Latynǵa kóshkende qazaqtyń ádebıeti oqylmaı qalmaı ma
«Shynynda da, xalyq bul máselege qatty alańdap jatyr. Jaqsy ári mańyzdy ádebıetter oqylmaı kete me, osyǵan qatysty bir qaýip bar. Osyǵan qatysty bir mysal keltireıin, 20-jyldary biz latynǵa kóshkende, nemese, 40-jyldary kırıllıtsaǵa kóshken kezde bizdiń muralarymyz oqylmaı qalǵan joq. Ol kezde kompıýter degen atymen de joq. Bárin mashınkamen terdi. Sonyń ózinde eki aýylda bir mashınka bolsa jaqsy. Qazirgi kezde mıllıondaǵan kitaptardyń elektrondy nusqasy bar. Men ózim kýámin. Almatyǵa baryp, latyn konverterin kórgende 1 600 bettik «Abaı jolyn» 7 sekýndta aýdarǵan. Kúni keshe Parlamentte úsh-aq sekýndta aýdardy», - deıdi Tileshov.
Onyń aıtýynsha, bir kitapty latynǵa aýdarý úshin birneshe sekýnd ketse, bir kúnde biraz kitaptardy jańa álipbıge túsirýge bolady.
Latyn konverterine jaýapty Qýanysh Biláldiń sózine qaraǵanda, búginde atalǵan júıe ǵylymı kitaptardy da, ádebı týyndylardy da aýdarýǵa daıyn. Alaıda latyn álipbıiniń biryńǵaı standarty bekitilýi kerek. Sol kezde konverterdiń baǵdarlamasyna barlyq túzetýler engizilip, latynǵa aýdarý jumysyn qatesiz júrgizýge bolady.
Aıta keteıik, keshe QR Parlament Májilisinde ótken tyńdaýda latyn álipbıiniń biryńǵaı nusqasy tanystyryldy . Qazaq tiliniń jańa álipbı jobasy «bir árip - bir dybys», «bir árip - eki dybys» jáne «bir dybys» prıntsıpine negizdelgen. 25 tańbaly alfavıtten bólek 8 dıgraf bar.