Latyn álipbıi dúnıejúzindegi 5 mln astam qazaqtyń birigýine yqpal etedi - Beknur Qısyqov
Alqaly jıynǵa qaladaǵy zııaly qaýym ókilderi, muǵalimder, ekonomıst, fılolog mamandar, qoǵamdyq keńes músheleri qatysty.
Otyrysta keńes músheleri atalǵan jańalyqqa qatysty óz pikirlerin bildirdi.
Ekonomıst mamandar qazaq álipbıiniń latyn grafıkasyna kóshýiniń ekonomıkalyq turǵydan talqylasa, fılolog mamandar qazaq tiliniń shuraılylyǵyn qalaı saqtap qalý kerektigin tilge tıek. etti.
Sonymen qatar ІT salasynyń mamandary da latyn álipbıine kóshýdiń qazaq tilin álemdik kommýnıkatsııaǵa enýine qandaı yqpal etetindigin jetkizdi.
Qoǵam qaıratkeri, jazýshy Beknur Qısyqovtyń aıtýynsha, latyn qarpine kóshkende eń aldymen zamanaýı modeldi tańdaýymyz kerek.
«Álemde 2,5 mlrd adam aǵylshyn tilinde sóıleıdi. Aǵylshyn tilinde 26 árip bar, onda transkrıptsııa kóp ról oınaıdy. Bul bolashaqtyń talaby. Onsyz damý joq. Sondyqtan bizge de latyn álipbıiniń qwerty versııasyna kóshý kerek. Óıtkeni qazir álemde ınternet bazasy úlken ról oınaıdy. Internettegi barlyq kodtar, hostıngter barlyǵy latyn qarpimen belgilenedi. Álem qazir ınternetpen ómir súrip jatyr», - dedi B.Qısyqov.
Fılolog maman Parlament tyńdaýynda usynylǵan latyn álipbıiniń nusqasyn áli de zertteı túsý kerek dep sanaıdy.
«Dıakrıtıka, dıgraf arqyly latyn qarpine kóshý qıyn bolady. Óıtkeni nemisterdiń ózi álipbıin qalyptastyrýǵa 100 jyl ýaqyt jibergen. Bul biz úshin óte uzaq ýaqyt», - dedi B.Qısyqov.
Onyń aıtýynsha, latyn álipbıi dúnıejúzindegi 5 mln astam qazaqtyń birigýine yqpal etedi.
«Syrttaǵy 5 mln qazaǵymyz, tóte jazýdy qoldanatyn Qytaıdaǵy qandastarymyzdy qospaǵanda latyn álipbıin paıdalanady. Latyn álipbıi - dúnıejúzi qazaqtarynyń ıntegratsııalanyp, qarym-qatynasyn kúsheıtetin faktor», - dedi ol.
Aıta keteıik, QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyn júzege asyrý aıasynda Parlament tyńdaýynda qazaq tiliniń latyn grafıkasyndaǵy álipbı jobasy usynylǵan bolatyn.
11 qyrkúıekte Memleket basshysynyń nazaryna alǵashqy latyn álipbıiniń nusqasy kórsetildi. Memleket basshysy dıgraftyq tańbalaý arqyly jasalǵan álipbıdi qaıtadan qoǵam talqysyna jibergen edi.