MÁMS júıesiniń tıimdiligin arttyrýǵa ne kedergi
Elimizde 3,3 mln adam medıtsınalyq saqtandyrýdan tys qalǵan
Jaqynda Májiliste ótken Úkimet saǵatynda palata tóraǵasynyń orynbasary Danııa Espaeva osy máselege erekshe toqtaldy. Depýtattardyń halyqpen kezdesýinde medıtsınalyq qyzmetterdiń sapasyna qatysty kóptegen shaǵym túsip jatqanyn aıtady.
«Bul rette, adamdar emhanalarda uzyn-sonar kezek bar ekenin únemi aıtyp júr. Al naqty dáriger mamanǵa jazylý úshin birneshe apta, tipti aılap kútý kerek. Keıbir jaǵdaıda dárigerge ýaqytynda jete almaı, aqyly qyzmetke júginip, artyq shyǵynǵa tap bolady. Osynyń saldarynan turǵyndar «saqtandyrý jarnasyn ne úshin tóleımiz? Onyń qandaı artyqshylyǵy bar?» degen suraqtardy jaýdyryp jatyr. Adamdardyń kóbisi saqtandyrý júıesinde bolmaǵandyqtan, olarǵa jekelengen qyzmetter kórsetilmeıdi. Qazir shuǵyl medıtsınalyq qyzmetke júginýge májbúr 3 mln astam adam saqtandyrý júıesinen tys qalǵan. Bul óz kezeginde aýrýdyń asqynýyna alyp keledi», - dedi Májilis tóraǵasynyń orynbasary.
QR Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııattyń aıtýynsha, 2015-2019 jyldar ishinde elimizde densaýlyq saqtaý shyǵyndary únemi ósip otyrdy. Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý engizilgenge deıin 2020 jyly densaýlyq saqtaý salasynda qarjylandyrý tapshylyǵy boldy. Bul tapshylyqtyń paıda bolýyna halyq sanynyń 15% ósýi, sozylmaly ınfektsııalyq emes aýrýlarǵa shaldyǵýdyń 2,5 esege artýy áser etti, sondaı-aq qymbat turatyn medıtsınalyq kómekti alý múmkindigi tómendedi.
«Jaǵdaıdy eskere otyryp, barlyq áleýmettik seriktesterdiń: memleket, jumys berýshiler jáne azamattar osy problemalardy jeńildetý ári densaýlyq saqtaýdyń tıimdi, sondaı-aq qarjylyq turaqty júıesin qurý úshin kúsh-jigerin biriktirý qajet boldy», - dedi mınıstr.
Máselen, damyǵan elderde, sonyń ishinde Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderinde densaýlyq saqtaýdyń qazirgi shyǵyndary jalpy ishki ónimniń shamamen 10,2 paıyzyn alady. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy ekonomıkasy damýshy elderde medıtsına júıeleriniń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý baǵytynda jalpy ishki ónimniń 5 paıyzdan 8 paıyzǵa deıingi kólemin jumsaýdy usyndy. Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderinde densaýlyq saqtaýǵa arnalǵan qalta shyǵyndary jalpy shyǵyndardyń orta eseppen 17 paıyzyn quraǵan.
«Al Qazaqstanda onyń kólemi 31 paıyz shamasynda. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń usynymy boıynsha bul kórsetkish 20 paıyzdan aspaýy tıis. Álem boıynsha elderdegi jarnalar men aýdarymdar da túrli deńgeıde. Bul turǵyda bizdegi jarnalar eń tómen sanalady, ıaǵnı 5 paıyz (jumys berýshi - 3% jáne qyzmetker tabysynyń - 2%, memleketten - 2-3%)», - dedi A. Ǵınııat.
Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesin qurýdyń basty maqsaty – qarjylandyrýdy ulǵaıtý arqyly medıtsınalyq qyzmetterdiń sapasyn arttyrý. Osy medıtsınalyq qyzmet úsh deńgeıli júıe boıynsha kórsetiledi:
- medıtsınalyq qyzmetterdiń bazalyq tegin paketin (tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi) barlyq turǵyndar alady;
- MÁMS paketi tek saqtandyrylǵan tulǵalarǵa beriledi;
- erikti medıtsınalyq saqtandyrý qosymsha qyzmet alǵysy keletinderge arnalǵan.
