Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi jeti strategııalyq baǵytty jetildirmek
Aqparat salasyn damytý
Memleket basshysynyń Ulttyq quryltaıdaǵy jáne Joldaýyndaǵy tapsyrmalary men reformalaryn oryndaý aıasynda Mınıstrlik mádenıet, aqparat jáne kommýnıkatsııa salalaryn damytýdaǵy negizgi bastamalaryn iske asyrýda.
Aqparat salasyn damytý — memlekettik saıasattyń mańyzdy basymdyǵy. 2024 jyldyń birinshi jartysynda «Mass-medıa týraly» Zańdy qabyldaý boıynsha aıtarlyqtaı jumys jasaldy. Zań jobasy táýelsiz Qazaqstan tarıhynda eń kóp talqylanǵan qujattyń birine aınaldy. Nátıjesinde 19 maýsym kúni QR Prezıdenti Q.J.Toqaev medıasferadaǵy jańa úrdisterdi eskere otyryp memleket pen qoǵamnyń múddesin qorǵaýǵa arnalǵan «Mass-medıa týraly» Zańǵa qol qoıdy.
Qazaqstandyq telearnalardyń halyqaralyq deńgeıde taratylýy turaqty túrde jáne aıtarlyqtaı keńeıip keledi: «Silk Way» arnasy qazirdiń ózinde 118 elde kórsetilip AQSh, Eýropa jáne Azııadaǵy kabeldik operatorlarǵa qosylǵan; «Habar 24», «Qazaqstan International» jáne «Balapan International» Reseıde, Qyrǵyzstanda, Ózbekstanda jáne basqa da elderde habar taratady.
Mýzeı isin damytý jáne teatr ónerin nasıhattaý boıynsha jumystar belsendi túrde atqarylyp jatyr. Leonardo da Vınchıdiń «Ádemi hanshaıym» kartınasynyń ımmersıvti kórmesi jarqyn oqıǵaǵa aınalyp, naǵyz sensatsııa týdyrdy: ekspozıtsııaǵa 25 myńnan astam adam keldi. Bıyl qurylǵan shyǵarmashylyq ujymdar — «Birlik» án-bı kópultty ansambli jáne klassıkalyq gıtarısterdiń Memlekettik kvınteti halyqaralyq sahnalarda sátti óner kórsetip júr.
Jyl basynan beri memlekettik teatrlardyń shyǵarmashylyq ujymdary jeti jarym myńǵa jýyq spektakl usyndy, oǵan bir jarym mıllıon kórermen qatysty.
Memleket basshysy Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysynda: ozyq oıly ult bolýdyń eń tóte joly– kitap oqý ekenin atap ótti. Osyǵan baılanysty «23 sáýir — Ulttyq kitap kúni» dep belgilendi. Kitaptar barlyq azamattarǵa qoljetimdi bolýy tıis, sondyqtan qazir elde zaǵıp jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan 17 mamandandyrylǵan kitaphana jumys isteıdi.
Qazaqstanda tsıfrly efırlik teleradıo habarlaryn taratýdy engizý qarqyndy damyp keledi. 580 radıotelevızııalyq stantsııa el halqynyń 93%-dan astamyn «tsıfrmen», al shekaralas aýdandarda «Qazaq radiosy» halyqtyń 91%-yn nemese 435 myńnan astam turǵyndy qamtıdy.
Óńirlik baspasózdi damytpaı, aqparat salasyn damytý múmkin emes. Mınıstrlik bıyl da memlekettik tapsyrys arqyly óńirlermen jumys isteýdi jáne Jýrnalıstıkany damytý qory arqyly granttar berýdi jalǵastyrdy. Sondaı-aq, ótken sáýirde alǵash ret óńirlik BAQ áleýetin arttyrý jáne jýrnalıstik materıaldardyń sapasyn jaqsartý boıynsha forým ótti.
