Mámlúktanýshy Qaırat Sákı: Baıbarystyń ataǵyn ulyqtaý da, esimin durystaý da bizdiń enshimizde tur
- Qaırat Sákı myrza, mámlúktanýshy retinde qypshaq perzentiniń ómir jolyna qatysty óz kózqarasyńyzdy bilgimiz keledi? Іlgeridegi tarıhshylar babamyz týraly qandaı derekter qaldyrǵan eken?
- 1250-1382 jyldar arasynda Egıpet, Sırııa jáne Hıdjaz jerin qamtyǵan túrki memleketin 132 jyl basqarǵan Qypshaq dınastııasynyń negizin qalaǵan Rýknýddın Baıbarys bın Abdýlla ál-Býndýqdarı as-Salıhı an-Nadjmı ál-Aıýbı ál-Hanafı at-Týrkıdiń shyqqan tegi jóninde ortaǵasyrlyq tarıhshylar biraýyzdy, alabóten talastary joq, bári onyń túrki, qypshaq ekendigin jazady. Ortaǵasyrlyq tarıhshylar Egıpettegi Baıbarys bıligin óte joǵary baǵalaǵan. Mámlúkter sol kezde apattyń aldynda turǵan musylman órkenıetin kúıreýden qutqaryp, onyń damýyna jańa serpin bergen. Ony bir ǵasyrdan astam ýaqyt Egıpet pen Sırııany bılep-tóstegen qypshaq áýletiniń kórnekti bıleýshileriniń biri Baıbarys sultan júzege asyrdy. Ortaǵasyrlyq musylman tarıhshylarynyń irisi ál-Maqrızı: «Qorytyp aıtqanda, Baıbarys ıslamnyń eń uly patshasy edi», – degen tujyrymy óte ádil baǵa.
Sonymen qatar, tarıhshylar Baıbarys 1261 jyly halıfat týyn Kaır qalasynda kóterip, ıslam dúnıesiniń qorǵaýshysy ataǵyn alýǵa umtylǵan bıleýshilerdiń ishinde maqsatyna jete alǵan jalǵyz sultan dep kórsetedi.
Sol kezden bastap mámlúkter ıslam qoǵamynda óte bıik mártebeni ıemdene bastaıdy. Olar halıfany qamqorlyqqa alǵan, olardyń zańdy quzyretti kúsh retinde basqa musylman ıelikterine joǵarydan qaraıdy.
Halıfat ortalyǵynyń Mysyrǵa kóshirilýi Kaır qalasynyń mańyzynyń artýyna ákeldi. Sol zamanda ómir súrgen tarıhshy as-Saıýtı: «Halıfa qaıda júrse, ıman men ilim sol jerde. Mysyr halıfat úıine aınalǵanda bul jerdiń mańyzy artty, dini kúsheıdi, ǵulamalar men basqa artyq bitken adamdardyń turaǵyna aınaldy», – dep kórsetedi.
- Osy tusta Baıbarys sultannyń dinmen qatar, ǵylym-bilimge jol ashqan qaıratkerligi týraly oqyrmanǵa aıtar oıyńyzdy bilsek? Babamyzdan qalǵan qoltańba dep aıtatyn tarıhı nysandar da tolyp jatyr emes pe?
- Baıbarys - musylman áleminiń myń jyldyq tarıhy bar ál-Azhar ýnıversıtetiniń damýyna úlken úles qosqan biregeı tulǵa. 970-972 jyldary qurylǵan ál-Azhar 1171 jylǵa qaraı burynǵy mańyzdylyǵyn joǵaltyp, qarapaıym meshitke aınalǵan edi. Baıbarys ál-Azhar birqatar ýaqyp túrindegi qaıyrymdylyqtar jasap, sonyń esebinen tozyǵy jetken ǵımarat jóndelip, oqytýshylar men oqýshylardyń jaǵdaıyn jaqsartady. 1266 jyldan bastap ál-Azhar meshitinde qutba qaıta oqyla bastady. Osylaısha, eń aldymen Baıbarys bastaǵan qypshaq mámlúk sultandarynyń arqasynda birtindep ál-Azhar dástúrli bilim men ǵylymnyń jalpy musylmandyq ortalyǵyna aınaldy.