«Aktýarlyq esepteýler negizinde MÁMS engizýdiń bazalyq parametrleri aıqyndaldy. Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý týraly zańdy engizý kezinde aktýarlyq esepterdi eskere otyryp, júıe ornyqty bolatyn jarnalar mólsherlemeleri belgilendi. Alaıda, Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý iske qosylmas buryn, jarnalar mólsherlemesin tómendetý týraly sheshim qabyldandy. Osylaısha, memlekettiń jarnalary bastapqy parametrlerden 3,5 ese, jumys berýshiniń aýdarymdary 1,7 ese, al jeke kásipkerlerdiń jarnasy 1,4 ese tómendetildi. Osynyń saldarynan MÁMS engizgennen beri josparlanǵan 2,9 trıllıon teńge júıege túspedi. Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý bazalyq parametrleriniń ózgerýine jáne pandemııanyń yqpalyna qaramastan, medıtsınalyq saqtandyrý júıesin engizý densaýlyq saqtaý salasyna oń áser etti. Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrýdy engizý jyldarynda medıtsınalyq-sanıtarııalyq alǵashqy kómek (MSAK) boıynsha kórsetilgen qyzmetter sany 3,2 ese (2019 jyly 191 293-ten 2022 jyly 605 792-ge deıin) ósti. Bul rette elimizdegi jalpy praktıka dárigerleriniń sany qalada 18 paıyzǵa jáne aýylda 8 paıyzǵa artty. Aýyldardaǵy jyljymaly medıtsınalyq keshender esebinen halyqty medıtsınalyq kómekpen qamtý 2022 jyly 1,6 mıllıon adam boldy – ósim 1,8 ese. Ambýlatorııalyq deńgeıde tegin dári-dármekterdiń edáýir artýy mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrýdyń oń nátıjeleriniń biri sanalady», - dep túsindirdi mınıstr.
Ajar Ǵınııat MÁMS júıesine qandaı ózgerister engizý kerek ekenin aıtty.
«Qazirgi kezde qarjy júıesi aktýarlyq esepteýlerge sáıkes ósip kele jatqan shyǵystardy eńsere almaǵandyqtan, qor óz mindettemelerin bolashaqta tolyq oryndaı almaıdy dep boljap otyr. Júıeniń uzaqmerzimdi qarjylyq ornyqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin kelesi qajet sharttardy eskerý qajet. Birinshiden, 2025 jyldan bastap ár azamat mindetti salyqtyq deklaratsııasyn tapsyrady. Sol arqyly saqtandyrylmaǵan azamattardyń tabysy belgili bolady jáne shamamen 700 myń adamdy MÁMS júıesine engizý eskerilgen», - dedi A. Ǵınııat.
Onyń aıtýynsha, sonymen qatar tabysy tómen ári aýylda turatyn shamamen 1,5 mln adam bıýdjettik qarajat arqyly saqtandyrylady. 2026 jylǵa qaraı bul halyqtyń keminde 95 paıyzyn qamtýǵa múmkindik beredi. Munymen qosa, memleket pen jumys berýshilerdiń jarnalarynyń mólsherlemelerin kezeń-kezeńimen kóterý qarastyrylǵan.
«Budan basqa, saqtandyrylmaǵan adamdarǵa densaýlyq jáne osy salaǵa qatysty memlekettik qyzmetterdi alý kezinde shekteý engizý usynylady. Máselen, kólik júrgizý, qarý-jaraq saqtaý jáne basqa da baǵyttarda osyndaı shekteýlerdi qarastyrǵan jón dep sanaımyz. MÁMS júıesine qatysty bıýdjettik qarjylandyrýdy kezeń-kezeńimen ulǵaıtý pysyqtalyp otyr. Osy sharttardy oryndaǵan kezde qordyń ornyqtylyǵy saqtalady», - dedi mınıstr.
