Mańǵystaý ákimi qazaq-ózbek shekarasynda arnaıy bajsyz saýda aımaǵyn qurýdy usyndy

<p>Samarqand qalasynda ótken Qazaqstan men Ózbekstan úkimetteriniń birlesken óńiraralyq forýmynda Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurdáýlet Qılybaı Mańǵystaý oblysy men Ózbekstannyń ekonomıkalyq, saýda-sattyq baılanystaryn keńeıtýge qatysty birqatar usynys bildirdi. Bul týraly Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi habarlady.</p>

Búginde Mańǵystaý men Ózbekstandy baılanystyratyn avtojol salynyp jatyr. Qazaqstan aýmaǵynda «Tájen» keden beketine deıin jol tóselýde. Al kúni keshe Qaraqalpaqstan ortalyǵynan el shekarasyna deıin jańa avtojol paıdalanýǵa berildi. Bul aldaǵy ýaqytta Mańǵystaý oblysy men Ózbekstan arasyndaǵy taýar aınalymynyń artýyna múmkindik beredi.
Nurdáýlet Qılybaıdyń aıtýynsha, Mańǵystaý óńiriniń kóterme bazarlaryna azyq-túlik ónimderiniń, kókónisterdiń, jemisterdiń basym bóligi Ózbekstan Respýblıkasynyń Buhara, Samarqand, Nókis, Syrdarııa egistikterinen ákelinedi. «Tájen» keden beketi arqyly kúnine 250-300-ge jýyq júk kóligi ótedi, onyń ishinde orta eseppen Mańǵystaý oblysyna 25-30 júk kóligi jóneltiledi. Bul shamamen 11 myń tonna taýar.

– Bizdiń delegatsııa quramynda eldegi eń iri kóterme taratý ortalyqtarynyń biri - «Aqtaý ORTs» JShS-niń quryltaıshysy bar. Qazirgi ýaqytta olar qajetti saýda alańyn usynýǵa tolyq daıyn jáne ózbekstandyq kásipkerler tarapynan naqty qadamdar kútedi. Biz ol jerde «Ózbekstanda jasalǵan» saýda alańyn ashyp, aýyl sharýashylyǵy jármeńkelerin uıymdastyrýǵa daıynbyz,- dedi Nurdáýlet Qılybaı.

Sondaı-aq, óńiraralyq forýmda Mańǵystaý oblysynyń ákimi eki el arasyndaǵy saýda-sattyq baılanystaryn odan ári arttyrý maqsatynda shekaralas aımaqta «Qorǵas» saýda kesheni úlgisinde arnaıy bajsyz saýda aımaǵyn qurýdy usyndy. Saýda-ekonomıkalyq aımaqtyń ashylýy Mańǵystaý oblysy men Ózbekstan Respýblıkasy arasyndaǵy taýar aınalymyn 4 esege arttyrýǵa múmkindik beredi.
Sonymen qatar, jıynda týrızm, aýylsharýashylyǵy salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly da sóz boldy. Máselen, Ózbekstan Respýblıkasynyń týroperatorlary úshin Mańǵystaý oblysyndaǵy tarıhı-mádenı jáne týrıstik oryndardy qamtıtyn daıyn týrpaketter ázirlenip, 2025 jyly jumysyn bastaýǵa daıyn ekendigi de aıtyldy.

–Mańǵystaý oblysyn damytýdaǵy basym baǵyttardyń biri – aýyl sharýashylyǵy bolǵandyqtan óńirde jylyjaı sharýashylyǵyn birlesip damytýdy usynamyz. Biz sý, tyńaıtqyshtarǵa ketken shyǵyndardyń bir bóligin sýbsıdııalaýǵa, qajetti ınfraqurylymmen qamtamasyz etýge, tómen paıyzdyq mólsherlememen jeńildetilgen nesıeler men qolaıly jer telimderin berýge daıynbyz,-dep atap ótti Nurdáýlet Qılybaı.

Forýmda aımaq basshysy Ózbekstanmen, sonyń ishinde Qaraqalpaqstan Respýblıkasymen ekijaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa, ekonomıkalyq baılanystardy keńeıtýge baǵyttalǵan barlyq bastamalardy qoldaýǵa daıyn ekenin atap ótti.
Jıyn sońynda Mańǵystaý oblysy ákimdigi men Qaraqalpaqstan Respýblıkasy arasynda, Beıneý jáne Hodjeıli aýdandary arasynda yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıyldy.
Taǵy bir sátti kelisim Ózbekstannyń «Nukus dilisha» JShS men Beıneý ákimdigi jáne «Aqtaý ORTs» JShS-niń arasynda jasaldy. Ózbekstandyq kásipkerler Aqtaý qalasy men Beıneý aýdanynda iri saýda alańdaryn salatyn boldy.
Aıta keteıik, Mańǵystaý oblysynda Ózbekstannyń qatysýymen 140 kásiporyn tirkelgen. Eki óńirdiń syrtqy saýda aınalymy 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha 13,2 mıllıon AQSh dollaryn qurady.
Jalpy taýar aınalymynan Ózbekstan Respýblıkasynan keletin ımporttyń úlesi shamamen 25% qurap otyr.