Mańǵystaýda 3 myń gektardan astam aýmaqta oazıs paıda boldy
– Ásel Amanbekqyzy, Mańǵystaý oblysynda sırek kezdesetin ańdar mekendeıtinin fototuzaqpen túsirilgen sýretter dáleldep otyr. Osy oraıda óńirdegi ańdardyń sanaǵyn júrgizýge múmkindik bar ma?
– Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń «Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda janýarlar túrlerin esepke alýdy júrgizý jónindegi nusqaýlyqty bekitý týraly» buıryǵyna sáıkes, bizdiń basqarmaǵa qaraıtyn «Qyzylsaı memlekettik óńirlik tabıǵı parki» KMM jabaıy ańdar sanaǵyn júrgizedi. Orman sharýashylyǵy komıtetimen kelisim-shartqa otyrǵan «Ohotzooprom» RMQK men Zooınstıtýt mamandary da joıylý qaýpi tóngen arqar, qaraquıryq sııaqty tuıaqty janýarlardyń sanaǵyn kóktem men kúz aılarynda júrgizip turady. Byltyr 5-11 qazan aralyǵynda júrgizilgen sanaqtar barysynda 1059 bas ústirt arqary, 73 bas qaraquıryq esepke alyndy. Fototuzaq sýretke túsirip alǵan aq qasqyr óte sırek kezdesetindikten, onyń óńirimizdegi naqty sanyn anyqtaý múmkin bolmaı otyr.
2023 jyly sırek ańdar júrýi múmkin degen mańdarǵa qoıylǵan UOVision GREEN-30 markaly 38 fototuzaq 17 myńnan astam sýret túsirgen. Kameralar joıylyp ketý qaýpi tóngen, Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna engen ań-qustardy sýretke túsirip, beınejazba da jasaıdy. Sondaı materıaldardan óńirimizdi Ústirt arqary, aq qasqyr, qaraquıryq, qara qaryn, dala mysyǵy, lashyn, búrkit sııaqty kóptegen sırek ańdar mekendeıtinin anyqtadyq.
Biz fototuzaqqa túsken ańdar men qustar boıynsha jańalyqtardy, derekterdi áleýmettik jelide turaqty jarııalap otyramyz. Ondaǵy maqsatymyz – kópshilikke bul ań-qustardy aıalaý qajettigin, tabıǵatqa degen janashyrlyqty dáripteý.
– Mańǵystaýdyń shóleıtti aýmaǵyndaǵy eldi mekenderde qum kóshkinin bógeý, qumdy daýyldan qorǵaý úshin qolǵa alynǵan sharalar týraly aıta otyrsańyz. Qumnan qaýip tóngen aýyldardyń aınalasyna sekseýil, jyńǵyl otyrǵyzý jumystary qalaı júzege asty?
– Oblysta eldi mekenderdi kóshpeli qumnan qorǵaý maqsatynda sekseýil egý jumystary 2004 jyldan beri júrgizilip keledi. Sonyń nátıjesinde, Senek, Úshtaǵan, Tuşyqudyq jáne Shebir aýyldarynyń aınalasynda 3329 gektar aýmaqty qamtyǵan oazıs paıda boldy. Byltyrǵy jyldyń ózinde 26,81 gektar aýmaqqa 36 201 sekseýil, 27 151 júzgin jáne 27 151 jyńǵyl aǵashtary otyrǵyzyldy. Bıyl Beıneý aýdany Tájen, Syńǵyrlaý, Sam, Turysh, Aqjigit, Aqshymyraý aýyldarynda, Qaraqııa aýdany Senek, Bostan aýyldarynda, Mańǵystaý aýdany Jarmysh aýylynda jáne Túpqaraǵan aýdany Taýshyq aýylynda qum kóshkinin toqtatý úshin osy eldi mekenderdiń aınalasynan jasyl beldeý jasaýǵa konkýrs jarııalandy. Sonymen qatar, qazirgi ýaqytta Qoshqar ata qaldyqtar qoımasynyń aınalasynda da jasyl beldeý paıda boldy. 2021 jyly bastalǵan bul jumystar 2027 jylǵa deıin jalǵasady.
– Kıikterdiń popýlıatsııasyn saqtaý jumystary qalaı júrip jatyr? Kıikter óńir sharýalaryna ózge óńirlerdegideı qandaı da bir zııan keltirip otyrǵan joq pa?
