Mámbet Qoıgeldi: Zákı Ýálıdı Toǵan bolashaqty boljap ketken kóregen adam bolǵan
«Zákı Ýálıdı Toǵan: ǵalym, saıasatker, tulǵa» atty onlaın formattaǵy basqosýdy Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli ótkizdi.
Jıynǵa Zákı Ýálıdı Toǵannyń urpaqtary Isenbıke Toǵan men Súbedeı Toǵan qatysty.
QR UǴA akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory Mámbet Qoıgeldi, Reseı Ǵylym akademııasyna qarasty Ýfa ǵylymı ortalyǵy Tarıh, til jáne ádebıet zertteý ınstıtýtynyń jetekshisi Fırdaýs Hısamıtdınova jáne osy atalǵan ınstıtýt qyzmetkeri Ahat Salıhov, Ózbekstan ǵylym akademııasy Tarıh ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi, t.ǵ.d., professor Qahramon Radjabov, Nazarbaev ýnıversıtetiniń professory ıÝlaı Shamıloǵly, Túrik tarıhy qoǵamynyń múshesi, tarıhshy Týnjer Baıkara, Qyrǵyzstannyń belgili túrkitanýshysy, professor Kadyraly Konkobaev, «Aǵıdel» bashqurt mádenı ortalyǵynyń jetekshisi Azamat Ryskıldın sóz sóıledi.
Qatysýshylar Zákı Ýálıdı Toǵan týraly estelikteri týraly aıtyp, onyń artynda qalǵan mol murasy týraly oılaryn ortaǵa saldy.
«Osy jıynǵa Zákı Ýálıdı Toǵannyń urpaqtary qatysyp otyr eken. Biz olarǵa úlken sálem joldaımyz. 1920 jyly Zákı Ýálıdı Toǵan shetelge emmıgratsııaǵa attanyp bara jatyp, bashqurt jáne qazaq dostaryna arnap hat jazady. Ol hatta «Bizdiń halyqtardyń basynan túrli aýyr kezeńder ótken. Bizdiń kúres Qarasaqal, Batyrsha, Salaýat, Abylaı men Kenesary júrgizgen soǵystyń jalǵasy retinde umytylmaıtynyna senim bildiremin. Bizdiń ultymyz qaıta jańǵyrýdy kútýge tıisti. Alla bizge qaıta kórisýdi jazbasa, bizdiń balalarymyzǵa jazsa eken» degen tilek aıtqan. Zákı Ýálıdı Toǵannyń menińshe, bul tilegi oryndaldy ǵoı deımin», - dedi basqosýda Mámbet Qoıgeldi.
Onyń aıtýynsha, Zákı Ýálıdı Toǵan óte kóregen, danyshpan adam bolǵan.
«Ol kisi estelikterinde «HH ǵasyrdyń sońyna qaraı bizdiń halyqtarymyzdyń tarıhyna baılanysty úlken ózgerister bolýy múmkin deıdi. Sol ózgeristerge bizdiń urpaǵymyz daıar bolyp, memlekettiligin qaıta jańǵyrtýy kerek degen. Biz qazir týra sol zamanda ómir súrip jatyrmyz. Álıhan Bókeıhan men Zákı Ýálıdı Toǵan ómir súrgen kezeńdi jańadan qorytý jolynda turmyz», - dedi ol.
Zákı Ýálıdı Toǵan 1890 jyly Bashqurtstan, burynǵy Ýfa gýbernııasy Sterlıtamak ýezinde týǵan. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, túrki halyqtarynyń azattyǵy jolyndaǵy kúresker, túrkitanýshy ǵalym. 1908 jyly Qazan qalasyndaǵy Sh.Marjanı medresesinde oqyǵan. 1909 jyly «Qasymııa» medresesine muǵalim bolyp ornalasyp, túrki tarıhynan, arab jáne túrik ádebıetinen dáris bergen. 1912 jyly «Túrik-tatar tarıhy» atty eńbegi jaryq kórdi.
Z.Ýálıdı osy eńbegi arqyly túrki halyqtarynyń rýhyn kóterip, olardyń birligi men erkindik alýy ıdeıasyn usyndy. Ol 1916 jyly Memlekettik dýmanyń musylman fraktsııasynda hatshylyq qyzmet atqardy. 1917 jylǵy aqpan tóńkerisinen keıin Bashqurtstannyń Búkilreseılik musylmandar keńesi atqarý komıtetiniń múshesi boldy. 1917 jyly 29 qarashada Bashqurtstan avtonomııasy jarııalanǵannan keıin Z.Ýálıdı Bashqurtstan úkimetinde soǵys mınıstri qyzmetin atqardy. Keıin Úkimet tóraǵasy boldy. 1920 jyly Túrkistan ólkesine qonys aýdardy. Munda Enver Pashamen birge basmashylar qozǵalysyna kómektesti. Enver Pasha qaza tapqan 1923 jyly naýryzda Iranǵa ótip ketti.
1924 jyly Berlınde Reseılik túrki emıgranttarynyń uıymyn qurdy. 1925 jyly Túrkııa azamattyǵyn qabyldap, 31 shildede Atatúrikpen kezdesti. 1925-1932 jyldary Ystanbul ýnıversıtetinde túrik tarıhynan dáris oqydy. 1935-1937 jyldary Bonn ýnıversıtetinde, 1938-1939 jyldary Gettıngen ýnıversıtetinde qyzmet etti. 1939 jyly Túrkııaǵa oralyp, Stanbul ýnıversıtetiniń ádebıet fakýltetine tarıh pániniń professory bolyp ornalasty. 1953 jyly Ystanbul ýnıversıteti janynan Islam zertteý ınstıtýtyn quryp, oǵan ómiriniń sońyna deıin jetekshilik etti.