Latyn álipbıine ótý - laıyqty sheshim
Jeńis Seıdýllaulynyń aıtýynsha, ótken ǵasyrdyń 30-shy jyldary jazýshylarymyz qoldanǵan grafıka bizdiń býynǵa da bóten emes. «Zertteýler nátıjesi arqyly latyn álipbıiniń túrkologııanyń ortaq álipbıi ekendigine kóz jetkizemiz. Mysaly, kóne túrik jazbalaryn tańbalaǵanda túrkologtar latyn transkrıptsııasyn qoldanǵan. Buǵan Baskakovtar basqarǵan «Sovetskaıa tıýrkologııa» uıymy da osyǵan súıengen. Bul úrdis Reseıde áli de jalǵasyp keledi. Al Nıý-Iork ýnıversıtetiniń professory Larısa Bonfante latyn álipbıiniń túp-tamyry ejelgi etrýsk jazýyna tireletinin jazdy. Túrki halyqtary týraly aýqymdy entsıklopedııalyq mura bolyp tabylatyn ortaǵasyrlyq «Kodeks Kýmanıkýs» latyn álipbıinde qaǵazǵa túsken. Bertinde 1926 jylǵy Baký quryltaıynda bizdiń ǵalymdarymyz latyn álipbıin tańdady. 1990 jyldardyń basynda túrki tektes memleketterdiń ǵalymdary da osyndaı toqtamǵa júgindi. Budan ańǵaratanymyz, latyn álipbıi - bizdiń fonetıkamyz ben dybys júıemizge eń jaqyn álipbı deýge bolady»,- dedi J. Seıdýllauly.
Tanymal ánshi, Halyq artısi, Memlekettik syılyqtyń ıegeri, professor Nurǵalı Núsipjanovtyń paıymdaýynsha, latyn álipbıin engizý - máńgilikke kóshin túzegen Qazaq eliniń bilim, ǵylym salasyndaǵy ulttyq ustanymy, ómirlik qoltańbasy bolmaq. «Egemen eldiń, erikti ulttyń búgingi tańdaǵy qalaýy osy dep bilemin. Elbasynyń úndeýin óz basym tek ıdeologııa mamandaryna ǵana emes, kúlli Alash jurtyna, eńbektegen baladan eńkeıgen qarııaǵa arnaǵan úlken senim dep qabyldadym»,- degen oıyn aıtty ol.
«Ótken arǵy tarıhtaǵy Kúltegin babamyz tasqa jazdyryp ketkenindeı, «Elim úshin kúndiz demalmadym, túnde uıyqtamadym» degen zaman bizge endi keldi. Sebebi, bizge egemendigimizdi saqtap, qorǵaý úshin jan aıamaı eńbek etetin ýaqyt keldi. Ol úshin zaman talabyna saı bilimmen, álemdik ǵylymmen, ýaqyt aǵymymen órkendep ósip jatqan ozyq tehnologııamen qarýlanyp, eńbektený qajet»,- dedi N. Núsipjanov. Ánshi óz sózinde rýhanı jaǵynan jańǵyrýymyz úshin ulttyq kodymyzdy, ulttyq qasıetimizdi, kóp elde joq ozyq ónerimizdi ulyqtap, damytý eń uly mindet ekenin atap aıtty.
«Qazaq qoǵamy úshin latyn álipbıine kóshý - zaman talaby, álemdik órkenıet kóshinen qalmaýdyń bir joly. Bul ári qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıte túsýge baǵyttalǵan basty qadam»»,-degen pikirin aıtty Qazaqstannyń Eńbek Eri, Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń rektory Aıman Musaqojaeva memleket basshysynyń atyna joldaǵan hatynda.
«Qazaq halqy óz tarıhynda birneshe ret álipbı aýystyrǵan halyq. Kóne túrki dáýirindegi rýnıkalyq álipbı men ıslam dinin qabyldaǵannan keıingi arab álipbıinde aıtpaǵanda, XX ǵasyrdyń ózinde birneshe ret álipbı ózgertken edi. XX ǵasyrdyń basynda Ahmet Baıtursynov reformalaǵan arab álipbıi qoldanylǵan bolatyn. Al 1926 jyly Baký qalasynda ótken túrkologııa konferentsııasynan keıin barlyq túrki halyqtarynyń latyn álipbıine ótýi týraly ortaq sheshim qabyldanýyna baılanysty, 1928 jyldan 1940 jylǵa deıin latyn álipbıi qoldanyldy. Bul turǵydan alǵanda qazaq halqy latyn álipbıine qaıta oralýda desek te bolady»,- dep jazady A. Musaqojaeva.
Atap aıtarlyǵy, óner maıtalmany álipbı aýystyrý máselesinde basta nazar aýdaratyn birqatar mańyzdy jaıttarǵa toqtalady. Birinshiden, latynǵa kóshken halyqtardyń kemshilikterin qaıtalamaý. «Bul oraıda latyn álipbıine ótý jumystaryn bizden buryn qolǵa alǵan Ózbekstan, Túrkimenstan jáne Ázerbaıjannyń tájirıbesine nazap aýdaryp, olardyń jibergen kemshilikterin qaıtalamaýǵa tıispiz. ıAǵnı, biz bul máseleni barlyq jaǵynan tarazylap, latyn álipbıine ǵylymı sheshimmen ótýimiz kerek. Árıne jańa álipbıimizdiń naqty fonetıkalyq prıntsıpterge negizdelýi, tól dybystarymyzdyń durys tańbalanýy máselesinde lıngvıst ǵalymdarymyzǵa úlken mindet júkteleri anyq. Sol sebepten til salasyndaǵy ǵalymdarymyz, mamandarymyz jańa álipbıimizdiń ana tilimizdiń emlesi men dybystyq erekshelikteri saı jasalýyn jiti qadaǵalap, bul baǵyttaǵy isterdi jedeldetýdiń joldaryn qarastyrsa degen tilektemiz»,-deıdi ol.