Al babamyzdyń áskerı, soǵys salasyndaǵy ónerine kelsek, onyń iri shaıqastarda jeńiske jetý joldary, urys tásilderi bolǵanyn anyq baıqaımyz. Osy arqyly da ol álemdik shejirege esimin máńgilikke jazyp ketti. Mysaly, Baıbarys tarıhqa assasınder-hashıshshiler degen atpen engen ısmaılıtterdi aýyzdyqtaýshy. Olardyń bir ereksheligi – qarsylastaryn óltirýdi saıası qural retinde qoldanýy. Bul ataý olardyń esirtkige qumarlyǵyna qaraı berilgen. Olar esirtkiniń kúshimen elitip, jannatty kóz aldaryna elestetetin. Tastary órge domalap turǵan kezde Batys pen Shyǵys ámirshileri olardan qatty seskengendigi tarıhtan belgili. Qazirgi aǵylshyn tilinde assassin – adamdy saıası maqsatta óltirýshi degen etistik solarǵa qatysty aıtylǵan. Sonymen, Baıbarys ısmaılıtterdiń bekinisterine óziniń ókilderin taǵaıyndap, olardyń bekinisterin birte-birte óz qaramaǵyna ala bastaıdy. 1273 jyly sultan Baıbarys olardy asqan sheberlikpen, qantógissiz tizgindep, Joǵary Mysyrǵa kóshiredi. Baıbarys olardy óziniń jaýlaryn óltirýge jumsap otyrǵan. Musylman tarıhshylary Baıbarystyń assasınderge qarsy kúresin shıızmniń taraýyna tosqaýyl bolǵan sheshýshi qımyl dep baǵalaıdy.
Baıbarys dinı isterde ádildikpen ıslam dininiń tórt mázhabynyń bas qazylaryn taǵaıyndap,bir ǵımaratqa otyrǵyzǵan. Onyń tıtýlyndaǵy ál-Hanafı sultannyń ıslam dininiń súnnıt tarmaǵynyń tórt mázhabynyń biri – ımam Ábý Hanıfa salǵan dinı baǵyttyń ustanýshysy ekendigin kórsetedi. Ol buǵan deıin Halıfattyń jerlerin otpen jáne qylyshpen basyp ótip, ony joıyp jibergen Hýlagý hannyń áskerine toıtarys beredi. Hýlagý han áskeri Halıfattyń barlyq derlik terrıtorııalaryn jaýlap alǵannan keıin, Sırııa men Palestınaǵa jetip, Egıpetti kúshpen baǵyndyrýǵa áreket jasady. Dál osy jerde 1260 jyly áıgili Aın Djalýt shaıqasy boldy, onda Hýlagý hannyń áskeri jeńilistiń aşy dámin tatty. Baıbarys jaýlap alynǵan halyqtardyń esebinen óz qatarlaryn tez tolyqtyra alatyn Hýlagý hannyń qýatty armııasyn kúırete jeńdi. Ortaǵasyrlyq tarıhshylar Aın Djalýttaǵy mámlúkterdiń jeńisi ıslam álemin eń qaterli qaýipten qutqaryp qana qoımaı, sońǵy iri musylman memleketin saqtap qaldy dep baǵalaıdy. Sonymen qatar osy maıdan 250 jyl boıy Taıaý Shyǵystaǵy birden-bir saıası kúshke aınalǵan mámlúkterdi saıası sahnaǵa shyǵardy. Mámlúkter osy qandy qyrǵyn arqyly ózderiniń bılik basynda qalýlaryna saıası kepildik aldy. Kezinde mámlúkter taqty zańdy ıelerinen kúshpen tartyp alsa da, osy shaıqas olarǵa bılikti saqtap qalýǵa múmkindik berdi, olardyń statýstaryn zańdastyrdy. Osy jan alyp, jan berisken oqıǵa qypshaq mámlúkterdi ıslam dinin Hýlagý qosyndarynan taısalmaı