– Elimizdegi kıikter Betpaqdala, Ústirt jáne Oral popýlıatsııasy bolyp bólinedi. Aqtóbe, Atyraý, Mańǵystaý oblystaryn kıikterdiń Ústirt popýlıatsııasy mekendeıdi. Sanaqtardyń qorytyndysyna súıensek, bul popýlıatsııanyń jalpy sany 2022 jyly 28 myń bas bolsa, 2023 jyly 39 700 basqa jetken.
Kıikterdiń ústirt popýlıatsııasy negizinen Aqtóbe oblysyn mekendeıdi. Mańǵystaý aımaǵynda Beıneý aýdanyndaǵy «Eset», «Kóleńkeli» tabıǵı qaýmaldaryna jáne Aqtóbe oblysymen shekaralas aýmaqtarǵa tek maýsymdyq kóshi-qon kezinde ǵana, ásirese kóktem aılarynda keledi. Sondyqtan, Mańǵystaý oblysynda kıikterdi turaqty qadaǵalaý júrgizilmeıdi.
– Oblysta qurylys qaldyqtaryna arnalǵan polıgon ashý jospary bar edi. Osy máseleniń barysy qalaı bolyp jatyr?
– Oblysta turmystyq qatty qaldyqtardy jınaý úshin arnaıy jobamen salynǵan jeti polıgon jáne sanıtarlyq talaptarǵa saı kelmeıtin 16 qoqys tógý orny bar. Qazir sondaı beıbereket qoqys oryndaryn azaıtý maqsatynda Boranqul, Aqjigit, Jyńǵyldy, Aqshuqyr jáne Saıyn Shapaǵatov eldi mekenderi úshin turmystyq qatty qaldyqtardy kómý polıgondaryn salynbaq. Búginde sol polıgondardyń jobalyq-smetalyq qujattamalary ázirlenip jatyr.
2021 jyly «ECSAD» JShS-ne Aqtaý qalasynan 52 shaqyrym jerden óndiris jáne tutyný qaldyqtaryn qaıta óńdeý keshenin salýǵa 20 gektar jer telimi berilgen bolatyn. Qazirgi ýaqytta qurylys júrip jatyr. Keshen janynan suryptaýǵa kelmeıtin qaldyqtardy kómý polıgony men qurylys qaldyqtaryn qabyldaý, olardy ýaqytsha saqtaý orny jasalady. Bul keshen Aqtaý qalasyn, Aqshuqyr men Saıyn Shapaǵatov eldi mekenderine qyzmet jasaıdy.
Sonymen qatar, byltyrǵy jyly óńirdegi qaldyqtardy kádege jaratý men beıbereket qoqys úıindilerin, Shetpe aýylyndaǵy karerlerdi joıý boıynsha ás-sharalardyń arnaıy baǵdarlamasy jasalǵan.
Oblys ortalyǵy boıynsha turmystyq qatty qaldyqtardy shyǵarýshy uıym «Kaspıı Operatıng» JShS Aqtaý qalasy boıynsha múmkindigi shekteýli azamattarǵa, soǵys ardagerlerine jáne seksen jastan asqan azamattarǵa jeńildikter qarastyrǵan. Sonymen qatar, jer úı turǵyndarynyń qoqysqa shyǵarǵan iri kólemdi zattary men qurylys qaldyqtaryn qoqys shyǵarýshy uıymdar tegin shyǵaryp júr.
Aıta ketý kerek, beıbereket qoqys úıindileri – búginde ózekti ekologııalyq másele. Oblysy boıynsha byltyr ruqsaty joq 111 qoqys úıindisi anyqtalyp, olardyń júzge jýyǵy joıyldy. Qalǵan qoqys úıindileri aqpan aıynyń sońyna deıin tazartylady.
– Kaspıı teńiziniń Aqtaýdaǵy jaǵalaýy qoqysqa tolyp bara jatqany jıi aıtylady, ony tazartý sharalary qolǵa alynǵan ba?
– Jyl saıyn oblys ákiminiń qaýlysymen kóktemgi, kúzgi senbilikter ótkiziledi. Tazalaý sharalaryna oblystyq basqarmalar, memlekettik organdar, ekologııa belsendileri, aýdan-qala turǵyndary qatysady. Senbilikke qatysýshylar barlyq qajetti qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etiledi. Teńiz jaǵalaýyn shashylǵan qoqystardan tazartýǵa kelgende aqtaýlyqtar belsendilik tanytyp júr, ekologııalyq ahýalǵa beı-jaı qaraı almaıtyn azamattardyń kóbeıe túskeni qýantady.
Bıyl kóktemgi senbilikter 1 naýryzdan 30 mamyrǵa deıin jalǵasady. Al kúzgi senbilikter 1 qyrkúıek pen 1 qarasha aralyǵyna josparlanǵan.