Mahmud Sabyrhan: Aýyldastar mingizgen atty «Serbııa» dep atadym
- Mahmud Aıdarhanuly, Serbııada ótken álem chempıonatynda ár raýnd saıyn qarsylastaryńyzdan basym túsip, erkin jeńiske jetip otyrdyńyz. Sondyqtan bolar, jankúıerlerdiń barlyǵy Sizdi «altyn» alady dep boljady. Al, japondyq boksshymen bolǵan sońǵy sheshýshi sát barshasyn ózgertip jiberdi. Qaı jerden qatelestińiz?
- Jalpy biz álem chempıonatyna úlken daıyndyqpen bardyq. Bes ret kezdesýge shyǵyp, tórteýinde jeńiske jettim. Birinshi raýnd eshqandaı qıyndyq týdyrmady. Ekinshi raýndta qarsylasymnan 4:1 esebimen basym tústim. Úshinshi, tórtinshi raýndta da jeńiske jetip, fınalǵa shyqtym. Bul tórt kezdesýim de ózime qatty unady. «Barker» kýbogyn alyp qaıtamyz dep oıladyq. Degenmen, aqtyq synda japondyq Tamoıa Tsýboıǵa ese jiberip aldym. Birshama qatelikter ketti. Qazir jattyǵýdy bastadyq, sharshy alańda jibergen qatelikterimmen jumys istep jatyrmyn. Aldaǵy ýaqytta jattyǵýdy kúsheıtemiz.
Men negizi bul jarysqa tek jeńis úshin barǵan bolatynmyn. Sondyqtan áli de fınaldaǵy jeńilisim úshin jankúıerlerden keshirim suraımyn. Alla qalasa bul jarysta ketken esemdi, 2023 jyly Tashkent qalasynda ótetin álem chempıonatynda qaıtaramyn. Sonda «altyn» alamyn dep ýáde beremin.
- Jankúıerlerdiń kópshiligi «Mahmud qarsylasyn «mensinbeı» shyqty» degen pikir bildirdi. Shynynda da solaı boldy ma?
- Ondaı oıda bolǵan joqpyn. Negizi brazııalyq pen úndilik qarsylasym myqty edi. Solardy erkin jeńdim. Al, japondyq boksshyǵa kelgende taktıka jaǵynan utylyp kaldym. ıAǵnı, japondyq bokshysynyń boıy kishkentaı boldy. Al, men ózimnen boıy kishkene qarsylaspen shyǵyp kórmegenmin. Maǵan yńǵaısyz boldy. Qazaqstandaǵy qarsylastarymnyń barshasynyń boıy menimen birdeı nemese uzyn. Sondyqtan mende taktıkalyq qatelikter ketti. Qazir ózimnen boıy kishkentaı qarsylastarmen kezdesip, taktıkamdy túzetip jatyrmyn.
- Boksta kimderdi úlgi tutasyz?
- Negizi maǵan eki dúrkin olımpıada chempıony, ýkraınalyq Vasılıı Anatolevıch Lomachenkonyń bokstary qatty unaıdy. Sol kisiniń rıngke shyqqan sátindegi vıdeolaryn kóp kóremin. Taktıkalaryn qoldanǵandy unatamyn. Jankúıerlerim de meni sol Lomachenkaǵa uqsatyp jatady. «Qazaqtyń Lomachenkasy», «Mashına» dep laqap atpen atap jatqandaryn esitip qýanyp qalamyn. Sondaı-aq, Qazaqstannyń birneshe dúrkin chempıony Danııar Eleýsinovtiń bokstary unaıdy. Jalpy ózim qurmet tutatyn birshama boksshy aǵalarymyzdyń aıqastaryn úzbeı kórip otyramyn.
- Jalpy boksqa qalaı keldińiz?
