«Máńgilik el» tarıhqa arqa súıeıdi

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaev usynǵan «Máńgilik El» jalpyulttyq patrıottyq ıdeıasy halyqtyń dińgegi berik tarıhı sanasyna arqa súıeıdi jáne birlik pen kelisimdi nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan ıdeıa,- dep málimdedi Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqova.

9 qazanda Ulttyq muraǵat uıymdastyrǵan «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty kórmede sóılegen sózinde. Ol ǵylymı jáne tarıhı qundylyqtarǵa ıe muraǵattyq qujattar men materıaldardy saqtaý, zerdeleý jáne nasıhattaý baǵytyndaǵy jumystardy tereńdetý aıryqsha mańyzdy ekenine toqtaldy. -Sebebi muraǵat qujattary el tarıhynan syr shertedi. Bul - dáýirdiń shejiresi, memleket pen qoǵam ómiriniń aınasy, bizdiń jerimizde ómir súrip, eńbek etken adamdardyń jeke taǵdyrynyń derekti kýási. Muraǵattyq qujattar - jańa jeńister men aqtalatyn úmitter úshin sarqylmas kúsh-qýat beretin qazaqstandyq patrıotızmniń qaınar kózi,- dedi Memlekettik hatshy.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq muraǵaty arnaıy uıymdastyrǵan «Qazaq handyǵyna 550 jyl» atty derekti kórmege kelýshilerge Ulttyq muraǵattyń qorynda saqtaýly turǵan qujattardyń túpnusqalary men kóshirmeleri, «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý barysynda Ózbekstan, Qytaı, AQSh, Reseı, Túrkııa, Frantsııa, Mysyr, Iran, Vengrııa, Grekııa, Polsha, Ispanııa sııaqty elderdiń muraǵattary men ǵylymı mekemelerinen tabylǵan Qazaq handyǵynyń tarıhyna qatysty qujattar, elimizdiń belgili qoǵam qaıratkerleriniń jeke qorlary usynyldy.

Memlekettik hatshy sondaı-aq, tarıhı qujattardyń saqtalý jaǵdaıymen tanysty. Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti taratqan baspasóz paraqshasynda jazylǵandaı, búgingi tańda Ulttyq muraǵattyń muraǵat qorynda 2007 jyldan qazirgi ýaqytqa deıingi kezeńde qabyldanǵan 220 772 birlik qujattar saqtaýly tur. Budan ári G. Ábdiqalyqovaǵa Arheografııa jáne derektaný ulttyq ortalyǵyndaǵy «Elektrondyq katalog» avtomattandyrylǵan aqparattyq júıesi kórsetildi. Bul júıede álemdegi 26 eldiń 11 muraǵaty men kitaphanalarynan jınalǵan 46 myńnan astam qujattar men qoljazbalar tizbesi bar.

Ulttyq muraǵat pen Arheografııa jáne derektaný ortalyǵynyń ujymymen kezdesken G. Ábdiqalyqova otandyq muraǵat isin damytýdaǵy birqatar máselelerdi kóterdi. Solardyń biri - muraǵattyq salanyń aqparattandyrý máselesindegi artta qalýshylyǵy. «Qazirgi kezde memlekettik muraǵattardyń barlyǵy qujattar men málimetter bazasyn elektrondyq úlgimen saqtamaıdy. Olardyń kópshiliginde osyǵan qajetti qural-jabdyqtar jetispeıdi. Munyń ózi halyqqa sapaly jáne tolyqqandy qyzmet kórsetýge jaǵymsyz áser etedi. Bul oraıda Ulttyq muraǵatty basqalarǵa úlgi etýge bolady. Óıtkeni munda jańa tehnologııalar qoldanysqa engizilgen. Biraq sizder oblystyq muraǵattarda da elimizdiń tarıhyna qatysty asa qundy derekter, qujattar bar ekenin esten shyǵarmańyzdar»,- dep málimdedi Memlekettik hatshy.

Seıchas chıtaıýt