Mal sharýashylyǵyndaǵy ınnovatsııa jańa múmkindikterge jol ashady
Úkimet atalmysh jobany júzege asyrý baǵytynda is-sharalardy bastady. Mundaı jumystar óńirde de qolǵa alynýda. Sondaı sharanyń biri - QazAqparat budan buryn habarlaǵanyndaı, 4-5 sáýir kúnderi basynda Oralda ótken «Innovatsııalar - agrarlyq salaǵa» atty oblystyq semınar-keńes. Eki kúnge sozylǵan jıyndy oblys ákimdigi, oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy, Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ birigip uıymdastyrdy. Alqaly basqosýǵa QR AShM-ǵa qarasty ǵylymı-zertteý ortalyqtarynyń mamandary men agroónerkásip salasynyń qyzmetkerleri jáne óńirdegi iri sharýashylyq jetekshileri qatysty.
Semınar-keńestiń «shymyldyǵy» Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ-da ashyldy. «Mal sharýashylyǵyn damytý baǵytynda memleket tarapynan úlken betburys jasalyp otyrǵany belgili», - dedi jıyndy ashqan oblys ákiminiń orynbasary Erbol Salyqov. Onyń sózine qaraǵanda, mal basyn, onyń ónimdiligin ósirý, sapasyn jaqsartý úshin iri jobalar qolǵa alyndy. Sóıtip mal ónimderin jańa naryqqa shyǵarý kózdelýde.
«Memleket basshysy aıtqandaı, 2016 jyly et eksporty 60 myń tonnaǵa jetedi dep kútilýde. Bizdiń ekonomıkalyq jaǵdaıymyzdy arttyratyn bul isti júzege asyrýǵa elimizdiń áleýeti, tabıǵı-klımattyq jaǵdaıy tolyǵymen jetedi. Aq Jaıyq óńiri de bul iske súbeli úlesin qospaqshy. Bizge endi halyqaralyq talapqa saı et óndirý kerek. Oǵan qazirgi kózqarasymyz, jumystarymyz úılespeıdi. Іsimizge jańa tehnologııany, ınnovatsııany engizýimiz qajet. Aýyldaǵy kezdesýlerde, aýdandaǵy jıyndarda birazdan beri osy máseleni aıtyp kelemiz. Ókinishke qaraı oblysymyzdaǵy kóptegen sharýashylyq jumysyn jetildirý, jańasha is bastaý baǵytyndaǵy qadamdarǵa barmaı otyr. Jaǵdaı jasalmaı otyr dep jáne aıtýǵa bolmaıdy. Máselen, sharýalar sońǵy jyldary túrli baǵdarlama boıynsha sýbsıdııalar alýda. Memlekettiń berip turǵan qarajatyn paıdalanyp, jańalyqtardy engizý baǵytynda jumystanýǵa bolady ǵoı. Erteń memleket tarapynan oǵan da qoldaý bolady. Sol sebepti áliptiń artyn kútip otyrmaı, iske tezirek kirisken jón. Eshkimge senbeýshiligimizdiń kesirinen biraz ýaqytty joǵaltyp aldyq. Úkimet tarapynan aýyl sharýashylyǵyna qoldaý barda bul iske tezirek kiriskenimiz jón. Jalpy, mundaı jańalyqtardy ǵylymı negizsiz júrgizý qıyn. Jańa tehnologııalardy engizýde biz negizinen kóp jyldyq ǵylymı-óndiristik tájirıbesi bar Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ-ǵa úmit arta alamyz. Sharýashylyq jeteshileri bul oqý orny ǵalymdarynyń tórt túlikti asyldandyrý, ónim sapasyn jaqsartý, maldárigerlik qaýipsizdik baǵytyndaǵy is-tájirıbelerimen jete tanysyp, solardy óz jumystarynda paıdalansyn degen nıetpen osynaý semınar-keńes uıymdastyrylyp otyr», - dedi ol.
Jıynda baıandama jasaǵan atalmysh ýnıversıtettiń ǵylymı-zertteý ınstıtýty dırektory Nurlan Serǵalıevtiń aıtýynsha, BQATÝ-dyń agrarly salaǵa arnaǵan ınnovatsııalyq jobasy kóp. Olardyń arasynda qazirgi zamanǵy genetıkalyq ádister boıynsha asyl tuqymdy maldyń ata tegin anyqtaý, geneqordy saqtaý, ǵylymı negizde qoldan uryqtandyrý sharalary bar. Selektsııalyq jumystarda mal azyǵyna jete mán beriledi. Sol sebepti JOO ǵalymdary sharýashylyqtardaǵy jemshóp bazalarynyń jaqsarýyna úles qosa alady. Osy baǵytta jaıylym jaǵdaıy zerttelip, onyń qunarlylyǵyn arttyrý boıynsha da jumystar júrgizilmekshi. Sondaı-aq tórt túliktegi juqpaly jáne parazıttik patalogııalardy aldyn alý, taný, emdeý sharalaryn júzege asyrady.