qorǵap qana qoımaı, jaýlaryn tize búktire alatyn birden-bir jaýjúrek top retinde kórsetti. Baıbarys bastaǵan mámlúkterdiń musylman órkenıetine sińirgen basty eńbeginiń qataryna Jerorta teńiziniń shyǵys jaǵalaýlarynda ornalasqan kresshilerge qarsy keskilesken, aıaýsyz urysta jeńimpaz bolyp shyqqandyǵy jatady. Baıbarys 1261-1271 jyldar arasynda Jerorta teńiziniń shyǵys jaǵalaýlarynda ornalasqan hrıstıan ıelikterine qarsy tolassyz shabýyldar jasaýdan jalyqpaıdy. Sultannyń ár joryǵy, keıde bir, keıde birneshe bekinister men onyń mańyndaǵy jerlerdiń mámlúk memleketiniń ıeligine kóshýimen aıaqtalyp otyrǵan. Krestshilerge qarsy kúres sultannyń ómiriniń mánine aınaldy deı alamyz. Osy zamanǵy batys tarıhshysy S.Ransımen: «Hrıstıan álemi Baıbarystyń qazasymen Saladınnen keıingi eń iri jaýynan qutyldy. Ol sultandyqqa otyrǵanda krestshilerdiń ıelikteri shyǵysqa sozylyp jatqan edi. On jeti jylǵa sozylǵan bıligi ishinde krestshilerdi, shalǵaı jatqan Latakııa, Aslıt, Marqab bekinisterin qospaǵanda, Jerorta teńiziniń jaǵalaýyndaǵy Akka, Sýr, Saıda, Trıpolı, Djebıl, Antortýs sekildi birneshe qalalarmen ǵana shektelýge májbúr etti. Baıbarys bul qamaldardyń birjolata qulaǵandaryn óz kózimen kórmese de, solaı bolatyndyǵyn rettep ketti», – dep jazdy.
Nátıjesinde, birneshe jeńilisterge ushyraǵannan keıin, krestshiler áskerleri barlyq bekinisterinen aıyryldy. 1291 jyly krestshiler qasıetti jerden tolyǵymen qýyldy. Qypshaq mámlúkterdiń ymyrasyz jaýlary elhan, frank jáne osmanlylar boldy. Basqa qarsylastar - armıandar, nýbııalyqtar mámlúkterge strategııalyq qaýip tóndire almady. Jerort teńiziniń shyǵys jaǵalaýyn krestshilerden tazartý 28 jylǵa sozyldy (1263-1291), biraq sodan keıin Batyspen teketires toqtaǵan joq. Mámlúk sultandary óz zamanynyń ozyq jasaǵyn qurýǵa erekshe nazar aýdardy. Qypshaq bıleýshilerdiń qul bazarlaryna túsken túrki er balalardy satyp alýdy keńinen jolǵa qoıýy, áskerı qurylysta túrki elementine arqa súıegendigin kórsetedi.
- Baıbarys Sultannyń dıplomatııasy men mádenı jetistikterine de toqtalsańyz?
- Baıbarys 1262 jyly Altyn Orda hany Berkemen dıplomatııalyq qatynas ornatabiledi. Hat-habarlardan kórinip turǵandaı, eki memleket arasynda saıası odaq quryldy. Sol kezde Altyn Orda hany Berke ıslam dinin qabyldaǵany jarııa bolǵan edi. Baıbarys óziniń hattarynda «ortaq jaýdy joıýǵa» shaqyrady jáne «ony qoldaıtynyn» basa aıtady. Buǵan jaýap retinde han Berke bylaı dep jazady: «Sultan men Qudaıdyń uly sózin kóterý úshin biz qanymyz ben tánimiz bir bolatyn Hýlagýmen kúreskenimdi bilsin, ol meniń ıslamǵa degen sheksiz súıispenshiligim týraly bilsin».
