Latyndy tańdaý - adamzattyń ıgilikterine qadam jasaý

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstandyq tarıhshylar qaýymy memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń qazaq álipbıin latynǵa kóshirý jónindegi bastamasyna qoldaý bildirdi. Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń ujymy Elbasyna joldaǵan hatynda «qoǵamdyq sanany jańǵyrtý kezeńindegi bul qısynǵa keletin, kóptiń kóńilinen shyǵatyn qadam bolyp tabylady» degen ustanymyn bildirdi. Tarıhshy-mamandar máseleniń mánisine tereń úńile otyryp, latyn álipbıi elimizdiń aýmaǵynda 1920-1940 jyldary qoldanylǵanyn alǵa tartyp, atalǵan jazýdy ómirimizdiń barlyq salalarynda qoldanýdyń baı tájirıbesi baryna toqtaldy.

Otandyq tarıhshylar qazaq álipbıin latynǵa aýystyrý úsh tilde oqytýdy damytýǵa septigin tıgizetinin aıtady. Mundaı qadam óz kezeginde otandyq ǵylymnyń jańa kókjıekterin ashady, jahandyq ǵylymı ólshem bazalaryna tezirek kirýge múmkindik týǵyzady, qazaqstandyq ǵalymdardyń sheteldik áriptesterimen qarym-qatynasyn jandandyrady. Óıtken sebebi, adamzattyń kóp bóligi qurylymy latyn grafıkasyna negizdelgen latyn álipbıin qoldanady.

Tanymal tarıhshy Zııabek Qabyldınovtyń pikirinshe, qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirýdiń basqa da artyqshylyqtary bar. «Birinshiden, postkeńestik keńistiktegi elderdiń kóbirek bóligi: Lıtva, Latvııa, Estonııa, Moldova, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Túrkimenstan latyn álipbıin qoldanady. Ekinshiden, latynǵa kóshsek qyrýar bıýdjet qarajatyn únemdeımiz, mysaly, eki álipbıdiń kómegimen burynǵydaı úsh tilde kóshe, dańǵyl, mekeme jáne uıym ataýlaryn jazbaımyz. Úshinshiden, qazir táýelsiz Qazaqstan jahandyq dıalog alańyna jáne beıbitshilik pen kelisim saltanat qurǵan týrıstik Mekkege aınaldy. Olaı bolsa, bizge tezdetip ýaqyt talabyna saı jańa álipbıge kóshý kerek. Tórtinshiden, túrki áleminiń aıtarlyqtaı bóligi: Túrkııa, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Túrkimenstan latyn qarpimen jazady. Túrki álemimen bir judyryqqa jumylamyz desek, jalpy latyn álipbıine aýysýǵa tıispiz. Besinshiden, álemniń 42 eline tarydaı shashylyp ketken shetelderdegi qazaqtar ártúrli álipbıdi qoldanady. Eger latynǵa kóshsek, sol qandastarymyzben qarym-qatynasymyz jandana túseri haq. Sebebi, Eýropadaǵy, AQSh-taǵy, Túrkııadaǵy, Ózbekstandaǵy, Túrkimenstandaǵy qazaqtar latyn qarpimen jazady. Osylaısha, latyndy tańdasaq, adamzattyń qolynda bar ıgilikteri: tehnologııalarǵa, ınnovatsııalarǵa, jasalymdarǵa qol jetkizemiz»,- deıdi Z. Qabyldınov.

Qazaqstan tarıhy pániniń oqytýshysy Aqnur Qoshymova Qazaqstannyń latyn álipbıine ótýde ózge taǵdyrlas elderge qaraǵanda kesheýildep qalýy oǵan artyqshylyqtar bergenin atap aıtty. Onyń paıymdaýynsha, qazaqtar ózinen buryn latyn álipbıine ótken týysqan elderdiń tájirıbesin zerttep, olardyń jibergen qatelikterin kórip, odan boıyn aýlaq ustaı alady.

«Qazirgi álipbıimizge baılanysty aıtatynym, tilimizdiń tabıǵı aıtylymyna qaıshy keletin kemshilikterden arylatyn kez keldi. Ár sózdi babalar salǵan jolmen ulttyq úndesimine qaraı aıtý úshin jarysa qaptaldap kedergi keltirip kelgen eski álipbıimizdi latynǵa eshteńeden qoryqpaı almastyra salýǵa múmkindik týdy. Latyn álipbıin kezinde jerlesimiz, qazaqtyń birtýar azamaty, professor Qudaıbergen Jubanov ta joǵary baǵalap, osy álipbıdi qazaq tiline beıimdeý baǵytynda belsene jumys jasaǵan edi»,- deıdi ol.

Aqnur Qoshymova: «Qazir álemniń aldyńǵy qatraly damyǵan elderi latyn álipbıin qoldanady, latyn áripteri - órkenıet jazýy, ómir talaby, sondyqtan bul artyqshylyǵyn eskerip, biz de óz maqsatymyzǵa saı latyn jazýynyń ıgiligin kórýimiz qajet»,- dep sanaıdy.

Ulttyq ǵylymdar akademııasynyń akademıgi Karl Baıpaqov bul qadam baıaǵyda-aq latyn álipbıine kóship ketken baýyrlas túrki halyqtaryn odan ári jaqyndastyra túsetinin jetkizdi. Onyń pikirinshe, latyndy engizý ortaq túrki tildes aqparattyq keńistikti qalyptastyrýǵa mańyzdy úles bolmaq.

Aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi Murathan Shoqan: «Latyn jazýyn úırený qıyn dep attan salý - sábı sanaly adamdardyń isi» deıdi. Onyń paıymynsha, jańalyqty attyń jaly, túıeniń qomynda aılap, jyldap taratatyn, jurttyń bir bóligi bilip, bir bóligi bilmeı qalatyn dáýir ótken. «Ózimizge tıesili tańbamyzdyń bolǵany durys. Sol sebepti men latyn álipbıine aýysýda qoldaımyn. Latyn álipbıi júz paıyz kóshirme emes, keı tustarynda óz órnegimiz bolǵany jón»,- deıdi aqyn.