Mańǵystaýda dıplommen aýylǵa barǵan jas mamanǵa úı alýǵa 5 mln teńge kómek beriledi

AQTAÝ. QazAqparat - Mańǵystaý oblysynda 2023 jyly «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasy aıasynda 411 maman birjolǵy kóterme járdemaqy jáne 231 maman jeńildetilgen nesıemen turǵyn úı satyp alýǵa kómek ala alady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Bul týraly qoǵamdyq kommýnıkatsııa ortalyǵynda ótken brıfıngte Mańǵystaý oblystyq ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý basqarmasy basshysynyń orynbasary Laýra Muhambetova habarlady.

Spıkerdiń aıtýynsha, bıyl aýyldyq eldi-mekenderge jumys isteýge kelgen mamandar 100 AEK ıaǵnı, 345 000 teńge mólsherinde kóterme járdemaqy jáne úı satyp alý úshin 1500 AEK ıaǵnı, 5 175 500 teńgeden aspaıtyn somada bıýdjettik kredıt túrindegi áleýmettik qoldaýǵa ıe bola alady.

- «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasyna bilim berý, densaýlyq saqtaý, áleýmettik qamsyzdandyrý, mádenıet, sport jáne veterınarııa mamandyǵy, aýyl, kent, aýyldyq okrýgter ákimderi apparatynyń bas jáne jetekshi mamandary úmitker bola alady. Sonymen qatar, kóterme járdemaqy jáne turǵyn úı satyp alýǵa nemese salýǵa bıýdjettik kredıt berý tıisti qarjy jylyna qarjylandyrý josparyna sáıkes bólingen soma sheginde júzege asyrylady, - dedi Laýra Muhambetova.

Spıkerdiń aıtýynsha, oblys boıynsha 2022 jyly 423 mamanǵa barlyǵy 131 mln teńge járdemaqy berilgen.

Al, 208 maman 15 jylǵa deıingi merzimge 0,01% mólsherindegi syıaqy mólsherlemesimen bıýdjettik nesıe alǵan. Sonyń biri - 2020 jyly Almaty qalasynda oqýyn bitirip kelgen jas maman Gaýhar Túgel.

Búginde ol Munaıly aýdany Dáýlet eldi mekenindegi №4 jalpy bilim beretin mektepte pedagog-logoped mamany retinde qyzmet etedi.

- «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasyn uzaq ýaqyt zerttedim. Onyń artyqshylyqtaryn izdep, jas mamandar úshin tıimdilikterin qarastyrdym. Bul joba tek jas mamandar úshin ǵana emes, birneshe jyl tájirbıesi bar qyzmetkerlerge de kómegi kóp ekenin bilgennen keıin, baǵdarlama arqyly jumysqa ornalasýǵa sheshim qabyldadym. Sonyń arqasynda, 2022 jyldaǵy sommaǵa sáıkes 306 300 teńge qaıtarymsyz jardemaqy jáne baspana alýǵa 4 mln. 594 myń teńge bıýdjettik kredıt túrindegi áleýmettik qoldaýǵa ıe boldym, - dedi Gaýhar Túgel.

Sondaı-aq brıfıng barysynda Munaıly aýdandyq ekonomıka jáne qarjy bóliminiń basshysy Shynar Suńǵat áleýmettik qoldaý sharalaryn alý úshin qajetti qujattar tizimin atap ótti.

- Úmitker kóterme járdemaqy alǵysy kelse elektrondy úkimet veb-portaly arqyly ótinish joldaıdy. Sondaı-aq, jeke basyn kýálandyratyn qujat, bilimi týraly dıplomynyń kóshirmesi, qyzmetti alýshynyń eńbek qyzmetin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi talap etiledi. Al, turǵyn úıdi satyp alýǵa jáne salýǵa bıýdjettik kredıt alǵan kezde, qaǵıdanyń 2-qosymshasyna sáıkes ótinish, jeke basyn kýálandyratyn qujat, bilimi týraly dıplomynyń kóshirmesi, kórsetiletin qyzmetti alýshynyń eńbek qyzmetin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi jáne sáıkestendirý úshin neke qııý kýáligi men nekede turǵan qyzmetti alýshylar úshin memlekettik tirkeý týraly kýálik pen kredıttik bıýrodan esep qujattary qajet bolady, - dedi Shynar Suńǵat.