Mańǵystaý ákimi kadr máselesine qatysty: keıbirine «ket» dep aıtýǵa týra keldi

<p>ASTANA. KAZINFORM &mdash; Mańǵystaý oblysyna Nurdáýlet Qılybaı ákim bolyp taǵaıyndalǵannan keıin orynbasarlarynyń kóbi qyzmetten ketti. Onyń ústine qazir biraz basqarmada basshy joq.</p>

Mańǵystaýda kadr joq pa álde ákimniń talabynan shyǵý qıyn ba? Bul suraqty Nurdáýlet Qılybaıdyń ózinen suraǵan edik.

— Jasyrmaımyn, keıbir áriptesterimizge ket dep aıtýǵa týra keldi. Sebebi Prezıdent tapsyrmalarynyń ýaqtyly oryndalmaýy kesirinen. Bul problema birneshe jylǵa sozylyp kele jatyr. Sondyqtan keıbir áriptesterimizdi aýystyrýǵa májbúr boldyq. Keıbireýleri jumystan ózderi ketemiz dedi, ketem degen adamdy qalaı ustap qalasyń? Kelisim berýge týra keldi, — dedi Nurdáýlet Qılybaı óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy týraly esep bere turyp.

Oblys basshysynyń aıtýynsha, qazir úsh basqarma basshysynyń orny bos tur. 

— Qazir keletin basqarma basshylaryna talap kúsheıdi. Jeke sapa boıynsha emtıhan tapsyrady, keıbir adamdar óte almaı jatyr, keıbiri ótip jatyr. Taǵy bir jaıt, basqarma basshylarynyń mamandyǵy dálme dál bolý talaby bar. Mysaly, tabıǵı resýrstar basqarmasyna basshy bolyp kelý úshin mamandyǵy mindetti túrde ekolog bolýy tıis. Qazir biz irikteý barysyndamyz, konkýrsqa qatysyp, ótem degen adamǵa esigimiz ashyq. Taǵy da aıta keteıin, ket, oryndy bosat dep aıtýǵa týra keldi, kópshiligi óziniń erkimen aryzdaryn jazyp ketip qaldy. Men talapshylmyn ba, álde talapshyl emespin be bilmeımin, qaramaǵymdaǵy kisiler aıtatyn shyǵar, — dep tolyqtyrdy óńir ákimi.

Jaqynda belgili bolǵandaı Aqtaýda prezıdenttiń burynǵy rezıdentsııasynyń ornyna meshit pen stadıon salynady.