Óńirlik baspasóz óz pozıtsııasyn joǵaltpaı, áleýmettik jeliler men tanymal messendjerlerdiń kómegimen sapaly damyp kele jatqanyn erekshe atap ótken jón.
Mádenıet, óner jáne ádebıet jańa kezeńge ótti
Halyqtar arasyndaǵy ózara baılanysty nyǵaıtý úshin, basqa eldermen gýmanıtarlyq yntymaqtastyq keńeıtilip, kúsheıtilip jatyr. Árıne, jyldyń mańyzdy oqıǵalarynyń biri eki memleket kóshbasshylary Qasym-Jomart Toqaev pen Sı Tszınpınniń qatysýymen ótken Qazaqstannyń Beıjińde jáne Qytaıdyń Astanadaǵy mádenı ortalyqtarynyń ashylýy boldy. Ortalyqtar mádenı is-sharalardy ótkizýge arnalǵan alańǵa aınaldy.
Bıyl Qazaqstan alǵash ret Venetsııa óner bıennalesiniń tolyqqandy qatysýshysy atandy, onda Jerūiyq mıftik mekeni — qut qonǵan jer týraly ejelgi qazaq ańyzynyń zamanaýı túsindirmesi usynyldy. Osylaısha, Qazaqstan álemdik mádenı qoǵamdastyqqa qosylýyn jáne óziniń mádenı qundylyqtaryn nasıhattaýǵa degen umtylysyn rastady.
Mádenı nysandar -Túrkistannyń mádenı murasynyń júregi
Túrkistannyń týrısttik áleýeti qarqyndy damyp keledi. Qalanyń mádenı murasynyń kórsetkishi — 20 jyl buryn ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik muralar tizimine engizilgen Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesin ataýǵa bolady. «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵynyń aýmaǵynda ornalasqan bul záýlim tarıhı nysan túrki áleminiń rýhanı birliginiń sımvolyna aınaldy.
«Áziret Sultan» mýzeı-qoryǵy biregeı tarıhı jádigerlerdi saqtaı otyryp túrki áleminiń mádenı murasyn nasıhattaýda mańyzdy ról atqarady. Onyń ekspozıtsııalyq alańdarynda túrki memleketteri arasyndaǵy mádenı yntymaqtastyqty arttyrýǵa baǵyttalǵan kórmeler turaqty ótkizilip turady. 2021 jyly Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesiniń beıresmı sammıtinde Túrkistan «Túrki áleminiń rýhanı astanasy» bolyp jarııalandy. Bul bastama Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi men óńirdiń mádenı ómirinde mýzeı-qoryqtyń mańyzdylyǵyn aıqyndaıdy.
Jastar jáne otbasy saıasaty — qoǵam damýynyń negizi
Mınıstrlik jumysynyń basym baǵyty- jastardy qoldaý, olardy «Adal azamat» qaǵıdattaryna baýlý bolyp tabylady. Memlekettik jastar saıasatynyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyn jańartý boıynsha maqsatty jumystar júrgizilýde. Atalǵan bastama jastardy ulttyq mindetterdi iske asyrýǵa belsendi tartýǵa múmkindik beredi.
Jastarǵa arnalǵan tómen paıyzdyq mólsherlememen «9-20-25/Otaý» jeńildetilgen ıpotekalyq baǵdarlamasy iske qosylsa, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń mólsheri 1 mıllıon teńgege deıin ulǵaıtyldy.
Otbasylyq qundylyqtar men genderlik teńdikti nyǵaıtý Qazaqstannyń memlekettik saıasatynyń mańyzdy basymdyǵy bolyp tabylady. Salada sapaly ózgerister oryn alyp keledi. «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań qabyldandy. Sondaı-aq birinshi jartyjyldyqta Analar kúni alǵash ret atalyp ótti. Bul baǵytta 2030 jylǵa deıingi otbasylyq jáne genderlik saıasat tujyrymdamasynyń oryndalýyna monıtorıng júrgizý mańyzdy ról atqarady. Memlekettik mekemeler úshin BUUDB-men genderlik teńdikke qol jetkizýdegi sertıfıkattaý baǵdarlamasy aıasynda jumystar jalǵasyp jatryr.
