar tolyǵymen ózin-ózi  aqtaıdy. Aıtalyq, 2017 jyly shomylý maýsymynda osyndaı keshenderge 87 myń adam kelgen.

Taǵy bir toqtala ketetin jaıt, qazaq bıznesi de Mańǵystaý óńirindegi týrızm áleýetiniń perspektıvasyna senimmen qaraı bastaǵandaı. Sońǵy jyldardaǵy ınvestıtsııalardyń artýy da buǵan dálel. Atap aıtqanda, 2017 jyly 425 oryndyq «Flamıngo» balalar saýyqtyrý lageri qaıta jóndelip, iske qosyldy. Al bul nysannyń qurylysyna jalpy somasy 1,5 mlrd teńge jumsalsa, sonyń 180 mln teńgesi «Damý» qory arqyly bólingen eken. Nátıjesinde «Flamıngoda» byltyr 1920 bala demalǵan.

Qazirgi tańda «Nur» dep atalatyn 250 oryndyq 5 juldyzdy emdeý-dıagnostıkalyq jáne saýyqtyrý kesheniniń qurylysy bastalǵan. Jalpy quny 2 mlrd teńgege jýyqtaıtyn joba 2019 jyldyń ekinshi toqsanynda iske qosylmaq. Tutastaı alǵanda 2017 jyly qazaqstandyq bıznes ókilderi 8,8 mlrd teńgeni quraıtyn 14 jobaǵa qarjy quıǵan. Osynyń arqasynda 193 jumys orny ashyldy.

Jergilikti bılik kelesi jyly demalys aımaǵynyń barlyq aýmaǵyndaǵy keshenderdi qamtıtyn elektr jáne sýmen jabdyqtaý jelileriniń qurylysyn qolǵa almaqshy. Bul da óz kezeginde óńirdiń damýy úshin ınvestorlar tartýǵa septigin tıgizedi. Qazirdiń ózinde zamanaýı demalys aımaǵy úshin qarjy quıatyndar tabylyp jatyr. Máselen, 3 juldyzdy, jeke jaǵajaıy bar 50 oryndyq qonaq úı kesheniniń tıptik jobasy jasalǵan. Bundaı keshenniń quny shamamen 700-800 mln teńgeni quraıdy, al bıyldyń ózinde osyndaı eki oteldiń qurylysy bastalady dep josparlanǵan.

Tutastaı alǵanda 2023 jylǵa deıin týrızm ınfraqurylymyn damytý úshin 18,5 mlrd teńge bólý josparlanǵan, sonymen qatar, 20 mlrd teńge jeke ınvestıtsııaǵa 32 jańa otelder men demalys oryndaryn salý kózdeledi. Bul Mańǵystaý óńirine keletin týrıster sanyn 600 myńǵa deıin arttyrýǵa septigin tıgizse, kórsetiletin qyzmetter kórsetkishin 280 mlrd teńgege deıin arttyrýǵa járdemdesedi. Al osynyń arqasynda óńirlik jalpy ishki ónim 4 paıyzǵa jetedi dep boljanady. 

Seıchas chıtaıýt