- Men Tólebı aýdanyna qarasty Maıatas aýylynda dúnıege kelgenmin. Aýylymyzda 2012 jyly jańa mektep salyndy. Sodan boks úıirmesi ashyldy. Oǵan deıin sport úıirmeleri bolmaǵan edi. Sabaqtan soń, sendelip júrgen bizge sportpen shúǵyldanýǵa úlken múmkindik týdy. Búgingi jattyqtyrýshym Ilıas Oralbekov aǵaıym sol jerge kelip, úıirmege shaqyrdy. Bardyq. Boks úıirmesinde jylǵa jýyq jattyqqannan soń, aýdandyq jarystarda top jara bastadym. Shymkent qalasynda úzdik shyǵyp, Respýblıkalyq jarystardan jeńimpaz atanyp keldim.
- Alǵashqy sharshy alańǵa shyqqan sátter esińizde me?
- Iá, esimde. Tólebı aýdanynda uıymdastyrylǵan aýdandyq jarysta qarsylasymdy jeńip, birinshi oryn aldym. Medal berdi. Qatty qýandym. Sodan boksqa degen qyzyǵýshylyǵym arta tústi. Qasymdaǵy dostarymmen medal alýdan jarysatynbyz. Sodan «ár jarystan medal alýym kerek» degen ózime talap qoıdym. Qazir 100-ge jýyq medalim bar.
- Estýimizshe otbasyńyzda sportqa qyzyǵýshylar kóp eken? Bir úıdegi úsh aǵaıyndy jigit bylǵary qolǵaptyń sheberi atanypsyzdar. Jalpy ata–anańyz uldarynyń sportpen shuǵyldanýyna qarsy bolǵan joq pa?
- Iıa, úıde úsh boksshy barmyz. Aǵam Myrzahan da bokspen shuǵyldanǵan. Tek otbasylyq jaǵdaımen ózge salada qyzmet atqaryp jatyr. Tórehan esimdi inim 3 dúrkin Qazaqstan chempıony boldy. Dýbaıda ótken Azııa chempıonatynda jeńimpaz atandy. Qyzylordada ótken Qazaqstan chempıonatynda «Úzdik boksshy» ataǵyn jeńip aldy. Al, ákem kúreske qatty qyzyǵady. Úıde bizge kúres úıretetin. Meni de kúres úıirmesine bermekshi boldy. Biraq aýylda ondaı múmkindik bolmady. Sodan boksqa bardym. Jalpy úıde 5 aǵaıyndymyz. Sportpen shuǵyldanýǵa ata-anam qarsy emes, qaıta qoldaý bildirip otyrady. Ár jarysqa baratyn kezde qarashańyraqta turatyn Shyrynkúl ájemniń batasyn alyp, jolǵa attanamyz.
- Jalpy elde bolsyn, álemde bolsyn basty qarsylastaryńyz kim?
- Men 54 keli salmaqta sharshy alańǵa shyǵyp júrmin. Qazir salmaq aýystyrý oıymda joq. Sondyqtan qarsylastarym 50 keli salmaqtyń ústindegi jastar. Al, álemdik deńgeıdegi jarystarǵa endi baryp jatyrmyn. Keshegi japonııalyq, frantsııalyq bokshylar meniń negizgi qarsylastarym dep sanaımyn. Olardyń kópshiligimen kezdesý ótkizip júrmin.
--- Olımpıada demekshi, jankúıerler tarapynan bıylǵy boksqa kóp syn aıtyldy. Sizde jankúıer boldyńyz. Jalpy olımpıada oıyndaryndaǵy boksshylarymyzdyń jeńilisin qalaı qabyldadyńyz?
- Ár olımpıadada bokstan altyn alý bizde qalypty qubylys, dástúrli jeńis bolyp qalǵan. Ókinishke oraı, bıylǵy olımpıadada olaı bolmady. Men bul jaǵdaıdy túsinistikpen qabyldadym. Sharshy alańǵa shyqqanda ár túrli jaǵdaı bolady. Oımen arpalysyp ketý, aıaqtyń bir orynda qatyp qalýy sekildi jaǵdaılar kóp kezdesedi. Rıngtegi bir mınýttyń ózine úlken kúsh, qýat kerek. Sondyqtan túsinistik tanytýymyz qajet.
- Parıjde ótetin olımpıadaǵa daıyndyqty búginnen bastap ketken bolarsyz?
