Latyn álipbıine kóshýde psıhologııalyq kedergini eńserý mańyzdy - Ermurat Bapı

ÓSKEMEN. QazAqparat - Latyn álipbıine kóshý protsesinde psıhologııalyq kedergini eńserý mańyzdy dep sanaıdy táýelsiz qazaqstandyq jýrnalıst Ermurat Bapı. Bundaı pikirdi ol latyn grafıkasy máselelerine qatysty S.Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde ótken stýdenttermen kezdesýde aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Kezdesýde «Latyn qarpine kóshýdegi eń úlken másele ne bolmaq?» degen suraqqa jýrnalıst: «Bizdiń halqymyzdyń, ásirese orta jáne aǵa býynnyń psıhologııasy» dep jaýap berdi.

«Eń bastysy - psıhologııalyq kedergini jeńý. Bul óte uzaq protsess, jańa álipbıdi jastar tezirek úırenip ketedi degen oıdamyn, al aǵa býynnyń jaǵdaıyna kelsek, olardan biraz eńbek talap etilýi múmkin. Eger bul qajettilikti jete túsindire alsaq, qazaqstandyqtardyń sanasyna jetkize alsaq, ótpeli kezeńdegi barlyq qıyndyqtardy eńsere alamyz», - deıdi E.Bapı.

Sonymen qatar atalǵan kezdesý barysynda saıasattanýshy Erlan Saıyrov «latyn áripi qara bastyń qamy úshin engizilip jatqan məsele emes ekenin» atap ótti. Onyń paıymynsha, mundaǵy maqsat - sanany jańǵyrtý, al jańǵyrý - birtindep júzege asatyn, ǵylymı jáne ıntellektýaldyq kózqarasty talap etetin protsess.

«Búginde barsha álemde tehnologııa kóz ilespes jyldamdyqpen damyp keledi. Tabysty memleket jáne tabysty qoǵam bolý úshin joǵary tehnologııalarǵa, zamannyń jańa tiline jaqyn bolýymyz kerek. Bul turǵyda latyn grafıkasyn engizýdiń qısyny bar. Biz aqparattyq tehnologııalar ǵasyrynda ómir súrip kelemiz. Máselen, qazirdiń ózinde «Abaı jolyn» latyn grafıkasyna 3 sekýndta aýdaryp beretin konverter qurastyryldy. HH ǵasyrda Qazaqstannyń úsh ret álipbı aýystyrǵanyn, barlyq jumystardyń sátti iske asqanyn atap ótkim keledi. 1929 jyly arab qaripinen latyn álipbıine kóshti, 1940 jyly Molotovtyń sheshimimen kırıllıtsaǵa kóshirildi jáne eshkim eshqandaı másele kótergen joq», - deıdi ol.

E.Saıyrovtyń aıtýynsha, jalpy qoǵam bul sheshimge oń qabaq tanytyp otyr.

«Keshe Almatyda jastarmen kezdesýde boldyq, búgin el shyǵysynda júrmiz, dúısenbi kúni Ońtústik Qazaqstanda bolamyz. Árıne, tehnologııalary men ádistemesi boıynsha birqatar másele bar, biraq tutas latyn álipbıin engizýde biryńǵaı shoǵyrlanǵan optımızm bar. Keshe ǵana arnaıy memlekettik komıssııanyń qurylatyny jáne komıssııa aıasynda ádistemeleriniń jetildiriletini habarlandy».

Sonymen qatar, «Keıbir ádistemelik máselelerdi sheshý úshin qandaı da bir ǵylymı top quryla ma?» degen suraqqa jaýap bergen saıasattanýshy Qazaqstandaǵy latyndandyrýdyń bir kúnde engizilmeıtinin, kezeń-kezeńimen júzege asyrylatynyn basa aıtty.

«Atalǵan másele boıynsha elde memlekettik komıssııanyń qurylatyny habarlandy. Dál osy komıssııa aıasynda fonetıkamen jáne sıntaksıspen aınalysatyn toptar qurylýy múmkin. ıAǵnı bul - kezeń-kezeńimen júzege asyrylatyn protsess. Árıne, ǵylymı, praktıkalyq toptar da quryla beredi. Bul ǵylymı jáne azamattyq qoǵamnyń júıeli jumysy bolmaq», - dep óz sózin túıindedi Erlan Saıyrov.