Májilis depýtaty Erlan Saırovtyń málimetinshe, elimizde 3,3 mln adam medıtsınalyq saqtandyrýdan tys qalǵan. Bul adamdardyń basym kópshiligi aýyldarda turady. Osy adamdar skrınıng, medıtsınalyq tekserýmen qamtylmaı otyr, ıaǵnı jyl saıyn elimizde áleýmettik ádiletsizdik asyp bara jatyr. Óz kezeginde Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııat tıisti zań 5 jyl buryn engizilgen kezde, ár azamat mindetti áleýmettik júıege kirýi tıis ekenin aıtty.
«Qazir 3 mln astam adam osy júıege kirmeı otyr. Otbasylyq tsıfrlyq karta boıynsha júıege kimder enbegenin qarap, taldaý jasadyq. Bul turǵyda osy adamdardyń arasynda 800 myńynyń jaǵdaıy jaqsy ekeni kórinip tur, ıaǵnı baspanasy, turaqty tabysy bar osy adamdar júıege kirmeı otyr. Bul rette, 2025 jyldan bastap ár azamat mindetti salyqtyq deklaratsııasyn tapsyrǵan kezde, olardy tartýǵa bolady», - dedi mınıstr.
Budan bólek ol 1,5 mln adamnyń tabysy tym az jáne olardyń basym bóligi aýyldarda turady.
«Osy adamdardy saqtandyrý bıýdjet esebinen bolsyn degen usynys engizdik. Bul taqyrypty Parlamentte, Úkimette, sondaı-aq basqa da memlekettik organdarda talqylaımyz. Aldyn ala esep boıynsha osy adamdardy qamtý úshin 80 mlrd teńge qajet bolady», - dedi vedomstvo basshysy.
MƏMS-te josparlanǵan parametrler ózgerip ketken
Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qoryna qyrýar qarajat túspeı qalǵanyn Májilis depýtaty Ashat Aımaǵambetov te rastap otyr. 2020 jyldan bastap elimizde medıtsınalyq saqtandyrý júıesi engizildi. Sol kezde qandaı oı boldy? Bul reforma densaýlyq salasyn tez arada jaqsartyp, onyń sapasyn əldeqaıda arttyrady degen úmit boldy.
«Jyldar ótti, kazaqstandyqtar aı saıyn qorǵa jarnasyn tólep jatyr, biraq sol úmit aqtaldy ma? Qyzmet sapasy josparǵa saı artty ma? Óńirlerge barǵanda, aýrýhanalardy aralap, saılaýshylarymyzben, eksperttermen, qarapaıym dárigerlermen bolǵan kezdesýlerden, júrgizgen zertteýimizden túıgenimiz – problemalar tolyq sheshilmegen. Medıtsınalyq kómektiń sapasynan buryn, biz qazir qarapaıym kómekti alýǵa zərý bolyp qaldyq», - dedi A. Aımaǵambetov.
Onyń aıtýynsha, birinshi jəne basty problema – MƏMS-ti qarjylandyrý júıesiniń teńgerimsizdigi jáne formatyndaǵy olqylyqtar.
«Meniń aıtaıyn degenim, bastapqyda naqty jəne jan-jaqty esepterge súıengen qarjylandyrý modeli josparlanǵan edi. Al is júzinde basqa model engizildi. Alǵashqyda josparlanǵan basty parametrler túbegeıli ózgergen. Sonyń kesirinen densaýlyq saqtaý salasyna qarajat jetispeıdi, medıtsına kómekti alý deńgeıi tómendedi, tarıfter azaıdy, kredıtorlyq bereshekter paıda boldy», - dedi depýtat.
Alǵashqy teńgerimdi formattan aýytqý kelesi tórt baǵytta boldy:
Birinshiden, MƏMS qoryna tólenetin jarna boıynsha. Qazaqstandyqtardyń aı saıynǵy jalaqysynan MƏMS-ke tóleıtin jarnasynyń stavkasy 2% deńgeıinde saqtaldy. Al memlekettiń tóleıtin jarnasy, ıaǵnı bıýdjetten əleýmettik sanattar úshin MƏMS-ke aýdarylatyn jarna mólsheri bastapqy stavkalarǵa qaraǵanda 3 esege azaıtyldy. Osy sheshimge baılanysty MƏMS qoryna, ıaǵnı azamattardyń emine, bıýdjet esebinen júzdegen mıllıard teńge túspedi.
