Latyn álipbıi halyqaralyq keńistikke jol ashady - ustaz pikiri

ASTANA. QazAqparat - Elbasy «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda 2025 jyldan bastap latyn álipbıine kóshýge kirisýimiz kerektigin jáne bolashaqta barlyq saladaǵy is-qaǵazdar men oqýlyqtar da osy qarippen jazylýy tıis ekenin qadap aıtty. Qazirgi zamanǵy tehnologııanyń, kommýnıkatsııanyń, sondaı-aq 21 ǵasyrdaǵy bilim berý úrdisiniń damýyna baılanysty latyn álipbıine kóshý - zaman talaby dep oılaımyn, degen pikirimen bólisti Astana qalasy ákimdiginiń «№34 orta mektep» KMM-niń dırektory D. Rahımberlına.

Onyń pikirinshe, qazirgi tańda túrki tildes memleketterdiń kópshiligi latyn álipbıine kóshken. Latyn álipbıine kóshý - qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege shyǵýyna jol ashady. Qazaq tiline kompıýterlik jańa tehnologııalar arqyly halyqaralyq aqparat keńistigine kirigýge tıimdi jol salady. Taǵy bir mańyzy - túbi bir túrki dúnıesi, negizinen, latyndy qoldanady. Bizderge olarmen rýhanı, mádenı, ǵylymı, ekonomıkalyq qarym-qatynasty, tyǵyz baılanysty kúsheıtý kerek.

«Latyn álipbıine kóshý - qazaq halqynyń alǵa jyljýyna, jańa zaman talabyna saı ósip-órkendeýine, bolashaqta elimizdiń jan-jaqty damýyna úlken úles qosyp, jemisi men jeńisin ákeleri sózsiz. Biz latyn álipbıine kóshe otyryp, órkenıetti elderdiń qataryna qosylyp, tilimizdegi dybystyq júıelerdi naq anyqtap, qazaq tiliniń jazylýy men dybystalý kezinde sózder qoldanysyndaǵy artyq kirme sózderden arylamyz. Sondyqtan latyn álipbıine kóshý biz úshin, bolashaq úshin áldeqaıda mańyzdyraq.