Lańkestikke qarsy is-qımyldar jedeldetiledi - baspasózge sholý
***
"Egemen Qazaqstannyń" jazýynsha, keshe Qaraǵandy oblysy, Temirtaý qalasynda "Prezıdent ren perzent" kitabynyń tusaýy kesilgen. Elbasynyń jas urpaqty qoldap, ýaqytynyń tyǵyzdyǵyna qaramastan olarmen jıi kezdesip otyratyndyǵy belgili. Sondaı júzdesýlerde talabymen tanylyp, alǵysyn alyp, tilegin tyńdaǵan balalardyń ómirde de, ónerde de baǵy janǵandary az emes. Jaryq kórgen kitap osyndaı jetkinshekter jaıynda baıandaıdy.
Ásem bezendirilgen jınaqtyń tusaýkeser rásimi Temirtaýdaǵy Tuńǵysh Prezıdent tarıhı-mádenıet ortalyǵynda ótýiniń de ózindik úlken sebebi boldy. Metallýrgter qalasynyń Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń eńbek jáne saıası shyńdalý mektebi turǵysynda jastardyń qaı býynyna da úlgili tárbıelik jaqtary kóp. Kitapta Elbasymen túrli is-sharalar kezinde júzdesip, tildesý múmkindigine ıe bolǵan, al búginde ár salada eńbek etýshi azamattar týraly mol maǵlumat berilgen. Prezıdenttiń batasyn alyp, el damýyna qosyp júrgen úlesteri jaıly áńgimelenedi.
Jınaqqa respýblıkanyń ár óńirinen 32 mektep oqýshysynyń Elbasy týraly jazǵan «El tiregi - Elbasy» taqyrybyndaǵy shyǵarmalary engizilgen. Tusaýkeser rásimine oblys ákimi Nurmuhambet Ábdibekov, Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipov, Elbasymen metallýrgııa kombınatynda eńbek jolyn birge bastaǵan seriktesteri qatysyp, jas oqyrmandardy jańa kitappen quttyqtady.
Senat Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaevtyń jetekshiligimen ótken palatanyń keshegi jalpy otyrysynyń kún tártibine úsh másele shyǵarylsa, sonyń ishinde ekstremızm men terrorızmge qarsy is-qımyl jáne memlekettik basqarý deńgeıleri arasyndaǵy ókilettikterdiń arajigin ajyratý máseleleri depýtattardyń qyzý talqysyna tústi, dep jazady "Egemen Qazaqstan" búgingi sanyndaǵy "Lańkestikke qarsy is-qımyldar jedeldetiledi" atty maqalasynda.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ekstremızmge jáne terrorızmge qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy boıynsha Bas prokýrordyń orynbasary Jaqyp Asanov baıandap berdi. Onyń málimetinshe, 2010 jyldan beri Qazaqstanda terrorlyq qylmystyń 10-nan astam oqıǵasy tirkelip, 21 adam qaza tapqan. Onyń ishinde 17-si quqyq qorǵaý jáne arnaıy organdar qyzmetkerleri eken.
Júzden astam qazaqstandyqtyń sheteldik terrorlyq uıymdardyń qatarynda júrgeni de atap kórsetildi. Byltyrdan beri arnaıy organdar 9 terrorlyq aktiniń aldyn alypty. Jalpy, 2013 jyly ekstremıstik jáne terrorlyq qylmystyń 65 faktisi tirkelgen. Al bıyl 52 qylmys anyqtalyp, 29 adamnyń sottalǵany ataldy. Atyraýda bir azamat áleýmettik jeliler arqyly Aýǵanstannyń terrorlyq uıymdaryna kirip, ózgelerdi sodyr bolýǵa shaqyrǵan. Bul qylmysy úshin onyń 8 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵany mysal retinde keltirildi.
2004 jyldan beri elimizde 15 terrorlyq jáne 6 ekstremıstik uıym qyzmetine tyıym salynypty. Bul rette Bas prokýrordyń orynbasary osyndaı uıymdardy jabý úshin de aıtarlyqtaı ýaqyt talap etiletindigin atap ótti. Prokýror aryz túsirgennen keıin sot ony bir aı kóleminde qarap, 5 kún ishinde úkim shyǵarýy tıis. Sheshim kúshine ený úshin taǵy da 15 kún kerek bolsa, bul eki aı, tipti, jarty jylǵa deıin sozylýy múmkin. Sondyqtan da zań jobasyna sottyń sheshimdi oryndaý úshin quzyretti organǵa jiberýge mindettiligi belgilendi.