Azamattyq qoǵam bılik pen halyqtyń ózara árekettesý faktory retinde
Qazaqstan ózin «Halyq únine qulaq asatyn memleket» dep jarııalady, sondyqtan mınıstrlik bılik pen qoǵam arasyndaǵy baılanysty damytýǵa kúsh salyp keledi. Epetition.kz platformasy azamattardyń ótinishterin jiberetin alańǵa aınalyp, qazir 54 ótinish jarııalandy. Eki ótinish boıynsha sheshim shyǵaryldy.
Jyl basynan beri vedomstvo Qazaqstanda azamattyq sektordy damytýdyń úsh baǵyty boıynsha belsendi jumys júrgizip keledi. Olar: ınstıtýtsıonaldyq negizderdi qurý, dıalogtyq ózara is-qımyl jasaý jáne azamattyq bastamalardy damytý.
Volonterlik qozǵalys 50 myńnan astam eriktini tarta otyryp sátti jumys istep keledi. Búginde Qazaqstanda 700-ge jýyq volonterlik uıymy, 1000-nan asa bastamashyl top jáne 1000-nan astam «Kúmis volonterler» bar. Sondaı-aq elimizde tótenshe jaǵdaı kezinde aımaqtardaǵy adamdarǵa kómektesetin, áleýmettik kómek kórsetetin, medıtsınalyq, qaıyrymdylyq jobalaryn uıymdastyratyn, aǵash otyrǵyzyp, tabıǵı polıgondarmen kúresetin 240 myńnan asa volonter bar. Sý tasqyny kezinde qutqarýshylarmen birlese jumys istegen 50 myń volontersiz tótenshe jaǵdaı dúrbeleńine qarsy kúres sátti júrdi.
Qazirgi tańda Qazaqstanda ÚEU zańnamasyn jetildirý boıynsha jumys júrgizilip, oǵan 40-tan astam sarapshy men azamattyq qoǵamnyń 50 ókili qatysýda. Jumys barysynda 42 ózekti máselelerdiń tizilimi qalyptastyrylyp, nátıjesinde keshendi sharalar qabyldanady. Sondaı-aq «Azamattyq qoǵamdy damytý» tujyrymdamasy da jańartylady. «ÚEU akademııasy» jobasy aıasynda úkimettik emes uıymdardyń 759 ókili oqytyldy.
«Igi ister marafonyn» ótkizý ıgi dástúrge aınalyp, 9 myń adamnyń qatysýymen 625 is-shara uıymdastyryldy. Jyl saıyn 2000-nan astam áleýmettik joba iske asyrylyp, olardyń kólemi 14% — ǵa artty.
Shyǵarmashylyq ındýstrııalar - ekonomıkanyń bolashaǵy
Qazaqstandaǵy kreatıvti ındýstrııalar kóptegen áleýmettik jáne mádenı mindetterdi sheshe alatyn ekonomıkalyq ósýdiń mańyzdy tetigi retinde qarastyrylýda. Memleket basshysy Ulttyq quryltaı otyrysynda atalǵan salany damytýdyń mańyzdylyǵyn atap ótip, árbir oblys ortalyǵynda kreatıvti habtar qurýdy tapsyrdy.
Mádenıet jáne bilim berý máseleleri boıynsha zańnamalyq aktilerge ózgerister engizý týraly zań jobasy ázirlenip, qazir Parlament Májilisinde qaralýda. Kreatıvti ındýstrııalardaǵy kásipkerlerdi qoldaý úshin salyqtyq jeńildikter engizildi. Nátıjesinde bólshek salyqtyń arnaıy salyq rejımine jatatyn ekonomıkalyq qyzmet túrleriniń tizimi keńeıtilip, kreatıvti salalardyń 40 túri qamtyldy. Bul rette kásipkerler biryńǵaı salyq tóleıtin bolady — jeke kásipkerler úshin 2-4% jáne JShS úshin 8%. Bul sharalar 35 myńǵa jýyq kásipkerge salyqtyq jeńildikterdi paıdalanýǵa múmkindik beredi.