Al óz kezeginde sóz alǵan ýnıversıtet dotsenti Amanjol Zınýllın oblystaǵy mal sharýashylyǵyna, sonyń ishinde jylqy men túıe sharýashylyǵyna ınnovatsııalyq tehnologııalardy engizý týrasynda áńgimeledi. BQATÝ prorektory Balýash Traısov qoı sharýashylyǵyn damytý jaıynda óz oıyn ortaǵa saldy.
Cemınar-keńestiń ekinshi kúni oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynda ótti. Mundaǵy áńgime negizinen mal sharýashylyǵy salasynda qolǵa alynyp jatyrǵan keń kólemdi selektsııa isine arnaldy. Bul baǵdarlamaǵa oblysta 75 sharýashylyq qatysýda. Alǵash bolyp sóz alǵan atalmysh basqarmanyń bólim bastyǵy Qalı Aqon ótken jyly mal sharýashylyǵy salasynda atqarylǵan jumystarǵa toqtaldy. Baıandamashynyń málimetinshe, byltyrǵy kórsetkish boıynsha óńirdegi ishki ónimniń 65,3 paıyzyn mal sharýashylyǵynyń ónimi qurap otyr. Jalpy alǵanda bul salada ońdy nátıje kóp. Іri qaradan basqa mal sanynda ósim bar. Oısyl qara tuqymynyń kenjelep qalýy saryp aýrýymen baılanysty. Brýtsellezge baılanysty ótken jyly óńirde 22 myń (barlyq mal sanynyń 4 paıyzy) bas bólinipti. Alaıda keıbir aýdandar osyny jeleý etip mal basyn negizsiz azaıtýda. Mysaly, Bórlide sarypqa ushyraǵandar aýdan kólemindegi jalpy maldyń 1,4 paıyzyn quraǵan. ıAǵnı atalmysh aýrý ońtústik aýdandarmen salystyrǵanda tórt-bes esege az bola tura mundaǵy mal sany 20 paıyzǵa deıin tómendegen. Mal ónimin óndirýde, tól alýda da osyndaı keleńsiz jaıttar bar. Qazir oblysta 32 asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy jumys isteýde. Osy sharýashylyqtarda tirkelgen asyl tuqymdylar jalpy mal sanynyń 2-3 paıyzyn ǵana quraıdy. Bul kórsetkish on esege óspeı, mal sharýashylyǵynyń damýyna áser ete almaıdy. Sol sebepti bul baǵyttaǵy jumysqa da jete mán berilýi kerek.
Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ-dyń kafedra meńgerýshisi, professor Edige Nysanbaevtyń aıtýynsha, keń kólemdi selektsııa sharasy aıasynda ýnıversıtet ǵalymdary oblystaǵy qyryqqa tarta sharýashylyqta bolypty. Alaıda kópshiliginde qoldan uryqtandyrý pýnkti, maldy bonıtırovkalaýǵa qajet qural-jabdyqtar joq. Osynaý isterdi rettemeı, selektsııalyq jumys júrgizý múmkin emes.
«Elimizde byltyr bastalǵan iri kólemdi selektsııa aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy úlken jańalyqtyń bastamasy boldy. Osy júıe arqyly mal sharýashylyǵyndaǵy otandyq selektsııanyń baǵyty aıqyndaldy. Jergilikti jerlerdegi naqty jaǵdaılardy aıqyn bildik. Sharýashylyqtardaǵy kókeıtesti máseleniń kóptigine kózimiz jetti. Qazaqstanda bul baǵytta jumys isteıtin ǵalymdardyń az ekendigi belgili boldy. Otandyq selektsııanyń jaǵdaıy múshkil ekendigi anyq kórindi. Sheteldikter bizdiń osynaý kemshilikterimizdi paıdalanyp, ózderiniń arzanqol jáne jeke bas paıdalaryn kúıtteıtin baǵdarlamalary men jobalaryn júzege asyrǵysy kelip júrgeni ańǵardyq. Іri kólemdi selektsııa baǵdarlamasy osy keleńsizdikterdi joıyp, barlyq qazaqstandyq sharýany bir ıdeologııa aıasyna toptastyratyn qujat. Osy qujat sheńberinde elimizdegi barlyq maldyń 20-30 paıyzy asyl tuqymǵa aınalady. Arnaıy qaýymdastyqtar qurylyp bul istiń alǵa basýyna septigin tıgizedi», - dedi jıyndy qorytyndylaǵan QR AShM Mal sharýashylyǵy jáne veterenarııa ǵylymı-ınnovatsııalyq ortalyǵynyń dırektory Anas Baqqojaev.
Jıyn sońynda oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy, Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ jáne 23 sharýashylyq joǵaryda atalǵan baǵyttar boıynsha birigip jumys isteý týraly úsh jaqty memorandýmǵa qol qoıdy.