Sonymen qatar, tarıhı derekterge sáıkes, áskerı jetistikterden basqa mádenı jetistikter de bolǵan. Osyndaı mádenı jetistikterdiń biri – alǵashqy arab-qypshaq sózdigin jasaý. Egıpette jasalǵan basqa sózdikter boldy, olardyń bireýi birden tórt tilge arnaldy: arab, parsy, túrki jáne mońǵol. Sonymen qatar, mámlúk sultandarynyń bıligi kezinde kóptegen kórkem jáne ádebı shyǵarmalar jasaldy, olardyń keıbir danalary ǵana saqtalǵan. Osylaısha, Egıpettegi túrki mámlúkteri ıslam órkenıetin qorǵaǵan sheber jaýyngerler men qolbasshylar retinde erekshelenip qana qoımaı, sonymen qatar sáýlet óneriniń, sondaı-aq, álemdik ádebıettiń, poezııanyń, medıtsınanyń damýyna úlken úles qosty. Mámlúkterdiń musylman órkenıetine sińirgen eńbegi mámlúkter kezinde Egıpettiń ekonomıkalyq ál-aýqattyń ósýinen de kórindi.
- Biz áńgimede Beıbarys Sultannyń esimin Baıbarys dep aıtyp otyrmyz ǵoı. Osy jaǵyn da oqyrmanǵa túsindire ketseńiz?
- Bunyń sebebi, men tarıhı ádilettilikti ornatý tek jalpyda ǵana emes, jalqyda da bolý kerek dep bilemin. Qazir Baıbarys esimi elimizdiń aqparat quraldarynda da, aýyzeki tilde de burmalanyp júr. Babamyzdyń aty osylaı qate aıtylyp, burys jazylyp kele jatqandyǵy – ókinishti jaıt.
Sultan esiminiń Beıbars dep burmalanǵan nusqasy qazaq tiline orys tili arqyly engen. V.Tızengaýzenniń 1884 jyly jaryq kórgen «Sbornık materıalov, otnosıaşıhsıa k ıstorıı Zolotoı Ordy» eńbeginde alǵashqy ret orys tilinde sultannyń esimi Beıbars túrinde ushyrasady. Alaıda V. Tızengaýzen: «Za pravılnost mnogıh drýgıh tatarskıh ımen ıa ne rýchaıýs vsledstvıe strashnoı neýrıadıtsy, kotorýıý my nahodım v etom otnoshenıı ý razlıchnyh pısateleı ılı, pravılno, v razlıchnyh rýkopısıah, peredaıýşıh ımıa odnogo ı togo je lıtsa na vsevojmojnye lady. Ýstanovlenıe nastoıaşeı ımenı kajdogo ız etıh lıts býdet zavıset ýje ot dalneıshıh razyskanıı», – dep bul máseleni bizge qaldyrǵan.
Mámlúk dáýirine qatysty ataýlar qazaq tiline orys tili arqyly kirgendigi belgili. Beıbars, Aıbak, Aksýnkýr, Balpan, Oktaı, Tagrıbırdı jáne t.b. túrde ǵylymı-ádebı aınalysqa engen ataýlardyń durysy Baıbarys, Aıbek, Aqsuńqar, Balapan, Aqtaı, Táńirberdi ekendigi daýsyz. Árıne, baı, bek, bı jáne beı sózderiniń túbiri bir. Osy oraıda qazaq tilinde júzden astam beı-den bastalatyn sózderdiń kópshiligi parsy tilinen engen beı teriske shyǵarý qosymshasynyń kómegimen jasalǵan sózder ekendigine nazar aýdarǵymyz keledi. Mysaly; beımaza, beıshara, beıbaq, beıýaq t.b. Áıtpese, 1245 jyly Mysyrda jazylǵan «Qypshaq-arab sózdiginde» Baıbarys. Sózdikte Baıbarys sóziniń birinshi býyny «baı» (baı ol kezde bek maǵynasynda jumsalǵan) arabsha «amır», al «barys» sózi «fahd» degendi bildiredi dep, «amır fahd» degen eki sózden turady dep jazylǵan. Arab tildi musylman tarıhshylary Baıbarys sultannyń atyn jiktep maǵynasyn ashyp jazyp ketken. Arab tilinde aıdıftongy aýyzeki tilde eı dep oqylǵanymen (sheıh, seıd, Beıbars), ádebı klassıkalyq tildiń normasy boıynsha shaıh, saıd, Baıbars dep oqylýy tıis.