Qazaqstanda halyqaralyq naryqta kreatıvti taýarlar men qyzmetterdi ilgeriletý jáne jas talanttardy qoldaý úshin «Kreatıv hab „halyqaralyq kreatıvti ındýstrııa ortalyǵy“ korporatıvtik qory qurylýda.
Kúshimiz — birlikte
Ulttyq birlikti nyǵaıtýda Qazaqstan halqy Assambleıasy mańyzdy ról atqarady. Qazir ony damytýdyń 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan Tujyrymdamasy iske asyrylýda. Assambleıa etnomádenı ózara is-qımyldy belsendi damytýda. Statıstıkaǵa sáıkes, azamattardyń 97% etnosaralyq qatynastardy oń baǵalaıdy. Qazir respýblıkada 1000-nan astam etnomádenı birlestik, sondaı-aq 15 tilde 52 etnostyq BAQ jumys isteıdi.
Memleket basshysy bastamashylyq etken aýqymdy reformalar Qazaqstan úshin álemdik aqparattyq jáne mádenı keńistiktiń geografııasyn keńeıtýge jáne jańa kókjıek ashýǵa múmkindik beredi. Bıyl Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi jetekshilik etetin baǵyttarda kóptegen mańyzdy oqıǵalar oryn alyp, birqatar aýqymdy jumystar atqaryldy. Onyń ishinde aqparat, mádenıet, azamattyq qoǵam, din jáne etnosaralyq, jastar jáne otbasy saıasaty, kreatıvti tehnologııalar baǵyttary bar.
Aqparat salasyn damytý
Memleket basshysynyń Ulttyq quryltaıdaǵy jáne Joldaýyndaǵy tapsyrmalary men reformalaryn oryndaý aıasynda Mınıstrlik mádenıet, aqparat jáne kommýnıkatsııa salalaryn damytýdaǵy negizgi bastamalaryn iske asyrýda.
Aqparat salasyn damytý — memlekettik saıasattyń mańyzdy basymdyǵy. 2024 jyldyń birinshi jartysynda «Mass-medıa týraly» Zańdy qabyldaý boıynsha aıtarlyqtaı jumys jasaldy. Zań jobasy táýelsiz Qazaqstan tarıhynda eń kóp talqylanǵan qujattyń birine aınaldy. Nátıjesinde 19 maýsym kúni QR Prezıdenti Q.J.Toqaev medıasferadaǵy jańa úrdisterdi eskere otyryp memleket pen qoǵamnyń múddesin qorǵaýǵa arnalǵan «Mass-medıa týraly» Zańǵa qol qoıdy.
Qazaqstandyq telearnalardyń halyqaralyq deńgeıde taratylýy turaqty túrde jáne aıtarlyqtaı keńeıip keledi: «Silk Way» arnasy qazirdiń ózinde 118 elde kórsetilip AQSh, Eýropa jáne Azııadaǵy kabeldik operatorlarǵa qosylǵan; «Habar 24», «Qazaqstan International» jáne «Balapan International» Reseıde, Qyrǵyzstanda, Ózbekstanda jáne basqa da elderde habar taratady.
Mýzeı isin damytý jáne teatr ónerin nasıhattaý boıynsha jumystar belsendi túrde atqarylyp jatyr. Leonardo da Vınchıdiń «Ádemi hanshaıym» kartınasynyń ımmersıvti kórmesi jarqyn oqıǵaǵa aınalyp, naǵyz sensatsııa týdyrdy: ekspozıtsııaǵa 25 myńnan astam adam keldi. Bıyl qurylǵan shyǵarmashylyq ujymdar — «Birlik» án-bı kópultty ansambli jáne klassıkalyq gıtarısterdiń Memlekettik kvınteti halyqaralyq sahnalarda sátti óner kórsetip júr.
