Maqtaaralda sý basqan aýyldardan myńǵa jýyq mal óleksesi shyǵaryldy
Arman Taǵaevtyń aıtýynsha, óńirde tasqyn sýdyń astynda qalǵan mal ólekseleri syrtqa shyǵarylyp, arnaıy peshte órtelýde. Zııandy qaldyqtardy 1200 gradýs temperatýda órteıtin pesh Nur-Sultan qalasynan jetkizilgen.
Búgingi kúnge deıin sý astynda qalǵan aýyldardan 908 bas úı janýarynyń óleksesi shyǵaryldy. Olardyń ishinde 856 usaq mal bolsa, 39 iri qara jáne 7 jylqy men 6 túıe bar.
Bas mamannyń aıtýynsha, ólgen maldan tazartylǵan aýmaqtardy jaǵymsyz ıis pen zııandy qaldyqtardan aryltý úshin 219 tonna dári sebiledi. Qazirgi tańda ol dárilerdiń 100 tonnasy jetkizilgen. Aýa raıy qolaısyzdyq týdyrmasa, 5 kún ishinde 4 mıllıon 188 myń sharshy metr aýmaq dárilenedi dep josparlanǵan.
Degenmen, sý astynan shyqqan mal óleksesiniń kópshiligi Ózbekstan Respýblıkasyna tıesili bolǵandyqtan, olarǵa arnaıy mal aýrýlaryna arnalǵan vaktsına egilgeni jóninde málimet joq. Sondyqtan, Maqtaaraldaǵy ıtter kórshi elden sýmen aǵyp kelgen mal ólekselerin jep, aýrý taratý qaýpi týyndaýy múmkin. Búginde bul aımaqtaǵy ıtterdiń de kózin joıý jumystary qolǵa alynyp, ıelerine eskertý jasalǵan.
Budan ózge topan sýmen birge aǵyp kelgen balyqtardan da synama alynyp, laboratorııalyq zertteý jumystary júrgizilýde. Zertteý nátıjeleri anyqtalǵansha jergilikti turǵyndarǵa balyq aýlaýǵa ruqsat berilmeıdi. Bul jumystardyń barlyǵyna arnaıy tehnıka jumyldyrylǵan.
Atap óteıik, oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy tasqyn bolǵan eldi mekenderde túıneme tirkelmegenin aıtqan bolatyn.