Ekinshiden, pandemııamen kúres kezinde MƏMS arqyly atqarylatyn qyzmetter paketine shuǵyl medıtsınalyq járdem, oqýshylarǵa medıtsınalyq qyzmet kórsetý sııaqty bıýdjetten kepildendirilgen medıtsınalyq kómek arqyly tólenýi kerek shyǵystar engizilip etken. Bıýdjettegi qarajattyń jetkiliksizdigine baılanysty shuǵyl sheshimderdi qabyldaý úshin MÁMS qorynda jınalǵan 700 mlrd jýyq qarajat pandemııamen kúres úshin jumsalyp ketti.
«Úshinshiden, Úkimet joǵaryda aıtylǵan zeınetkerler, balalar sııaqty 15 əleýmettik sanat úshin MƏMS-ke bıýdjetten tóleıtin jarnalaryn qysqartyp tastady. Máselen, zańnyń 26-babyna səıkes, bıýdjetten bul jarna ortasha jalaqy boıynsha eseptelip, qorǵa aýdarylý kerek bolsa, is júzinde Qarjy mınıstrligi ony medıanalyq jalaqy mólsheri esebinen tólep jatyr. Səıkesinshe, bul zańǵa qaıshy sheshimniń kesirinen, tek 2024 jyldyń ózinde 275 mlrd teńgeni Qarjy mınıstrligi MƏMS qoryna, ıaǵnı bizdiń azamattarymyzdyń emdelýine aýdarmaı otyr. Conda, úsh jyldyń ózinde, kelesi jyldy qosqanda, MÁMS-ke 600 mıllıardtan astam qarajat bıýdjetten túspedi», - dep túsindirdi A. Aımaǵambetov.
Tórtinshiden, medıtsına qyzmetkerleriniń jalaqysyn kóterý mindetin oryndaǵanda, mınıstrlik ony bıýdjet esebinen ǵana emes, osy MƏMS-te jınalatyn qarajattyń esebinen de júzege asyrdy. Bul da MƏMS-te jınalǵan, qazaqstandyqtardyń emine tikeleı jumsalýy tıis júzdegen mıllıard teńge bolǵan.
«Joǵaryda kórsetilgen sheshimderdiń nátıjesinde, MƏMS qoryna kem degende 1 trln teńgege jýyq qarajat túspedi. Buǵan qosa, 1 trln teńgege jýyq qarajat alǵashqy qoıylǵan maqsattardan tys, ıaǵnı pandemııamen kúres úshin, álde GOBMP, bıýdjet arqyly tólenýi kerek baǵyttarǵa jumsalǵan. Osynyń saldarynan densaýlyq saqtaý salasyndaǵy shyǵyndardyń qarjylyq aýyrtpalyǵy azamattarǵa túsip otyr. Bul sheshim Qordyń da qarjylyq turaqsyzdyǵyna ákeldi», - dedi depýtat.
MƏMS ıdeıasynyń bedeli túsip, tipti osy júıege senbegendikten, birshama adam ony joıýdy talap etip otyr. Ókinishke qaraı, qazir MƏMS qory saqtandyrý prıntsıpteriniń negizindegi qor ornyna, jaı ǵana qarapaıym bıýdjetten tys qorǵa aınaldy.
«Ne isteý kerek? Bıýdjetten MƏMS-ke tólenetin jarnalar zańǵa səıkes ortasha jalaqy esebinen tólenýi tıis, ıaǵnı kelesi jyldyń bıýdjetinde MƏMS-ke taǵy 275 mlrd teńge bólinýi tıis. MƏMS qorynyń qarajatyn memlekettiń tikeleı mindetterin oryndaý úshin jumsaýǵa tyıym salý kerek. Memleketten əleýmettik sanattarǵa tólenetin jarna stavkasy qaıta qaralýy qajet», - dedi A. Aımaǵambetov.
Memleket basshysynyń 2027 jylǵa qaraı densaýlyq saqtaý salasyna arnalǵan shyǵyndardy jalpy ishki ónimniń 5 paıyzyna deıin jetkizý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý úshin josparlanǵan qarajat ta tolyǵymen bıýdjetten bólinýi tıis. Al bul maqsatqa qol jetkizý úshin salaǵa jyl saıyn keminde 500 mlrd teńge qosymsha qarajat bólý qajet. Biraq kelesi jyldyń bıýdjet jobasynda bul qarajat əli joq.