Jyl basynan beri memlekettik teatrlardyń shyǵarmashylyq ujymdary jeti jarym myńǵa jýyq spektakl usyndy, oǵan bir jarym mıllıon kórermen qatysty.
Memleket basshysy Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysynda: ozyq oıly ult bolýdyń eń tóte joly– kitap oqý ekenin atap ótti. Osyǵan baılanysty «23 sáýir — Ulttyq kitap kúni» dep belgilendi. Kitaptar barlyq azamattarǵa qoljetimdi bolýy tıis, sondyqtan qazir elde zaǵıp jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan 17 mamandandyrylǵan kitaphana jumys isteıdi.
Qazaqstanda tsıfrly efırlik teleradıo habarlaryn taratýdy engizý qarqyndy damyp keledi. 580 radıotelevızııalyq stantsııa el halqynyń 93%-dan astamyn «tsıfrmen», al shekaralas aýdandarda «Qazaq radiosy» halyqtyń 91%-yn nemese 435 myńnan astam turǵyndy qamtıdy.
Óńirlik baspasózdi damytpaı, aqparat salasyn damytý múmkin emes. Mınıstrlik bıyl da memlekettik tapsyrys arqyly óńirlermen jumys isteýdi jáne Jýrnalıstıkany damytý qory arqyly granttar berýdi jalǵastyrdy. Sondaı-aq, ótken sáýirde alǵash ret óńirlik BAQ áleýetin arttyrý jáne jýrnalıstik materıaldardyń sapasyn jaqsartý boıynsha forým ótti.
Óńirlik baspasóz óz pozıtsııasyn joǵaltpaı, áleýmettik jeliler men tanymal messendjerlerdiń kómegimen sapaly damyp kele jatqanyn erekshe atap ótken jón.
Mádenıet, óner jáne ádebıet jańa kezeńge ótti
Halyqtar arasyndaǵy ózara baılanysty nyǵaıtý úshin, basqa eldermen gýmanıtarlyq yntymaqtastyq keńeıtilip, kúsheıtilip jatyr. Árıne, jyldyń mańyzdy oqıǵalarynyń biri eki memleket kóshbasshylary Qasym-Jomart Toqaev pen Sı Tszınpınniń qatysýymen ótken Qazaqstannyń Beıjińde jáne Qytaıdyń Astanadaǵy mádenı ortalyqtarynyń ashylýy boldy. Ortalyqtar mádenı is-sharalardy ótkizýge arnalǵan alańǵa aınaldy.
Bıyl Qazaqstan alǵash ret Venetsııa óner bıennalesiniń tolyqqandy qatysýshysy atandy, onda Jerūiyq mıftik mekeni — qut qonǵan jer týraly ejelgi qazaq ańyzynyń zamanaýı túsindirmesi usynyldy. Osylaısha, Qazaqstan álemdik mádenı qoǵamdastyqqa qosylýyn jáne óziniń mádenı qundylyqtaryn nasıhattaýǵa degen umtylysyn rastady.
Mádenı nysandar - Túrkistannyń mádenı murasynyń júregi
Túrkistannyń týrısttik áleýeti qarqyndy damyp keledi. Qalanyń mádenı murasynyń kórsetkishi — 20 jyl buryn ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik muralar tizimine engizilgen Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesin ataýǵa bolady. «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵynyń aýmaǵynda ornalasqan bul záýlim tarıhı nysan túrki áleminiń rýhanı birliginiń sımvolyna aınaldy.
