Mańǵystaýda Quryq portynyń mańynda záıtún ósirilip jatyr
Qoǵamdyq kommýnıkatsııa ortalyǵynyń málimetinshe, vıtse-premer Mańǵystaýda otandyq taýar óndirýshilerdiń bastamalaryna joǵary baǵa berip, teńiz termınalyn salý jobasy Úkimet baqylaýynda ekenin atady.
S.Jumanǵarın «Aqtaý teńiz porty» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynyń jumysymen tanysyp, «Azersýn logıstıka jáne óndiris ortalyǵy» JShS kásipornynda bolyp, jemis-jıdek, kókónisterdi saqtaýǵa arnalǵan qoıma keshenine arnaıy bardy.
Óńirdegi mańyzdy ınfraqurylymdyq joba — Quryq portyndaǵy «Sarja» kópfýnktsıonaldy teńiz termınaly qurylysy Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes eldiń transshekaralyq habtaryn damytýdaǵy mańyzdy býyn — Kaspıı kólik torabynyń bir bóligi retinde iske asyrylyp jatyr.
«Sarja» KTT Qazaqstan porttary arqyly júk aınalymyn jylyna 11 mln tonnaǵa arttyrýǵa múmkindik beredi.
Mańǵystaýlyq kásipkerler teńiz torly balyq ósirý sharýashylyǵyn jáne záıtún plantatsııalaryn damytý jobasy kórsetti.
Eki joba da Mańǵystaý oblysy aýmaǵynda júzege asyrylyp jatyr. Taýarly balyq ósirý bastamalary losos tuqymdy balyq ósirýge arnalǵan fermalardy qurýǵa baǵyttalǵan.
Jobany ázirleýshilerdiń boljamyna sáıkes, 2026 jyly 200 tonna ónim óndirýge qaýqarly. Nysandy iske qosý aldy teńiz alabyna jan-jaqty zertteýler júrgizý josparlanyp otyr.
Budan bólek, Quryq portynyń janynda záıtún aǵashtaryn ósirý jobasy júzege asyp jatyr. Ótken jyly 2000 kóshet otyrǵyzylǵan.
Osy rette Qazaqstan naryǵyn joǵary sapaly otandyq ónimmen, ıaǵnı záıtún, záıtún maıymen qamtamasyz etý, sondaı-aq jaqyn memleketterge eskporttaý josparlanǵan.
Búginde alǵashqy júk aılaqtary men bazalyq ınjenerlik jáne kólik ınfraqurylymy salyndy, bas júk termınalynan júkterdi aýystyryp tıeý qyzmetteri kórsetildi.
2024 jyldyń basynan bastap Sarja termınaly 6 kemeni qabyldaǵan.
Sondaı-aq, qyzmet bastalǵannan beri Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty boıynsha 51 000 tonnadan astam júk aýystyrylǵan.
«Biz 5 transshekaralyq habty — Qytaı shekarasyndaǵy Qorǵas torabyn, Qyrǵyzstanmen birlesken „Alataý“ındýstrııalyq-logıstıkalyq keshenin, Ózbekstan shekarasyndaǵy „Ortalyq Azııa“ transshekaralyq halyqaralyq kooperatsııa ortalyǵyn, Oraldaǵy „Eýrazııa“ logıstıkalyq ortalyǵyn jáne Quryq teńiz porty kiretin Kaspıı habyn belsendi damytyp jatyrmyz. Quryq teńiz porty Qazaqstannyń eskporttyq áleýetin damytýda aıryqsha mańyzǵa ıe. Memleket basshysy elimizdi óńirdegi eń iri kólik-logıstıkalyq habqa aınaldyrýdy mindettedi. Bul rette mańyzdy rólderdiń biri Transkaspıı kólik baǵytyna beriledi. Ótken jyldyń jeltoqsan aıynda birinshi júk, ıaǵnı mys, alıýmınıı ózge elge eksporttaldy», — dedi Serik Jumanǵarın.
Sapar aıasyndaǵy kezdesýde jergilikti kásipkerler ózekti másele — jergilikti aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń ımporttalatyn azyq-túlikpen básekege túsýi ekenin jetkizgen bolatyn.
Sonymen qatar, Serik Jumanǵarın fermerlik jylyjaı ıelerine sýbsıdııa alý múmkindigin aıtty.