M. Boqaev pen T. Aıanov soty: Prokýror sotta aıyptaý aktisin oqydy
Aıyptaý aktisinde aıtylǵandaı, 2003 jyldan beri «Arlan» qoǵamdyq qoryn basqaryp, belsendi qoǵamdyq qyzmetpen aınalysqan Maks Boqaev atyraýlyq qoǵam belsendisi Talǵat Aıanovpen tyǵyz baılanysta bolǵan. Óz kezeginde qoǵamdyq qyzmetpen aınalysýyna oraı T. Aıanov Ońtústik Qazaqstan oblysynyń turǵyny, kásipker T. Tóleshovtiń nazaryna iligedi. Bılikti kúshpen basyp alýǵa baǵyttalǵan is-qımyldaryn júzege asyra otyryp, shymkenttik kásipker 2015 jyldyń jeltoqsan aıynda óziniń qaramaǵyndaǵy adamdary N. Dosanbaev jáne O. Bekbaýov arqyly T. Aıanovqa Tóleshovtiń múddesine oraı qarsylyq aktsııalaryn uıymdastyrýǵa jáne ótkizýge 100 000 AQSh dollaryn jiberedi. 2016 jyldyń kókteminde Boqaev pen Aıanov jer zańnamasyndaǵy ózgeristerge qoǵamnyń qyzyǵýshylyǵy artqanyn paıdalanyp, jeke basynyń múddesi úshin, M. Boqaev qoǵamdyq-saıası tanymaldyǵyn arttyryp, «saıası upaı» jınaý úshin, al T. Aıanov paıdakúnemdik qyzyǵýshylyǵy maqsatynda Tóleshovten alǵan aqshaǵa «jer máselesi» boıynsha qoǵamdyq-saıası aktsııa ótkizýge sheshim qabyldaıdy.
Ortaq qylmystyq pıǵylyn iske asyrý maqsatynda M. Boqaev aldyn-ala T. Aıanovpen sóz baılasyp, 2016 jyly 14 sáýirde Atyraý qalasynyń ákimdigine 2016 jyly 24 sáýir kúni Isataı-Mahambet atyndaǵy alańda sherý ótkizýge ótinish beredi. Jer máselesine halyqtyń nazaryn kóbirek aýdarý úshin sol kúni Maks pen Talǵat «Facebook»-tegi jeke paraqshalaryna jáne «Grajdanskaıa ınıtsıatıva Atyraý - Azamattyq bastamasy Atyraý» tobyna «El bıligi aýyl sharýashylyǵyndaǵy jerlerdi shetel kompanııalary men azamattarynyń menshigine berýdi josparlap otyr» degen sıpattaǵy jalǵan aqparatty sala bastaıdy. Saıyp kelgende, olardyń jer taqyrybyn jeleý etip, halyqty bılikke qarsy qoıý úshin azamattardyń patrıottyq sezimin ádeıi óz múddesine paıdalanǵany málim boldy.
Sotqa deıin júrgizilgen tergeýden málim bolǵanyndaı, Boqaev pen Aıanovtyń qylmystyq pıǵyly 14 sáýirde jurtty arandatýǵa kirisýinen bastalǵan. 14 sáýir kúni Maks «Facebook»-tegi «Grajdanskaıa ınıtsıatıva Atyraý - Azamattyq bastamasy Atyraý» tobynda sherý ótkizýge bergen ótinishiniń fotosýretin jarııalaıdy, sol kúni Talǵat fotosýretti óz paraqshasynda kóshirip basyp, oǵan «Repost. Rodına v opasnostı!» degen túsinikteme jazady. «2016 jyldyń 18 sáýirinde Atyraý qalasynyń ákimi N. J. Ojaev T. Aıanov men M. Boqaevty ákimdikke kezdesýge shaqyrǵan. Oǵan tek T. Aıanov qatysady. Kezdesý kezinde N. Ojaev jáne ákimdiktiń basqa laýazymdy tulǵalary Isataı men Mahambet atyndaǵy alańda sherý ótkizýge ruqsat etilmegen sebebi, Atyraý qalalyq máslıhatynyń 2013 jylǵy 21 maýsymdaǵy №125 sheshimimen bul oryn sherý ótkizýge bolatyn jerlerdiń tizimine kirmeıtinin jáne sherýdi basqa jerde ótkizýge bolatynyn túsindiredi. Sondaı-aq, T. Aıanovqa óz talaptaryn hat túrinde jazyp, ortalyq bılik organdaryna jetkizýge usynys jasalǵan. Alaıda Aıanov jeke basynyń paıdakúnemdik qyzyǵýshylyǵyn eskerip, konstrýktıvti dıalogtan bas tartady jáne 2016 jyly 24 sáýirde Isataı-Mahambet alańynda sherý ótkizýden aınymaıtynyn jetkizedi»,- dep habarlady sot otyrysynda memlekettik aıyptaýshy.