«Áziret Sultan» mýzeı-qoryǵy biregeı tarıhı jádigerlerdi saqtaı otyryp túrki áleminiń mádenı murasyn nasıhattaýda mańyzdy ról atqarady. Onyń ekspozıtsııalyq alańdarynda túrki memleketteri arasyndaǵy mádenı yntymaqtastyqty arttyrýǵa baǵyttalǵan kórmeler turaqty ótkizilip turady. 2021 jyly Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesiniń beıresmı sammıtinde Túrkistan «Túrki áleminiń rýhanı astanasy» bolyp jarııalandy. Bul bastama Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi men óńirdiń mádenı ómirinde mýzeı-qoryqtyń mańyzdylyǵyn aıqyndaıdy.
Jastar jáne otbasy saıasaty-qoǵam damýynyń negizi
Mınıstrlik jumysynyń basym baǵyty- jastardy qoldaý, olardy «Adal azamat» qaǵıdattaryna baýlý bolyp tabylady. Memlekettik jastar saıasatynyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyn jańartý boıynsha maqsatty jumystar júrgizilýde. Atalǵan bastama jastardy ulttyq mindetterdi iske asyrýǵa belsendi tartýǵa múmkindik beredi.
Jastarǵa arnalǵan tómen paıyzdyq mólsherlememen «9-20-25/Otaý» jeńildetilgen ıpotekalyq baǵdarlamasy iske qosylsa, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń mólsheri 1 mıllıon teńgege deıin ulǵaıtyldy.
Otbasylyq qundylyqtar men genderlik teńdikti nyǵaıtý Qazaqstannyń memlekettik saıasatynyń mańyzdy basymdyǵy bolyp tabylady. Salada sapaly ózgerister oryn alyp keledi. «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań qabyldandy. Sondaı-aq birinshi jartyjyldyqta Analar kúni alǵash ret atalyp ótti. Bul baǵytta 2030 jylǵa deıingi otbasylyq jáne genderlik saıasat tujyrymdamasynyń oryndalýyna monıtorıng júrgizý mańyzdy ról atqarady. Memlekettik mekemeler úshin BUUDB-men genderlik teńdikke qol jetkizýdegi sertıfıkattaý baǵdarlamasy aıasynda jumystar jalǵasýda.
Azamattyq qoǵam bılik pen halyqtyń ózara árekettesý faktory retinde
Qazaqstan ózin «Halyq únine qulaq asatyn memleket» dep jarııalady, sondyqtan mınıstrlik bılik pen qoǵam arasyndaǵy baılanysty damytýǵa kúsh salyp keledi. Epetition.kz platformasy azamattardyń ótinishterin jiberetin alańǵa aınalyp, qazir 54 ótinish jarııalandy. Eki ótinish boıynsha sheshim shyǵaryldy.
Jyl basynan beri vedomstvo Qazaqstanda azamattyq sektordy damytýdyń úsh baǵyty boıynsha belsendi jumys júrgizip keledi. Olar: ınstıtýtsıonaldyq negizderdi qurý, dıalogtyq ózara is-qımyl jasaý jáne azamattyq bastamalardy damytý.
Volonterlik qozǵalys 50 myńnan astam eriktini tarta otyryp sátti jumys istep keledi. Búginde Qazaqstanda 700-ge jýyq volonterlik uıymy, 1000-nan asa bastamashyl top jáne 1000-nan astam «Kúmis volonterler» bar. Sondaı-aq elimizde tótenshe jaǵdaı kezinde aımaqtardaǵy adamdarǵa kómektesetin, áleýmettik kómek kórsetetin, medıtsınalyq, qaıyrymdylyq jobalaryn uıymdastyratyn, aǵash otyrǵyzyp, tabıǵı polıgondarmen kúresetin 240 myńnan asa volonter bar. Sý tasqyny kezinde qutqarýshylarmen birlese jumys istegen 50 myń volontersiz tótenshe jaǵdaı dúrbeleńine qarsy kúres sátti júrdi.