Bas prokýrordyń orynbasary munyń ekstremıstik nemese terrorlyq uıymdardyń qyzmetin jedel toqtatýǵa múmkindik beretinimen túsindirdi. Jańa jobaǵa sáıkes quzyrly organ osyndaı basylymdar men saıttardy sottyń sheshimimen birden jaýyp, oǵan qoljetimdilikti joıatyny da qarastyrylǵan. Eger uıym ekstremıstik dep tanylsa, onyń múlkin memleket menshigine alyp qoıý da zań jobasynda kórinis taýyp otyr. J.Asanov 2012 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynda sottyń sheshimimen 1 qoǵamdyq birlestik ekstremıstik dep tanylyp, onyń 12 oblysta júzden astam úıleri men ǵımarattary jarty jyl degende áreń sot úkimimen tárkilengenin ortaǵa sala ketti.
Jańa zańdyq jobaǵa sáıkes terrorlyq qylmystary úshin jazasyn ótep shyqqan adamdardyń barlyǵyna qarjylyq monıtorıng júrgizý jaǵy da umyt qalmapty. Bas prokýratýra janyndaǵy statıstıka komıteti barlyq ekstremıstik, terrorlyq uıymdardyń tizimin júrgizetin bolady. Zań jobasynda, sonymen qatar, ózge elderge baryp, lańkestik uıymdastyrǵan jáne kerisinshe, elimizge osyndaı pıǵylmen keletinderge qatysty normalar da kórinis tapqan. Zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy.
***
Nemistiń barlaý qyzmetiniń habarlaýynsha,Túrkııa sońǵy jyldary ıadrolyq qarý jasaýmen aınalysý ústinde kórinedi. Bul qanshalyqty shyndyq? Biraq keltirilgen naqty derekterge kóz júgirter bolsaq, Ankaranyń osy tirlikke dendep bas qoıǵanyn ańǵarýǵa bolatyn syndy, dep jazady "Aıqyn" búgingi sanyndaǵy "Túrkııaǵa ıadrolyq "shoqpar" ne úshin kerek?" degen maqalasynda.
Sonymen, Túrkııa ıadrolyq shoqpardy beline baılaýǵa nege asyqty? Ne túrki boldy? Taratyp kórelik. Nemis barlaý qyzmetiniń deregine súıene otyryp, Die Welt basylymynyń sholýshysy Hans Rıýle bylaı dep jazady:
«Túrkııa basshysy Redjep Erdoǵan ıadrolyq qarý jasaýda Irannyń jasap otyrǵan tirligin qaıtalap jatsa kerek. Baǵdarlama beıbit atomdy óndirý dep atalǵanymen, shyn mánisinde, ıadrolyq gúrzige qol jetkizý. Sońǵy jyldary Túrkııa beıbit atom baǵdarlamasyn keń túrde damyta bastady. 2011 jyly Ankara Jerorta teńiziniń jaǵasynda atom reaktory keshenin salý úshin, Reseıdiń «Rosatom» kompanııasymen 15 mıllıard dollarlyq kelisimge, 2013 jyly japon jáne frantsýzdyń osy salada jumys isteıtin konsortsıýmymen 17 mıllıard dollarlyq shartqa otyrdy. Biraq túrikter daıar bolǵan ıadrolyq otyn syrtqa shyǵarylady degendi shartta kórsetpegen. Munyń ózi úlken kúmán týdyrýda. Jalpy, Erdoǵan ýrandy baıytý týraly pármendi 2010 jyly bergen. Qazirdiń ózinde bul el tsentrıfýgtyń óte úlken qoryn saqtap otyr. Ony Pákistannan jasyryn alǵan. Sonaý HH ǵasyrdyń 80-jyldarynyń ortasynan bastap Túrkııa jaqyn qashyqtyqqa atatyn zymyrandardy jasaýdy qolǵa aldy. Al 2011 jyly Erdoǵan áskerı óndiris keshenderine ıadrolyq oqtumsyqty alyp ushýǵa múmkindigi bar zymyran jasaýǵa pármen bergen. 