Louis Vuitton shaqyrtýyn alǵan Aınur Polatova: Keıbir aǵalarymyz ulttyq oıyndardy patenttep alǵan

Foto: Фото: SOZ жобасы
ASTANA. QazAqparat – «Talapai» jobasynyń negizin qalaýshy Aınur Polatova qazaqtyń ulttyq oıyndaryn jańa dızaınmen nasıhattap júr. Ásirese, onyń Besasyq, Qumar, Bestemshe, Toǵyzqumalaq syndy ústel oıyndary kópshiliktiń kóńilinen shyqqan. Al, kıiz úı úlgisinde sómke jasaý ıdeıasyn álemdik Louis Vuitton brendi qoldap otyr. Jaqynda 22 jastaǵy Aınur Polatova SOZ jobasyndaǵy «Talqy» podkastynyń alǵashqy qonaǵy bolǵan edi, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Talqy» podkasty negizinen túrli salalardaǵy jetistikke jetken azamattarmen áńgime-dúkenge arnalǵan. Onda qonaqtyń ómir jolynan bastap qyzyqty jobalary, bastamalary men ıdeıalary týraly da sóz bolady.

Aınur Polatova áńgimesinde stýdent kezindegi ómirin ózgertken oqıǵa týraly aıtyp, ózgeristerge, ıdeıalarǵa jol ashqan osy kezeńdi erekshe eske alady. Sondaı ıdeıalardyń biri – qazaqtyń tól oıyny, sonyń ishinde toǵyzqumalaq. Spıker antıkafelerde jıi bolatynyna, onda ústel ústinde biryńǵaı sheteldik oıyndar oınalatynyna nazar aýdarǵan.

Qazaqta da ústel oıyndary joq emes, bar. Onyń ishinde toǵyzqumalaqty bárimiz bilemiz, biraq bala kezden kórip kele jatqan toǵyzqumalaqtyń syrty kók plastık, tastary da usynatyndaı kúıde emes, oǵan jastar qyzyqpaıdy. Telefonǵa telmirý degen úlken másele taǵy bar. Sondyqtan, ózim sııaqty jastardyń nazaryn aýdaratyndaı, qazaqtyń ulttyq oıyndaryn jańasha baǵytta shyǵaram degen oı týdy. Hantalapaı oıyny bastalarda aıtylatyn «Talapaı-aý, talapaı, tabyldy oıyn alaqaı!» degen eki jol óleń bar. «Talapaı» sóziniń túpki etımologııasy – bir nárseni bóliske salyp alý. Jobamdy «Talapai» dep ataýymnyń syry osy, men osy oıyndardy izdep taptym, endi sony halqym talasyp-tarmasyp alyp ketse eken degen nıetim boldy

, - dedi ol.


Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda oıyn ındýstrııasy bosap tur. Ásirese, naryqta qazaq oıyndaryn shyǵaratyn birde-bir brend bolmady.

Kún saıyn túrli memlekettik organdarǵa, dúken jelilerine hat jazatynmyn. Árıne, bastapqyda eshkim kóńil bólip qaramady. Sonda Dior, Louis Vuitton, Prada syndy sheteldik kompanııalarǵa da hat jibere bastadym. Ásirese, Louis Vuitton sol aıda Shveıtsarııada kıiz úı formasynda dúken ashqan edi, «Meniń ulttyq oıynym kıiz úıge uqsaıdy, nege ekeýin baılanystyryp, sómke jasamasqa?» dep hat joldadym. Eki aptadan soń jaýap keldi, «Iá, bizge sizdiń usynyńyz qyzyq, birge jumys istep kóreıik» dep jazylǵan. Biraq men senbedim, bárine jappaı jiberetin formaldy hat bolyp kórindi. Keıin shaqyrtý ras bolyp shyqty, jýyrda Louis Vuitton kompanııasyna barýdy josparlap otyrmyn. Kıiz úı túrindegi sómke jasaý, kelisimshart syndy máselelerdiń barlyǵy sol kezdesýde sheshiledi

, - deıdi Aınur.

Qazirgi ýaqytta «Talapai» jobasy aıasynda «Toǵyzqumalaq», «Besasyq», «Qumar», «Bestemshe», «Tumar» atty bes oıyn shyǵarylǵan.

Máselen, asyq oıynynyń 30-50 shaqty túri bar, qanshama nárse jasaýǵa bolady. Biraq men bastapqyda ústel oıyndaryn izdedim. Jeti oıyn taýyp, sonyń beseýin shyǵardyq. Qazir eń basty oıyndarymnyń biri – toǵyzqumalaqqa uqsaıtyn «Bestemshe». Kóp adamnyń toǵyzqumalaq oınamaý sebebi – onyń uzaq ótýinde. Al bestemshe onyń qarapaıym túri, ári ketse 10-15 mınýt oınalady. «Bestemsheniń» negizgi formasy kıiz úı, ony kúrdelendirý maqsatynda jańa bir túrin shyǵardym, ony «Tumar» dep atadym. Onyń da óz erekshelikteri bar. Barlyǵy halyqtyń nazaryn aýdaryp júr. Endi «Bestemsheniń» onlaın túrin mobıldi qosymsha retinde shyǵarǵym keledi

, - dedi spıker.

Sonymen birge, Aınur aldaǵy ýaqytta «Láńgi», «At jarys», «Shalma» oıyndaryn da qarastyryp, óz jobalaryn tolyqtyrǵysy keledi.

«Láńgi» – balalardyń dene qozǵalysyna jaqsy áserin tıgizedi eken. Láńgi týraly uzaq oılandym, onyń da óz standarttary bar, Qazaqstandaǵy jalǵyz brend bolǵandyqtan úlken jaýapkershilik júkteıdi, laıyqty sapaly dúnıe jasaý kerek. Aldaǵy jyly «Láńgini» jańa leppen shyǵaratyn sııaqtymyn. Sosyn shahmat sekildi asyqpen ústel ústinde oınalatyn «At jarys» oıynyn qosamyn. Bala kezimizde jippen oınaıtyn «Shalma» oıyny qazaqtiki eken. Eski súrleýge salyp, orystyń oıyny dep oılaıtyn shyǵarmyz, biraq etnografııa týraly kitapty aqtarǵanda, bizdiń ulttyq oıynymyz ekeni belgili boldy. Ondaǵy formalarǵa mán berseńiz, kerege, ýyqtyń pishinderi shyǵady eken. Men ony keıin baıqadym. Sol oıyndy da jańǵyrtyp kórgim keledi. Jalpy shahmattan kem túspeıtin, óz bolmysymyzdy kórsetetin keremet oıyndar bar. Biraq keıbir aǵalarymyz ony patenttep alǵan. Oıyn túrlerin izdegende birazyna habarlastym, paıda kózdemeıtinimdi, jaı ǵana ulttyq oıyn túrinde nasıhattaýǵa ruqsat suradym. Sonda da kelispedi. Internette ol oıyndarǵa qomaqty qarajat bólingeni jazylǵan, biraq shyn máninde jaryqqa shyqpaǵan. Esep úshin bir-eki mektepke aparylǵan, biraq esh nátıje joq. Halyqtyń ulttyq oıynyn qalaı patenttep alýǵa bolady? Oıynnyń dızaınyn, qorapshasyn, jazýyn patentteýi múmkin, biraq tutas oıyndy patenttep alý durys emes

, - dedi Aınur Polatova.


Seıchas chıtaıýt