Londonda Ortalyq Azııa elderiniń ókilderi Naýryzdy toılady
Ortalyq Azııa elderiniń kóktem festıvali UCL ýnıversıtetiniń aýlasynda dástúrli túrde jyl saıyn uıymdastyrylatyn. Biraq sońǵy eki jylda koronavırýstyq shekteýlerge baılanysty atalyp ótilmedi. Sondyqtan bolar halyqtyń bul meıramdy saǵynyp qalǵany baıqalyp turdy. «Kópten beri kórmegen dostarymen qaýyshyp, emen-jarqyn áńgimelesý baqytyna eshteńe jetpeıdi», deıdi jınalǵandar. Onyń ústine ártúrli ulttardyń óneri qulaqtyń quryshyn qandyrady.
«Kórermenderge dástúrlerimizdi, folklorymyzdy, mýzykamyzdy kórsettik. Bizdi shaqyrǵandaryna kóp raqmet. Balalarymyz da salt-dástúrlerimizdi bilip qaldy», - deıdi «Láılazar» túrkimen ansambliniń mýzykalyq jetekshisi Gýncha Mameddýrdyeva .
Al oqý ornynynyń foıesi ýaqytsha kórme alańyna aınaldy. Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne basqa da Ortalyq Azııa elderiniń ókilderi salt-dástúrlerinen syr shertetin áshekeı buıymdaryn, kádesyılaryn jınalǵan qaýymǵa tanystyrdy. Bul jerde ulttyq taǵamdardan da dám tatyp kórý múmkindigi týdy.
«Ózim Almatydanmyn. Londonda 5 jyldan beri turamyn. Buǵan deıin Eýropada, onyń ishinde Norvegııada 20 jyl otbasymyzben ómir súrgenbiz. Búgin Naýryzǵa kelip, óte erekshe qýandyq. Ózimizdiń jurtymyzdyń dámin tatyp, rıza bolyp jatyrmyz», deıdi London qazaǵy Hadısha Sazanbaeva.
Dalada ózbek aǵaıyndar palaý pisirip, saýdasyn qyzdyrdy. Halyq uzyn-sonar kezekte tursa da, merekelik kóńil-kúıleri buzylmady. Qazaqstandyq ónerpazdar da sahnaǵa shyǵyp, jyrdan shashý shashty, myń burala bıledi. Eshqaısysy kásibı ánshi-bıshi emes. Biraq ulttyq ónerimizdi kópshilikke jetkizýdi ózderine paryz sanaıdy.
«Jyraqta júrsek te Naýryzdy toılap, aýyldy saǵynyp, kishkene tolqyp, osy ándi búkil qazaq qaýymyna arnadym», - deıdi dombyramen Muqaǵalı Maqataevtyń «Saǵyndym» ánin oryndaǵan Qazaqstannyń Ulybrıtanııadaǵy elshiliginiń qyzmetkeri Kámshat Kúmisbaı .
Sahnaǵa shyǵyp, «Qamajaı» bıin bılegen 9 jasar qazaqstandyq Aızere Aınabekova: «Meniń ákem «Bolashaq» baǵdarlamasy arqyly Bırmıngem ýnıversıtetinde bilim alyp jatyr. Osy múmkindikti paıdalanyp, ata-anammen Londonǵa keldim. Brıtanııalyq kórermenge bıimdi arnadym. Londondaǵy naýryz maǵan óte unady. Sebebi bul jerde ártúrli ulttardyń salt-dástúrlerin tamashaladym», -dedi.
Kórermender qatarynda Birikken Koroldikte turatyn túrki halyqtary ǵana emes jergilikti turǵyndar da bar. Brıtanııalyqtar dúnıetanymdaryn keńeıtip, jańa mádenıetpen tanysqandaryna dán rıza.
«Óte keremet. Bul meniń birinshi ret qatysýym. Keler joly otbasymnyń múshelerin túgel ertip kelemin dep oılaımyn. Men Ortalyq Azııa týraly kóp nárse bildim. Buǵan deıin sizderdiń mádenıetterińizdiń alýantúrliligi týraly habarym bolmappyn», deıdi London turǵyny Sonıka Konjakshn.
Jınalǵandar arasynda kishkentaılaryn ertip kelgender kóp. Kópshiligi shetelde oqý oqyp nemese jumys istep júrgen qazaqtar. Balalary aǵylshynsha ǵana emes, ana tilinde de saırap tur. Dástúrlerdi jatqa biledi.
«Bále-jáleden aýlaq qyp, tattyrma esh qasiret. Dúnıeniń bar jaqsysyn adamzatqa násip et. Áýmın», dep bala tilek-batasyn qazaqstandyq búldirshin Ámirsultan Aınabekov arnady.
Tórt saǵatqa sozylǵan London tórindegi Naýryz merekesi aıaqtalsa da, halyq taraǵysy kelmeı uzaqqa deıin turdy. Barlyǵynyń tilegi bir: Naýryz merekesi árbir otbasyna birlik pen qýanysh, qut - bereke, baqyt pen molshylyq ákelsin!