Latynǵa kóshý - sanany jańǵyrtýǵa betburys
«Osy jyldyń basynda jarııalanǵan «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalańyzdaǵy rýhanııattyń sanasy men minezin ózgertý kerek degen sózderińiz búkil eldi jigerlendirýde. Bul Sizdiń elińizge, halqyńyzǵa degen súıispenshiligińizden týyndaǵan kúreskerlik, janashyrlyq, namysshyldyǵyńyz dep bilemiz. Zamanyna qaraı jyldam qarqynmen qaryshtap bara jatqan jahandyq zamanǵa ózimizdiń tól tarıhymyz ben etno mádenıetimizben, dinimizdi, tilimizdi saqtaı otyryp erekshelenip ený, bizdiń halqymyzǵa zor qýat pen jigerli kúsh beredi»,- dep jazady Elbasynyń atyna joldaǵan jedelhatynda bir top el zııalylary.
Jedelhatqa qol qoıǵan aqyn-jazýshylardyń (Memlekettik syılyqtyń laýreattary - jazýshylar: Sábıt Dosanov, Álibek Asqarov, QR Eńbek sińirgen qaıratkeri Smaǵul Elýbaı, Memlekettik syılyqtyń ıegerleri-aqyndar - Nesipbek Aıtuly, Ulyqbek Esdáýlet) paıymdaýynsha, 2025 jylǵa qaraı is qaǵazdaryn, merzimdi baspasózdi oqýlyqtardy, bárin de de latyn álipbıimen basyp shyǵara bastaýǵa tıispiz. Sondyqtan 2017 jyldyń aıaǵyna deıin ǵalymdardyń kómegimen, barsha qoǵam ókilderimen aqyldasa otyryp qazaq álipbıiniń jańa grafıkadaǵy biryńǵaı standartty nusqasyn qabyldaý kerek degen sózińiz búkil zııaly qaýymnyń kópten kútken qýanyshy edi.
«Sebebi, bizdiń sanany jańǵyrtýdaǵy rýhanı damý, órkendeý jolymyz, osy qazaq tiliniń jańa álipbıinen bastaý alǵaly tur. Osy oraıda, zııaly qaýym ókilderi de tilge qatysty óz oılarymyzdy bildiremiz. Latyn qarpi ózińiz aıtqandaı, bizge tańsyq emes, buryndary da Qazaq eli osy qarip túrin qoldanǵan bolatyn. Alǵashqy tóte jazýynan keıingi qarpimiz. Muraǵattardaǵy nebir aýdarmalarymyzy osy tilde desek te bolady. Sonymen birge, náýbet jyldary dúnıege tarydaı shashylyp ketken qazaq jurtynyń tili men ádebıetiniń tabysar joly»,-deıdi tuńǵysh Prezıdentimizdiń qabyldaǵan bastamalaryna tolyq qoldaý kórsetken zııaly qaýym ókilderi.
Olardyń aıtýynsha, 25 jyldan astam ýaqytta táýelsiz Qazaqstannyń jetkenr jetistikteriniń barlyǵy Elbasyn únemi qoldaıtyn halqynyń jeńisi.
Osyndaı hattardyń birin Qazaqstannyń Eńbek Eri, Qazaqstan jáne KSRO halyq artısi, Memlekettik syılyqtardyń laýreaty Asanáli Áshimov aǵamyz joldapty.
Óz hatynda ol Elbasyna degen erekshe yqylasyn, asqan yrzashylyǵyn jáne halyqtyń arzashylyǵyn jetkizgen. «... Eńbek Eri degen eń úlken dárejeli marapatty alyp turyp, Sizge «Elime áli de qyzmet etemin» dep aıtqan edim... Ult rýhanııaty úshin qandaı da bolsa, keleli isterdiń basy-qasynda bar ekenimdi bildirgim keledi»,- dep bastalady osy hat.
Asanaáli Áshimovtiń pikirinshe, rýhanı jańǵyrý zamanyndaǵy barlyq ozyq tehnıkanyń úlgisi bolyp turǵan latyn álipbıine kóshý bul - elimiz úshin, ónerimiz ben mádenıetimiz úshin úlken rýhanı qubylys.
«Latyn álipbıin engizý - halqymyzdyń bilimi men mádenıeti, óneriniń damýyna taǵy bir serpilis ákeletin dara joly dep bilemin. Respýblıka Parlamentiniń májilisinde «Memlekettik tildiń latyn grafıkasyndaǵy álipbıiniń biryńǵaı standartyn engizý máseleleri týraly» ótken tyńdaý Parlamenttiń óz saılaýshylarynyń kóńil-kúıin, elimizdiń egemendikti bekitýge degen arman-tilegin jaqsy biletinin kórsetti. Májilistiń otyrysynda «Qazaq tilin jańǵyrtýdyń basty kórsetkishi - latyn jazýyna kóshý» dep atap kórsetilip, bul qadamnyń álem qazaqtaryn biriktirtetin óte mańyzdy faktor ekenine nazar aýdarylýy sonyń taǵy bir jarqyn dáleli»,- dep jazady A. Áshimov.