Baıbarys esimindegi baı sózi qypshaq mámlúkter kezinde ámir, bek degen maǵynany bildirgen. HІІІ ǵasyrda baı, bı, bek degen sózderdiń arajigi ashylmaǵan, baı sózi dáýletti degen maǵynany bildirmegen. Ony biz qazaqtyń kóne sózderinen kóremiz. Mysaly, báısheshek, báıbishe, baıtóbet (durysy baısheshek, baıbishe). Durysy baı ekendigi baıtóbet sózinen kórinedi. Báısheshek - birinshi shyǵatyn gúl, báıbishe - áıelderdiń úlkeni, baıtóbet - ıttiń syrttany.
Tipti mámlúk qypshaqtar zamanyn aıtpaǵanda, olardan keıin 300 jyl ótkende beı sózi emes, baı sózi osman bıligi kezinde ákimshilik mansapty da bildirgen. Hanymdar men myrzalar (Leıdız end djentelmen) degen tirkes túrik tilinde Bayanlar ve baylar ekendigi kóp nárseni ańǵartady. Kórip otyrǵanymyzdaı, resmı jáne ǵylymı qoldanysta beı sózine oryn joq. Beı sózi arab tilinen túrik tiline qaıta kirgen baı degen túrki sóziniń aýyzeki formasy bolýy ábden yqtımal. Egıpette bilim alǵandar, uzaq turǵandar beı sóziniń áli de keń qoldanysta ekendigin rastaıdy dep oılaımyn. Osy aıtylǵannyń bárin tujyrymdasaq, sultannyń durys aty Baıbarys ekeni daýsyz dep sanaımyz. Birinshiden, HІІІ ǵasyrda baı, bek, bı sózderiniń maǵynalyq arajigi ashylmaǵan, baı sózi dáýletti degen maǵynany emes, bek, birinshi, basty, bas degen uǵymdy bildirgen; Ekinshiden, sol kezdegi qypshaq, jalpy alǵanda túrki esimderin zerttep qaraǵanda baı sózi, kóbinese HIH-HH ǵasyrlardaǵydaı emes, adam atynyń basynda kelip otyrǵan. Mysaly, Baıbarystyń zamandastarynyń attaryn ǵana mysalǵa keltirsek: Baıǵara, Baıdara, Baıtýǵan, Baıtemir, Baısary jáne t.b. Úshinshiden, ortaǵasyrlyq tarıhshylardyń basym kópshiligi óz eńbekterinde sultannyń atyn Baıbars dep kórsetip otyrǵan. Tórtinshiden, ǵylymı qoldanysta, onyń ishinde aǵylshyn, frantsýz, nemis tilderindegi eńbekterde Baibars, Baybars dep jazylady. Besinshiden, beı sózi keń qoldanystaǵy túrik tilinde sultannyń aty Baybars dep jazylady.
Qoryta kelgende, qazaq dalasynyń perzenti sultan Baıbarys túrkiniń qara shańyraq ıesi Qazaqstan úshin bul kúnderi beımálim Beıbars emes, óz zamanynyń jáne keıingi tarıhshylardyń eńbekterinen ózine laıyq oryn alǵan, din jolynda kúresken, tarıhta tereń iz, artyna mol materıaldyq mura qaldyrǵan dańqty tarıhı tulǵa. Sondyqtan sultan esimin durys aıtý jáne jazý – tarıhı shyndyqty qaıta qalpyna keltirý ǵana emes, onyń arýaǵyna degen qurmet pen taǵzym belgisi dep sanaımyz.