- Olımpıada shyńyn baǵyndyrý- ár sportshynyń armany. Meniń de aldyma qoıǵan maqsatymnyń biri - olımpıada chempıony ataný. Qazir daıyndyqty bastadyq. Tashkentte ótetin álem chempıonaty men Parıjde ótetin olımpıadada altyn alý úshin bar kúsh-jigerimdi jumsaımyn.
- Jankúıerlerdiń qoldaýy árqashan alǵa jeteleıtini anyq. Serbııa elinen keıingi jeńisińizden soń, jankúıerlerińizdiń qatary kóbeıgen bolar?
- Jankúıerlerime rızamyn. Barlyǵy óz quttyqtaýlaryn jazyp jatyr. Jalpy men bul jarysqa «altyn alamyn» dep barǵan bolatynmyn. Maqsatym 20 jasymdy chempıon ataný edi. Bul mejeni oryndaı almadym. Múmkindik bolmady. Sondyqtan kóńil-kúıim de túsip ketti. Tipti telearnaǵa suhbat bergen sátimde kózimnen jas shyǵyp ketti. Álem chempıony atanyp, altyn alǵan Sáken, Temirtas aǵalarymmen elge birge keldik. Jankúıerler eshqaısymyzdy bólip jarmaı, birge kútip aldy. Rızamyn.
Qazir M.Áýezov atyndaǵy OQÝ-de 3 kýrs stýdentimin. Grýppalastarymda teledıdar aldynda otyryp, maǵan jankúıerlik jasady. Otbasyna menimen birge oqıtynyn aıtyp maqtanady eken. Onyń barlyǵy maǵan kúsh-qýat beredi. Instagramda da oqyrmandarym birden 16 000-ǵa deıin kóbeıdi. Jeli arqyly da jazyp, quttyqtap jatqan zamandastarym kóp. Barshasyna rahmetimdi aıtamyn.
- Serbııadan kelgen soń, aýyldastaryńyz jınalyp Serbııa esimdi jylqy mingizdi. Qazir kókparǵa shyǵyp, báıge shaýyp júrgen bolarsyz?
- Serbııadan kelgen soń, Maıatas aýylyndaǵy aǵalarym, jalpy aýyl halqy jınalyp, shapan jaýyp, at mingizdi. Oǵan Serbııa dep at qoıdyq. Sondaı-aq, meniń atymnan kókpar berdi. Oǵan elimizdiń ár aımaǵynan shabandozdar keldi. Qazir Serbııa úıde tur. Atqa minip kórdim. Tamasha, unady. Ákem de shabandoz. Kókparǵa shyǵyp turady. Tórehan inim de atqa qatty qyzyǵady. Qazaqstannan chempıonatynan kele salysymen, medalin úıge qoıdy da Serbııamen serýendep ketti. Qoldaý kórsetip úlken syı jasaǵan jerlesterime rızamyn.
- Áńgimeńizge rahmet.
Jattyqtyrýshy Ilıas Oralbekov: Serbııadan úlken tájirıbe jınap keldik
« Mahmud Sabyrhan álemdik arenaǵa shyǵyp júldeger atanǵan alǵashqy shákirtim. Maǵan 10 jastan bastap jattyǵýǵa kelgen bolatyn. Birinshi kezde qarsylastaryna óte yńǵaısyz edi. Qarsylasy urǵanda tıgizbeıtin. Judyryǵyn ótkizip jiberip, ózin uratyn. Sol jaǵy óte unady. Ózin myqty jaqtarynan kórsete aldy. Sodan beri 10 jyl ótipti. Qazir Mahmudtyń jasy jıyrmada. Osy ýaqyt ishinde 3 dúrkin Azııa chempıony, 4 dúrkin Qazaqstan chempıony boldy. Jastar arasynda álem chempıonatynyń qola júldegeri, eresekter arasyna kirgenine bir jyl tolǵanda kúmis júldeger atandy. Allaǵa shúkir, jetistikteri jaqsy. Biz Serbııa jerinde ótken álem chempıonatynan úlken tájirıbe jınap kaıttyq. Mahmud myqty boksshy. Alla qalasa olımpıada chempıony atanyp, ataqty boksshy bolatynyna senemin. Bolashaǵynan úlken úmit kútemin».