Malaısary petroglıfteri qorǵalmasa, tól tarıhymyz qıyrshyq tasqa aınalýy múmkin – depýtat
Depýtat Almaty-Taldyqorǵan baǵytyndaǵy memlekettik mańyzy bar jol boıyndaǵy Arqarly asýynyń jaqpar tastaryndaǵy petroglıfter jóninde Premer-Mınıstriniń orynbasary Eraly Toǵjanovqa saýal joldady.
«Malaısary qyrattaryna ulasatyn sol silemder – tunǵan tarıh. Tastaǵy sýretterge til bitse, eń kemi 3000 jyl burynǵy dáýirdi kóz aldyńyzǵa ákeledi. Eń alǵash Arqarly asýyndaǵy tarıhı tastarǵa nazar aýdarǵan arheolog, professor Alekseı Marıashev bolatyn. 2017 jyly arheolog sol óńirge arnaıy baryp, tastaǵy petroglıfterdi óz kózimen kórip, qolymen ustap, tarıhı sýretter qola nemese temir dáýirine tán ekenin, bul taýlardy b.d.d. 2000 jyl buryn adamdar meken etkenin, jalpy ǵylymı túrde keshendi zertteýdi qajet etetindigin meńzegen. Almaty oblysy ákimdigi sol jyldyń tamyzynda Malaısary silemderindegi petroglıfter memlekettik qorǵaýǵa alynatynyn aıtqan edi», - dedi depýtat
Biraq, resmı oryndardan kóńil bólinip, qyzyǵýshylyq baıqalmaǵan. Osyǵan oraı, óńirdegi belsendi azamattar ózderi birigip tarıhı tastardy qoǵaý jónindegi eriktiler tobyn qurýǵa múddeli.
«Óıtkeni, Almaty oblysy Kerbulaq aýdany aýamaǵyndaǵy Malaısary petroglıfteri joıylýdyń az-aq aldynda tur. Tarıhı sýretter bederlengen tastardy bıznestik baǵytta paıdalanýda. Al jergilikti bılik, ıaǵnı Sarybastaý aýyldyq okrýgi ańǵardaǵy kásiporyndar zańdy túrde memlekettik aktisin alyp, salyǵyn tólep, jumys istep jatqanyn alǵa tartady. ıAǵnı, asýdaǵy shaǵyn zaýyt qıyrshyq tastar men taqtatas óndirisimen aınalysady. Petroglıfter óńirlik atqarýshy bılik tarapynan arnaıy baqylaýǵa alynyp, ǵylymı ınstıtýttar tarapynan naqty zertteý nysanyna aınalmaǵandyqtan óndirisshilerge eshqandaı shekteý joq. Óıtkeni, bul jerdi jeke tulǵalar aýylsharýashylyq maqsatynda paıdalaný úshin zańdy túrde ıeligine alyp, kásibin júrgizip otyr», - dedi J. Áshimjan.
Depýtattyń aıtýynsha, osy kúnge deıin tastaǵy petroglıfterdiń biraz bóligi buzylyp, qıratylyp ketken.
«Jedel túrde tıisti sheshimder qabyldanbasa az ýaqyttyń ishinde tarıhı jádigerlerdiń kúl-talqany shyǵyp, úgilip, babalar tarıhy qıyrshyq tasqa aınalady. Jalpy ǵalymdar Malaısary silemderindegi tastarda bederlengen sýretterdiń 3,5 myń jyldyq tarıhy baryn aıtady. Sondaı-aq, ÚІ-ÚІІ ǵasyrlardyń mádenı eskertkishteri, bergi HÚІІ ǵasyrlardaǵy tańbalar bederlengen tastar baryn da alǵa tartady. Al bul máselege nazar aýdarǵan kásibı zańgerler «Arqarly asýynda tarıhı muralarǵa qatysty óreskel zań buzýshylyqtar oryn alyp otyr» dep málimdeýde. Osy máseleni basa nazarǵa ala otyryp, tıisti memlekettik quzyrly oryndar men aımaq basshysyna myna máselelerdi tapsyrýyńyzdy suraımyn: birinshi, jedel túrde arnaıy komıssııa qurylyp Arqarly asýyndaǵy ahýaldy zerttep, kıeli meken «Tarıhı-mádenı murany qorǵaý jónindegi Almaty oblystyq ortalyǵynyń» tizimine engizilip, qorǵaýǵa alynýy kerek. Ekinshi, Á.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýtynyń janynan arnaıy komıssııa qurylyp, Arqarlydaǵy petroglıfterdi júıeli zertteý jumysyn jedeldetip qolǵa alý qajet. Bul – ata tarıhymyz úshin jáne ultyq mádenı muralardy saqtaý baǵytyndaǵy asa mańyzdy qadam», - dedi Janarbek Áshimjanov.