2012 jyly bul memleket qashyqtyǵy 1500 shaqyrymǵa jetetin zymyrandy synaqtan ótkizdi. Josparda 2500 shaqyrym qashyqtyqqa ushatyn zymyran tur. Túrkııanyń ıadrolyq qarýǵa umtylysyn 2011 jyly osy eldiń AQSh-taǵy elshisi Namık Tan: «Irannyń ıadrolyq qarýǵa ıe bolýyna Túrkııa kóne almaıdy» dese, araǵa eki jyl salyp sol kezdegi prezıdent Abdýlla Gúl: «Bizdegi joq qarýdyń kórshide bolýyna Túrkııa jol bere almaıdy» dep málimdeme jasaýynan ańǵarýǵa bolatyndaı. Munyń barlyǵyn jalǵyz ǵana sebeppen túsindirýge bolady. Túrkııa plýtonııden bomba jasaýǵa daıyndalýda. Óıtkeni plýtonııge qol jetkizý úshin Atom elektrstansasynyń kómegi kerek: paıdalanylǵan otynnyń sterjenderi shamamen 90 paıyzǵa radıatsııalyq qaldyqtardan turady. Taǵy 9 paıyzy lastanǵan ýran jáne 1 paıyzy lastanǵan plýtonıı bolady. Al qoldanylǵan sterjenderden radıatsııalyq belsendiligi joǵary zattardy bólip alatyn qurylǵyny jarty jyldyń ishinde-aq salyp alýǵa bolady. Mundaı qurylǵynyń kólemi kádimgi keńseniń ǵımaratynan aspaıdy. Kelisimsharttaǵy osyndaı «olqylyqtar» Ankaranyń óz bombasyn jasap alýyna jol ashady». Ankara ıadrolyq qarýǵa qol jetkize ala ma, eger qol jetkizse, bul óńirdegi geosaıası jaǵdaı úlken ózgeriske ushyrary haq. Desek te, búginde Túrkııa tek aımaqtyq qana emes, álemdik alyp memleketterdiń qatarynan kóringisi kelip júrgeni ras. Qolynda ıadrolyq «shoqpar» bolsa, kim-kimmen bolsa da teń deńgeıde sóılesýge bolatyny anyq. Demek Erdoǵan bıligi soǵan umtylýda desek, qatelespeıtin sııaqtymyz, delingen basylymda.
El Úkimeti «Elektr energetıkasy týraly» zańdy keri «shaqyrtyp» alatyn boldy. Óıtkeni Eýrazııalyq odaq elderiniń qýat naryǵy birigýge daıarlanady. Keshe Parlamenttiń eki palatasynda osy salaǵa qatysty máseleler qatar qaraldy, dep jazady atalǵan basylym "Kimniń múddesin kózdeıdi" atty maqalasynda.
Atap aıtqanda, Májiliste «tabıǵı monopolııalar jáne retteletin naryqtar máseleleri boıynsha» jańa zań jobasynyń tanystyrylymy ótken bolatyn. Al Senat «Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti týraly» konstıtýtsııalyq zańyn túzetetin jańa jobany qabyldap, Prezıdenttiń qol qoıýyna joldady.
Degenmen talqylaý barysynda depýtattarda birqatar saýaldar týyndady.
Osy qujat Úkimettiń kóptegen fýnktsııalaryn mınıstrlikterge tapsyrady, bul - durys, - dedi senator Erlan Nyǵmatýlın. - Alaıda, zań jobasynda Úkimettiń osynyń aldyndaǵy zańdarǵa sáıkes paıda bolǵan fýnktsııalary eskerilmegen. Máselen, 2012 jylǵy 4 shildede «Elektr energetıkasy, tabıǵı monopolııalar men retteletin naryq sýbektileriniń ınvestıtsııalyq qyzmeti máseleleri týraly» zańy qabyldandy. Ol boıynsha Qazaqstanda «elektr energııasynyń qýattylyǵy naryǵynyń» engizilýine baılanysty el Úkimetinde 2016 jyly birqatar fýnktsııalar paıda bolady. Bul fýnktsııalar búgingi zań jobasynda jazylyp otyrǵandarǵa qaıshy kelgeli tur.
"Áńgime bolyp otyrǵan fýnktsııa tek 2016 jyldan bastap, kúshine enedi, - dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaev. - Ekinshiden, mınıstrlikterge bergennen keıin Úkimettiń quzyrynda qalatyn fýnktsııalar men ókilettikterdiń ózi «energııa qýattylyǵy naryǵyna» qatysty qajetti sheshimderdi qabyldaýǵa jetkilikti degen uıǵarymǵa keldik. Rezervti Úkimet qajettilikter boıynsha jumsaıtyn bolady. ıAǵnı «KEGOK»-ta qandaı da bir jyly qýattylyq naryǵy boıynsha mindettemelerdi oryndaýǵa qarajaty jetpeı qalsa, Úkimettiń tıisti sheshimimen rezervten qarjy bólinedi".