«Mámbetov nege muńaıdy?» - baspasózge sholý
***
«Búkil ǵumyryn teatr jáne kıno ónerine baǵyshtaǵan týma talant, Keńes Odaǵynyń halyq ártisi, Halyq qaharmany Ázirbaıjan Mámbetovtiń bar murasy, rejısserlik qoltańbasy sahnada ǵana emes, kórermen júreginde de óshpes iz qaldyrǵany aqıqat», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Mámbetov nege muńaıdy?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Maqala avtorynyń jazýynsha, birneshe jyl buryn jýrnalıstik áýestikpen Ázirbaıjan Mámbetov týraly maqala jazý barysynda ol kisiniń jary, belgili opera ánshisi Qorlan Qalılanbekovanyń qolynan kútpegen jerden Ázekeńniń buryn esh jerde jarııalanbaǵan fotosýretin alǵan. «Bárimizge tanys Halyq qaharmany Ázirbaıjan Mámbetov qan jylap otyr. Basy jarylǵan. Bet-álpetinen qınalys seziledi. Bul - Ázekeńniń 1986 jyly, Jeltoqsan kóterilisi kezinde jastarmen birge ózi de soqqy alyp, aýrýhanaǵa túsken sáti eken», - dep jazady avtor.
Búgingi tańda kásipkerlikti damytýǵa arnalǵan GEM jobasy boıynsha elimizdiń kásipkerlik belsendiligi 13,7%-dy quraıdy. Ol degenimiz elimizdiń eńbekke jaramdy turǵyndarynyń orta eseppen 13 paıyzǵa jýyǵy osy salaǵa basymdyq beredi degen sóz. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, bul jóninde Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde «Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty» AQ Kásipkerlikti damytý ortalyǵynyń dırektory Nurlan Qulbatyrov málim etti. Onyń aıtýyna qaraǵanda, búginde atalǵan GEM jobasyna 73 memleket qatysyp otyr. Bul joba kóptegen elder úshin bıznes ortany jaqsartýǵa baılanysty ońtaıly sheshim qabyldaý quralyna aınaldy. Jáne de elder arasynda kásipkerlik deńgeıin anyqtaý jáne osy salany damytýǵa túrtki bolý maqsatyndaǵy GEM jobasy Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmmen birlese otyryp, básekelestik pen kásipkerlik belsendilikti arttyrý baǵytynda zertteý júrgizýdi dástúrge aınaldyrdy. Jıyn barysynda Nazarbaev Ýnıversıtet Joǵary bıznes mektebi, «Global Entrepreneurship Monitor» jobasynyń ulttyq úılestirýshisi Láıla Erǵojanyń aıtýynsha, orta eseppen alǵanda, elimizdiń eńbekke jaramdy halqynyń 15 paıyzy aldaǵy jartyjyldyqta óz bıznesin ashýdy josparlaıdy eken. AQSh, Kanada, Avstralııa jáne Sıngapýr elderiniń turǵyndaryna qaraǵanda, qazaqstandyqtar jeke kásipkerlik jaıyn jıi oılaıtyn kórinedi. Maqala «Elimizde jastar bıznes bastaýǵa beıim» degen taqyryppen berilgen.
***
Parlament Májilisiniń depýtaty Orazkúl Asanǵazy elimizde jalǵyzbasty analardyń kóbeıýi men qyz alyp qashý faktileriniń jıilep ketýine erekshe alańdaıdy. Áleýmettik máselelerge baılanysty oılaryn ashyq bildirip júrgen halyq qalaýlysy «Aıqyn» gazetine bergen suhbatynda berik otbasyn qurýmen qatar, jaqsy kelin men ene atanýdyń joldaryn ashyp kórsetti. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen halyq qalaýlysy: «Men alyp qashýǵa túbegeıli qarsymyn. Qyz degen kósheden alyp kete salatyn zat emes. Munda adamnyń taǵdyry jatyr. «Jalǵyzdyq qudaıǵa jarasqan» demekshi, adam jalǵyz ómir súre almaıdy. Otbasyn quryp, balaly-shaǵaly bolýy kerek. Bolashaqta sen jan jaryńmen tatý-tátti ómir súrýiń úshin otbasyn qurý sheshimin kelisip, ózara aqyldasyp qabyldaý kerek», - deıdi. Suhbat «Meniń zamandastaryma kiná artýdyń qajeti joq» degen taqyryppen berilgen.
«Bilmeıtin jerdiń oı-shuńqyry kóp». Kez kelgen adam bilmeıtin isti bastaýdan qorqady. Adamdardyń saqtaný ınstınkti bolady. Kópshilik osyny ustanady. Ekinshiden, istiń qyr-syryn bilmegendikten, kóbisi táýekelge bara almaıdy». Bul pikirdi «Aıqyn» gazetinde "Kásip bastaýdan nege qorqamyz" degen maqalasynda Ahmetbek Nursıla bildiripti. Onyń paıymynsha, qazir zaman basqa. Kásipkerlik damydy, básekelestik kúsheıdi. Burynǵydaı bir jerden dúken ashyp, kásip bastap ketý azdyq etedi. Ol úshin kásipkerliktiń teorııasy men tájirıbesin qatar meńgergen abzal. «Qarap otyrsaq, Qazaqstanǵa kelip, kásip jasap otyrǵandar óte kóp. Olardyń deni ózge eldiń azamattary. Japonııadan, Koreıadan, Túrkııa men Qytaıdan kelip, kásip ashyp jatqandar bar. Eger Qazaqstanda kásip ashý qıyn bolsa, olar bizdiń elimizge kelmes edi. Sondyqtan kesh bolmaı turǵan kezde, bizge zamanaýı tehnologııany meńgerip, kásip ashýdy qolǵa alǵanymyz abzal. Óıtkeni búkil álem ǵalamtorlyq dúkenge kóship jatyr. Bul alýshyǵa da tıimdi ári ýaqytyn únemdeıdi. Internet-dúkenniń baǵasy sýpermarketke qaraǵanda, áldeqaıda arzan. Onyń taǵy bir artyqshylyǵy, satýshy ustamaıdy, jalǵa dúken almaıdy», - dedi ol.