Latyn álipbıiniń Elbasyna usynylǵan nusqasy oqýǵa da, jazýǵa da yńǵaıly - Zeınep Bazarbaeva

Foto: None
ALMATY. QazAqparat - Fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, QR UǴA korrespondent múshesi Zeınep Bazarbaeva latyn álipbıiniń jańa nusqasyna qatysty pikirin bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń aıtýynsha, memlekettik tildi latyn álipbıine kóshirý jónindegi jumys tobynyń Aqordada Memleket basshysynyń qabyldaýynda usynǵan nusqasy oqýǵa da jazýǵa da yńǵaıly.

«Jalpy álipbı aýystyratyn ult úshin ekinshi nusqa qolaıly dep sanaımyn. Sebebi dıgrafpen tańbalanǵan álipbı úlken synǵa ushyrady. Basty másele sózderdi oqyǵan kezde qıyndyq týǵyzady dedik. Al  apostrofpen jazý da oqý da ońaı bolmaq. Ulttyq, ózimizge tán dybystarymyz apostrof arqyly kórsetiledi. Soǵan oraı jańa nusqada barlyq dybystar qamtyldy deýge bolady», - dedi Z.Bazarbaeva.

Sarapshynyń paıymynsha,  apostrof arqyly tańbalanǵan álipbı tehnıkalyq turǵydan da kóp shyǵyndy qajet etpeıdi. Al dıgrafpen jazylǵan baspa ónimimen salystyrǵanda da sońǵy nusqanyń tıimdiligi baıqalady.

«Árıne, qoǵam bolǵannan soń árbir jańalyq jeńil qabyldana bermeıdi. Kópshiligi «myna útirler ne tańba» dep túsinbeıtin de shyǵar. Biraq oǵan úırený sonshalyqty qıyn emes. Árip ústindegi útirler keıde dybystardyń jińishkeligin kórsetedi. Munda daýystylar da daýyssyzdar da apostrof arqyly kórsetildi. Bizdiń ulttyq dybysymyz dep qabyldaýǵa ábden bolady. Jalpy tilshiler dıakrıtıkalyq álipbıdi qoldaıdy. Ol durys. Biraq, qazir ınternet, tsıfrlandyrý, modernızatsııa zamanynda ómir súrip jatyrmyz. Máseleniń osy qyryn da eskerý kerek. Bolashaq urpaq básekege qabiletti bolýy tıis. Alǵash usynylǵan álipbı búkil ınternet baǵdarlamasyn ózgertýdi talap etetini belgili edi. Sondyqtan, onyń bári shyǵyndy talap etedi. Al apostrof klavıatýrada bar. Sondyqtan, Elbasyna usynylǵan jańa nusqany artyq sanaımyn, qoǵamǵa tez enip ketedi dep oılaımyn», - dedi Zeınep Bazarbaeva.

Eske sala keteıik, keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev memlekettik tildi latyn álipbıine kóshirý jobasy boıynsha jumys tobynyń múshelerin qabyldaǵan bolatyn. Onda Elbasyna qoǵamdyq talqylaýlar barysynda kelip túsken usynystardy eskere otyryp ázirlengen qazaq tiliniń latyn qarpine negizdelgen biryńǵaı standartynyń jobasy usynyldy.

Seıchas chıtaıýt