Talǵat Aıanov sol kúni «Facebook»-tegi «Grajdanskaıa ınıtsıatıva Atyraý - Azamattyq bastamasy Atyraý» tobynda ákimdiktegi kezdesý týraly habarlap, mynadaı jalǵan aqparatty qosa beredi: «...málim bolǵandaı, 1,7 mln. gektar jer jekemenshikke beriledi, oǵan qosa 1 mln. gektar jer sheteldikterge 25 jylǵa jalǵa beriledi». 18 sáýirde Atyraý qalasy ákiminiń Isataı-Mahambet alańynda sherý ótkizýge ruqsat berilmeıtini týraly qaýlysy shyǵady, ol týraly 19 sáýirde M. Boqaev pen T. Aıanovqa resmı túrde habarlanady. Biraq Talǵat Aıanov aram pıǵylyn jalǵastyra otyryp, sol kúni keshke óziniń «iPhone 6» markaly mobıldik telefonynyń kómegimen «WhatsApp» qosymshasy arqyly óziniń 20 tanysyna mynadaı mátindegi habarlama joldaıdy: «Atyraýchane! Mıtıng! Kak vy znaete, pravıtelstvo sobralos s 1 ııýlıa otdat Kıtaıý v arendý 1 mln gektarov selskohozıaıstvennoı zemlı na 25 let. Prıshla pora sobratsıa ı potrebovat otmenıt etı ızmenenııa v zemelnom kodekse! Inache býdet pozdno, poterıaem zemlıý ı stanem rabamı, a vam ı vashım detıam prıdetsıa ýchıt kıtaıskıı ıazyk! Ne vremıa otsıjıvatsıa doma! Nerazreshennyı mıtıng po trebovanııý ob otmene dachı Kıtaıý rodnoı zemlı sostoıtsıa 24 aprelıa 2016 goda, v 14-00 chasov na ploşadı batyrov Mahambeta ı Isataıa! Prosba peresylat dalshe po vatsap, vk, Feısbýk». Osy habarlamany ol 19 sáýirde skrınshot túrinde «Grajdanskaıa ınıtsıatıva Atyraý - Azamattyq bastamasy Atyraý» tobynda jáne «Facebook»-tegi paraqshasynda jarııalaǵan.
Memlekettik aıyptaýshynyń aıtýynsha, atyraýlyq belsendiler M. Boqaev pen T. Aıanov kópe-kórineý jalǵan aqparatty atyraýlyqtarmen júzdeskende, telefonmen sóıleskende taratyp otyrǵan. «Facebook»-tegi beınematerıaldarynda jáne jarııalanymdarynda elimizdegi qoǵamdyq-saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq ahýalǵa, bılik ókilderiniń qyzmetine (Prezıdentke, depýtattarǵa, quqyq qorǵaý organdarynyń ókilderine), qytaı ultynyń ókilderine jaǵymsyz baǵa berip, jurtty sherýge shyǵýǵa, eldegi bılikti aýystyrýǵa baǵyttalǵan is-qımyldar jasaýǵa úgittegen. Sonyń nátıjesinde jalǵan aqparat jappaı jurtqa taraǵan. Prokýror belsendilerdiń áleýmettik jáne ulttyq alaýyzdyq týǵyzý úshin qandaı is-qımyldar jasaǵanyn egjeı-tegjeıli áńgimeledi.
Keıinirek olar Atyraý qalalyq prokýrorynyń sanktsııa bermeýine jáne qarsylyq aktsııasyna shyǵýǵa bolmaıtyny týraly eskertýine qaramastan, 24 sáýirde Isataı-Mahambet alańynda zańsyz sherý ótkizedi. Sol sherýde M. Boqaev, T. Aıanov jáne basqalar Jer kodeksine engizilgen túzetýlerge qarsylyq bildirip, onyń «shetel azamattarynyń múddesi úshin» jasalǵanyn aıtyp, halyqtyń jaǵymsyz kózqarasyn qalyptastyrýǵa tyrysady. Aıtarlyǵy, Talǵat Aıanov sol sherýde Úkimettiń «Qytaımen birigýine», nátıjesinde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn «qurtýǵa» nıettenip otyrǵanyna ekpin túsiredi.
24 sáýirde Atyraýda ótkizilgen zańsyz sherýdiń qorytyndysy boıynsha Boqaev pen Aıanov 25 sáýirde «Facebook»-tegi jeke paraqshalarynda jer kodeksine engizilgen túzetýlerdi alyp tastaýǵa sherýge qatysýshylardyń atynan daıyndalǵan rezolıýtsııanyń jobasyn jarııalaıdy. 24 sáýirdegi sherý týraly beınematerıal áleýmettik jelilerde kóbeıtilip, elimizde úlken qoǵamdyq dúrligý týǵyzdy. Aıyptaý aktisinde atap kórsetilgendeı, azamattardy áleýmettik jaǵynan bir-birine qarsy qoıý, memlekettik bılikti júzege asyratyn tulǵalarǵa jaǵymsyz kózqaras qalyptastyrý, saıasattaný turǵysynan alǵanda qoǵamdyq turaqtylyqqa qaýip tóndirýdiń belgileri bolyp tabylady. Muny psıhologııalyq-fılologııalyq taldaý qorytyndysy dáleldegen. Taldaýǵa sáıkes, T. Aıanov men M. Boqaevtyń el aldynda sóılegen sózderinen áleýmettik toptarǵa jaǵymsyz baǵa berý, bılik pen halyqty bir-birine qarsy qoıý áreketi anyqtalǵan.
Aıyptaý aktisi jarııalanyp bolǵan soń, sýdıa sottalýshylarǵa: «Sizderge taǵylǵan aıyptar túsinikti me?» dep suraq qoıdy. Maks Boqaev pen Talǵat Aıanov ózderine taǵylǵan aıyptardyń túsinikti ekenin aıtty. Biraq olar sotta birinshi bolyp túsinik berýden bas tartty. Al, sýdıa sottyń kelesi, ıaǵnı, 17 qazanda ótetin otyrysynda aıyptaýshy tarap usynǵan kýágerlerden sotta jaýap alynatynyn habarlady.