Mańǵystaý oblysynda lastaýshy kózder dron arqyly áýeden anyqtalmaq

AQTAÝ. QazAqparat - Mańǵystaý oblystyq ekologııa departamentine óndiris oryndary aýmaǵyndaǵy 12 túrli lastaýshy kózderdi anyqtaıtyn drondar satyp alynady. Bul týraly QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń Facebook paraqshasyndaǵy tikeleı efırde óńirlik departamenttiń dırektory Rýslan Tókenov aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Ekologııa departamentine sońǵy úlgidegi dron satyp alynyp jatyr. Ol 12 túrli lastaýshy kózderdi onlaın rejımde anyqtaı alady. Jeti shaqyrym radıýsta, úsh jarym shaqyrym bıikke ushyrýǵa bolady. Vıdeo, fotofıksatsııasy bar. Qazir atalǵan qurylǵy satý-satyp alý protsesinen ótip jatyr. Keler jyldan bastap qoldanysqa engizemiz. Drondardy kóbine ónerkásip kásiporyndarynyń aýmaǵynda, zaýyttardyń, ken oryndarynyń tóńireginde paıdalanamyz. Erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarda dron qoldanylmaıdy», - dep atap ótti Rýslan Tókenov.

Aıta keteıik, bıyl Mańǵystaý oblysy boıynsha kásiporyndarǵa qorshaǵan ortaǵa keltirgen zııany úshin 2,8 mlrd teńge aıyppul salynyp, onyń 90% -y óndirilgen. Rýslan Tókenov óńirdegi ekologııalyq máselelerdi sheshý boıynsha bekitilgen Jol kartasyna keńinen toqtaldy.

«Jol kartasy jeti taraýdan, otyz alty bólimnen turady. Shyǵaryndylardy azaıtý, kógaldandyrý, qaldyqty basqarý, tarıhı lastaný oryndaryn retteý, bıoalýantúrlilikti qorǵaý jáne taǵy da basqa ekologııalyq máselelerdiń bári osy qujatqa engizilgen. Mınıstrdiń tapsyrmasy boıynsha, biz toqsan saıyn jergilikti halyqpen kezdesip, atqarylǵan jumys boıynsha esep berip otyramyz. Onda sheshilgen máselelerdi, sheshimin tappaǵan dúnıelerdi baıandap, sebebin de túsindiremiz», - dedi departament basshysy.

Jaqynda Qazaqstannyń Qyzyl kitabynyń sırek kezdesetin jáne joıylyp ketý qaýpi bar janýarlar tizimine engizilgen Kaspıı ıtbalyǵynyń ahýaly da suhbatqa arqaý boldy.

«Kaspıı jaǵalaýynan keıde óli ıtbalyqtardyń tabylyp jatady. Kóp jaǵdaıda buǵan ıtbalyqtyń brakoner aýyna oratylyp qalýy sebep bolady. Bıyl ákimdiktiń qatysýymen teńizdegi biraz jer zańsyz aýdan tazartyldy. Eger bul jumys jalǵassa, oń nátıje bolatyny sózsiz. Al ıtbalyqtyń Qyzyl kitapqa enýi bizge jańadan erekshe qorǵalatyn aımaq qurýǵa múmkindik beredi», - dep atap ótti R.Tókenov.

Óńirdegi qoqys problemasy týraly aıtylǵanda sońǵy ýaqytta jurtshylyq talqysyna túsip jatqan Bozjyra shatqalynyń tazalyǵy da nazardan tys qalmady.

«Esep boıynsha bıyl Bozjyraǵa 2 000 adam barǵan. Onyń árqaısysynda ózderimen bir bótelke sý boldy desek, jartysy sanaly túrde bos bótelkesin alyp ketedi. Qalǵan myńynan qaldyq sý jerde qalady. Aldaǵy jyly shatqalǵa on myń týrıst keledi dep boljanyp otyr. ıAǵnı, biz qoqys máselesin qazirden rettep, ony tastaıtyn oryndardy daıyndap, qonaq úı salatyn ınvestorǵa mindet júkteýimiz qajet. Jalpy qonaq úı Bozjyra shatqalynan alys ornalassa, ekologııalyq talap oryndalsa, joba daıyn bolǵanda halyqqa tanystyrylsa, sonymen qatar aınalada kıeli oryndar bolǵandyqtan túngi mezgilde tynyshtyq rejımi saqtalsa bul jobaǵa jurtshylyqtyń bári birdeı qarsy emes», - deıdi departament basshysy.

Suhbat kezinde 105 mln tonna radıatsııalyq qaldyq tógilgen Qoshqar ata qaldyq qoımasy, Shetpe mańyndaǵy karerler, ekologııalyq mádenıet, jańa Ekologııalyq kodekstiń jergilikti jerdegi ahýaldy jaqsartýǵa tıgizetin septigi jáne taǵy da basqa qordalanǵan problemalar sóz boldy.

Mınıstrliktiń baspasóz qyzmeti salalyq komıtetter men departamentter, vedomstvalyq mekemeler ókilderimen mańyzdy máseleler jóninde tikeleı efırlerdi dástúrli túrde kún saıyn ótkizip otyrady.