Latyn álipbıine kóshýdi qarapaıym bir tańbany ekinshige aýystyrý dep túsinbeý kerek - Álimhan Júnisbek

ASTANA. QazAqparat - Latyn álipbıine kóshý degen máseleni qarapaıym bir tańbany ekinshige aýystyrý dep túsinbeý kerek. Bul týraly búgin Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi brıfıngte A.Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Álimhan Júnisbek aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Latyn álipbıine kóshý degen máseleni qarapaıym bir tańbany ekinshige aýystyrý dep túsinbeý kerek. Latyn álipbıine kóshý degendi qazaq jazýyna irgeli, kúrdeli, jan-jaqty reforma jasaý dep qarastyrý qajet. Óıtkeni, kez kelgen el, kez kelgen memleket mezgil-mezgil óz jazýyn pysyqtap, jetildirip otyrady. Jetpeı jatqanyn tolyqtyryp, artyǵyn alyp tastaıdy. Qosymsha tańbalardy paıdalanady», - dedi ǵalym.

Onyń atap ótýinshe, qazirgi ýaqytta azamattardyń kópshiligi elimizde bul salada júrgizilip jatqan reformany kırıllıtsa tańbasyn latyn tańbasyna aýystyrý dep túsinedi.

«Reforma  degenimiz ne? Birinshiden, biz ózimizdiń tilimizdegi tól dybystarymyzdyń basyn ashyp alýymyz kerek. Osy ýaqytqa deıin tól dybystarymyzdyń basy ashylǵan joq pa dep oılap qalýlaryńyz múmkin. Ashylǵan joq. Kez kelgen qazaqtan qazaq tilinde qansha dybys bar dese, 42 deıdi. Árıne, oǵan eshkim kináli emes. Óıtkeni, mektepten bastap joǵary oqý ornynda, kúndelikti 42 tańba dep úıretip jatsa, olardyń basqasha oılaýy, aıtýy, jaýap berýi  múmkin emes. Shyndyǵynda qazaq tilinde bar bolǵany 28 dybys bar. Bizdiń aldymyzda osy 28 dybysqa latyn álipbıiniń tańbalaryn sáıkestendirip, qabyldap alýymyz kerek degen maqsat tur. Buǵan qosa, álipbı qazaq tiliniń úndestik áýezin buzbaýy kerek. Bizdiń tilimiz úndestikti ekenin jaqsy bilesizder», - dedi Álimhan Júnisbek.

Ǵalymnyń paıymynsha, ekinshiden, jańa álipbıge kóshý barysynda sózdiń morfema quramyn, býyn quramyn buzbaýymyz, tasymaldaý kezinde zııan tıgizbeýimiz  qajet. Tipti sóıleý yrǵaǵyna da zııan kelmeýi tıis.

«Bir eskere keterligi, basy bútin, tolyq bitken, esh kemshiligi  joq álipbı esh jerde bolmaıdy. Eshbir tilde ondaı joq. Kez kelgen álipbıdiń arnaıy erejemen, arnaıy túsiniktememen jetildirilip otyratyn tustary bolady. Bul birinshi másele. Ekinshi másele, álipbıdiń ońaıy bolmaıdy, álipbıdiń bári qıyn. Úshinshi aıtatyn másele, álipbıdiń tizilimin aldymyzǵa, qaǵaz betine salyp kórsetken ýaqytta ádemi, jeńil, ońaı  sekildi kórinedi. Ol álipbıdiń qıynshylyǵy erteń mátinge barǵan ýaqytta, mamandardy daıyndaǵanda, oqý quraldaryn, oqýlyq jazǵanda, tanystyrǵanda belgili bolady», - dedi Á.Júnisbek.