Mańǵystaý oblysy alty aıda 256 mlrd teńge ınvestıtsııa tartty
Aǵymdaǵy jyldyń 6 aıynyń qorytyndysy boıynsha, oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń barlyq negizgi kórsetkishterinen oń dınamıka baıqalady.
Jalpy óńirlik ónimniń (JÓÓ) kólemi 659 mlrd teńgeni qurady nemese ósim 101,2%. Ótken jyldyń 6 aıymen salystyrǵanda, esepti kezeńde 1,4 trln teńgeniń ónerkásip ónimi óndirilip, onyń naqty kólem ındeksi 101,2%-dy qurady. Eń basty mindet - óńdeý sektoryn damytý. Atalǵan sektordyń jalpy ónerkásiptik óndiristegi úlesi sońǵy 3 jylda 5%-dan 9%-ǵa deıin ósti. Esepti kezeńde óndirý kólemi 12%-ǵa artyp, 119 mlrd teńgege jetken.
Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda oblysta quny 395 mlrd teńge bolatyn 45 joba iske asyryldy. 4 myńnan asa jumys orny quryldy.
Aǵymdaǵy jyly ınvestıtsııalyq quny 19 mlrd teńgeni quraıtyn 6 jobany júzege asyrý josparlanyp otyr. Bıylǵy 6 aıda óńir ekonomıkasyna 6% ósimmen 256 mlrd teńge ınvestıtsııa tartyldy.
«Mańǵystaý oblysy 37 elmen eksport-ımporttyq operatsııa júrgizedi. Jyl basynan beri áleýetti ınvestorlarymen kelissózder jasasyp, 6 memorandýmǵa qol qoıyldy. Sonyń biri - Birikken Arab Ámirliginiń DP World transulttyq kompanııasymen «Aqtaý teńiz porty» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyn damytý maqsatynda júrgizilgen kezdesýler. Prezıdent Nursultan Nazarbaev Birikken Arab Ámirlikterine resmı sapary barysynda atalmysh kompanııamen «Aqtaý teńiz porty» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynyń 49% aktsııasyn satyp alýdyń negizgi qaǵıdattary týraly negizdemelik kelisimge kelgen bolatyn. Kelisimge sáıkes, «DP World» kompanııasy arnaıy ekonomıkalyq aımaqty basqarýǵa qatysady. Bul óz kezeginde Mańǵystaý oblysynyń halyqaralyq logıstıka tizbegine enýine, atalǵan kompanııanyń kólik logıstıkasy salasyndaǵy tájirıbesi men ozyq tehnologııalaryn qoldanýǵa múmkindik beredi. Nátıjesinde, Aktaý portyn odan ári belsendi damytýǵa, basym baǵyttar boıynsha ınvestıtsııalar tartýǵa, tıimdiligi joǵary jáne básekege qabiletti óndirister qurýǵa qolaıly jaǵdaı jasalady», - dedi oblys ákimi.
«Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasy aıasynda jyl basynan beri quny 860 mln teńgeni quraıtyn 40 joba maquldandy. Byltyr osy kezeńde 24 joba maquldanǵan edi. Jańadan kásibin ashatyn kásipkerlerdi qoldaý maqsatynda óńirlik «Nur kapıtal» baǵdarlamasy sátti iske asyrylyp keledi. Búgingi tańda 2 mlrd teńgeniń 110 jobasy qoldaý tapty.
Óńir ekonomıkasynyń basym baǵyttarynyń biri - agrarlyq sektordy damytý. Esepti kezeńde 5,3 mlrd teńgeniń aýyl sharýashylyǵy ónimi óndirilip, salanyń naqty kólem ındeksi 105,1%-dy qurady. Búginde oblysymyzda mal sharýashylyǵynda 1000, egin sharýashylyǵynda 159 sharýa qojalyǵy jumys istep tur. Jyl basymen salystyrǵanda mal sany 43%-ǵa nemese 502 myńnan 719 myńǵa deıin ósti. Egin sharýashylyǵynda 1100 gektarǵa egin egildi. Aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa, egin jáne mal ónimderiniń sapasyn arttyrýǵa «Agrobıznes - 2020» baǵdarlamasy aıasynda 1 mlrd teńge kóleminde sýbsıdııa bólindi.
Sondaı-aq, oblys ákimi 12 tamyz kúni Aqtaý qalasynda ótkiziletin Kaspıı mańy elderiniń 5-shi sammıtine daıyndyq jumysyna toqtaldy. Halyqaralyq mańyzy bar sharaǵa Reseı, Túrkmenstan, Ázirbaıjan, Iran elderiniń prezıdentteri keledi. Sammıt barysynda tarıhı mańyzy bar qujat qabyldanady, ol - Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi týraly Konventsııa. Sonymen qatar, «Beıneý-Aqjigit-Ózbekstan shekarasy» jáne «Jetibaı-Jańaózen-Kendirli» avtomobıl joldarynyń qurylysyn bastaýǵa, Quryq portynda 2,5 mıllıon tonna júk paromyn jóneltýge start berý sharalary ótedi. Teńiz jaǵalaýyn, «Jar asty joldary» nysanyn qaıta jańǵyrtý, qalany kógaldandyrý, bezendirý, joldardy jóndeý jumystary júrgizilip jatyr.