«Kelesi júıeli problema – medıtsınalyq qyzmet kólemin josparlaý ədistemesiniń jetkiliksizdigi. Qazir medıtsınalyq qyzmetterdiń josparly kólemi halyqtyń naqty erekshelikterin, medıtsınalyq kómektiń tutyný kórsetkishterin, kóshi-qondy tolyǵymen esepke almaı bólinedi. Al endi osy medıtsınalyq qyzmet kólemin bólýdiń naqty jəne túsinikti ədistemesiniń, krıterııleri men prıntsıpteriniń bolmaýyna baılanysty densaýlyq saqtaý uıymdary arasynda kóptegen problema týyndap otyr. Sondyqtan qysqa merzimde medıtsınalyq qyzmet kólemin josparlaý ədistemesin daıyndaý qajet dep sanaımyz. Ol úshin medıtsınalyq qyzmetterdi paıdalaný normalarynyń ədisnamasyn zertteý arqyly daıyndaý qajet. Bizde salalyq respýblıkalyq ədistemelik ortalyq bar. Sonymen qatar, medıtsınalyq ýnıversıtetter de bar. Olar bir adamdy emdeý úshin qansha qarajat kerek ekeni týraly arnaıy normatıvterdi, qansha tósek-oryn, jalpy bir adamǵa shaqqandaǵy tutyný normasyn daıyndap shyǵarýy kerek dep esepteımiz. Mine, sonda ǵana aýrýhanalarǵa memlekettik tapsyrys durys beriledi. Sonda ǵana medıtsınalyq qyzmet mólsherden kóp nemese tipti atqarylmady dep aıtýǵa negiz bolady. Eń birinshiden, zertteýlerge súıengen osy tutyný normatıvteri bolýy tıis qoı?! Bundaı normatıv bolmaıynsha, uzyn-sonar kezekterden de, basqa problemalardan da qutyla almaımyz», - dedi depýtat.
Onyń paıymdaýynsha, josparlaý, uıymdastyrý protsesine oblystardyń densaýlyq saqtaý basqarmalaryn tartý qajet. Olar qazir bul fýnktsııalardan shettetilip, óz betinshe jumys istep jatyr. Ashat Aımaǵambetov halyqty «shektik» shkalamen emdeýdiń kemshilikterin atady. Osy jyldyń aqpan aıynan barlyq medıtsınalyq qyzmetterge «shektik» shkala engizildi. «Shektik» shkala degenimiz – ər medıtsınalyq qyzmet túri boıynsha, ər emhanaǵa naqty belgilengen kvota tərizdi mehanızm. Bul ədis qarajattyń jetispeýine baılanysty engizildi. Daıyndyqsyz qabyldanǵan sheshimniń kesirinen, myńdaǵan adam ýaqtyly qyzmet ala almaı qaldy. Aýrýhanaǵa kelgen naýqasqa «shektik» shkala aıasynda osy aıda aqsha taýsyldy dep, kelesi aılardy kútý kerek dep túsindirý de – nonsens.
«Qarajat jetkiliksiz bolǵasyn Densaýlyq saqtaý mınıstrligi osy shkalany engizýge májbúr boldy. Osy tapshylyq saldarynan olar bólingen bıýdjet qarajaty aıasynda qyzmet kórsetedi. Máselen, naýqastar travmatologııaǵa qaı kezde baratynyn josparlaı almaıdy ǵoı, turǵyndar kez kelgen ýaqytta qol-aıaǵyn zaqymdap alýy múmkin. Alaıda bul aýrýhanalarǵa mınıstrlik shekti shkalany berip qoıǵan. Osy aıda qoly synǵan 15 adamǵa qarajat bólinedi de, 16-shy adamǵa qarajat qarastyrylmaǵan. Mundaı shkala durys emes», - dedi Ashat Aımaǵambetov.
Mundaı «shektik» shkala azamattarymyzdyń naqty bir dárigerge kórinýine qıyndyq alyp keldi.