Qazirgi tańda Qazaqstanda ÚEU zańnamasyn jetildirý boıynsha jumys júrgizilip, oǵan 40-tan astam sarapshy men azamattyq qoǵamnyń 50 ókili qatysýda. Jumys barysynda 42 ózekti máselelerdiń tizilimi qalyptastyrylyp, nátıjesinde keshendi sharalar qabyldanady. Sondaı-aq «Azamattyq qoǵamdy damytý» tujyrymdamasy da jańartylady. «ÚEU akademııasy» jobasy aıasynda úkimettik emes uıymdardyń 759 ókili oqytyldy.
«Igi ister marafonyn» ótkizý ıgi dástúrge aınalyp, 9 myń adamnyń qatysýymen 625 is-shara uıymdastyryldy. Jyl saıyn 2000-nan astam áleýmettik joba iske asyrylyp, olardyń kólemi 14% — ǵa artty.
Shyǵarmashylyq ındýstrııalar-ekonomıkanyń bolashaǵy
Qazaqstandaǵy kreatıvti ındýstrııalar kóptegen áleýmettik jáne mádenı mindetterdi sheshe alatyn ekonomıkalyq ósýdiń mańyzdy tetigi retinde qarastyrylýda. Memleket basshysy Ulttyq quryltaı otyrysynda atalǵan salany damytýdyń mańyzdylyǵyn atap ótip, árbir oblys ortalyǵynda kreatıvti habtar qurýdy tapsyrdy.
Mádenıet jáne bilim berý máseleleri boıynsha zańnamalyq aktilerge ózgerister engizý týraly zań jobasy ázirlenip, qazir Parlament Májilisinde qaralýda. Kreatıvti ındýstrııalardaǵy kásipkerlerdi qoldaý úshin salyqtyq jeńildikter engizildi. Nátıjesinde bólshek salyqtyń arnaıy salyq rejımine jatatyn ekonomıkalyq qyzmet túrleriniń tizimi keńeıtilip, kreatıvti salalardyń 40 túri qamtyldy. Bul rette kásipkerler biryńǵaı salyq tóleıtin bolady — jeke kásipkerler úshin 2-4% jáne JShS úshin 8%. Bul sharalar 35 myńǵa jýyq kásipkerge salyqtyq jeńildikterdi paıdalanýǵa múmkindik beredi.
Qazaqstanda halyqaralyq naryqta kreatıvti taýarlar men qyzmetterdi ilgeriletý jáne jas talanttardy qoldaý úshin «Kreatıv hab „halyqaralyq kreatıvti ındýstrııa ortalyǵy“ korporatıvtik qory qurylýda.
Kúshimiz — birlikte
Ulttyq birlikti nyǵaıtýda Qazaqstan halqy Assambleıasy mańyzdy ról atqarady. Qazir ony damytýdyń 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan Tujyrymdamasy iske asyrylýda. Assambleıa etnomádenı ózara is-qımyldy belsendi damytýda. Statıstıkaǵa sáıkes, azamattardyń 97% etnosaralyq qatynastardy oń baǵalaıdy. Qazir respýblıkada 1000-nan astam etnomádenı birlestik, sondaı-aq 15 tilde 52 etnostyq BAQ jumys isteıdi.
Jumystyń mańyzdy baǵyty - din salasy
Mınıstrlik dinı ekstremızmniń aldyn alý profılaktıkasyn júrgizip, elimizde zaıyrly qundylyqtar men konfessııaaralyq kelisimdi nyǵaıtý boıynsha pármendi qadamdar jasaıdy. Dinı ekstremızmniń aldyn alý sheńberinde qazaqstandyq qoǵamda zaıyrly qundylyqtar men konfessııaaralyq kelisimdi nyǵaıtýǵa yqpal etetin 12 959 materıal daıyndaldy. Elimizde 3 961 dinı birlestik jáne 14 rýhanı oqý orny tirkelgen.
Jyldyń ekinshi jartysynda mádenıet jáne aqparat mınıstrligi barlyq jetekshilik etetin salalardy damytý boıynsha keshendi jumysty jalǵastyrýdy josparlap otyr.