Qyzylordada ÚEU sany 1000-ǵa jetti

Foto: None
QYZYLORDA. QazAqparat - Sońǵy 10 jyl ishinde Qyzylorda oblysynda úkimettik emes uıymdardy qarjylandyrý 22 esege ulǵaıyp, qoǵamdyq uıymdardyń sany 150-den 1000-ǵa deıin jetti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi oblys ákimdiginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev atap ótkendeı, aımaqtyń úkimettik emes uıymdary qoǵamnyń ajyramas bir bólshegine aınalyp otyr.

«Múmkindikteri mol, kásibı biligi men ustanymy bıik úkimettik emes uıymdar - eldiń qýatyn arttyratyn, memlekettiń turaqtylyǵyn kúsheıtetin asa mańyzdy qoǵamdyq ınstıtýt. Sol sebepti, elimizdegi azamattyq bastamalarǵa qoldaý jáne jan-jaqty kómek kórsetiledi. Naqty tsıfrlarǵa kelsek, osydan on jyl buryn oblystaǵy qoǵamdyq uıymdar sany 150 ǵana bolsa, qazir bir myńǵa jýyqtady. 2009 jyly úkimettik emes uıymdardyń jobalaryna 45 mln teńge bólinse, qarjy kólemi 22 ese ósip, bıyl 1 mlrd teńgege jetti», - dedi oblys ákimi  Qyrymbek Kósherbaev «Azamattyq qoǵam jáne memleket: Dıalog, Yntymaqtastyq, Jaýapkershilik» VIIІ Azamattyq forýmynda.

Memlekettik basshysynyń saıasatyn júzege asyrýda birlesip jumys isteýge jáne áleýmettik mańyzdy jobalardy júzege asyrýǵa shaqyrdy. Forým barysynda aımaq basshysy ÚEU-dyń basshylary men belsendi múshelerin alǵys hatpen marapattady.

Sondaı-aq, oblystyń qoǵamdyq birlestik basshylary sóz sóılep, aımaqtaǵy azamattyq bastamalardy damytý jáne qoldaý týraly óz usynystaryn aıtty.

2017 jyldyń qorytyndysymen Qyzylorda oblysy ÚEU qyzmetin qarjylandyrý boıynsha respýblıkada Almaty men Astana qalalarynan keıingi úshinshi orynǵa ıe boldy. Budan basqa, aımaqta Úkimettik emes uıymdardy bıýdjetten tys kózderden qarjylandyrý sharalary qabyldanyp, «Daǵdarys jaǵdaıyna tap bolǵan balalar men analarǵa arnalǵan áleýmettik qonaq úı» jobasy iske asyrylýda.

Qazirgi tańda Qyzylorda oblysynda qyzmet etetin úkimettik emes uıymdar arqyly densaýlyq saqtaý, bilim berý, mádenıet, sport pen kásipkerlik salalaryn damytýǵa baǵyttalǵan, jastar saıasatyn jetildirýge arnalǵan júzdegen jobalar júzege asýda.

Máselen, múgedekterdiń aqparattyq tehnologııalyq saýattylyǵyn kóterý, elektrondy ákimdik baǵdarlamasyn qoldanýdy úıretý, «Invataksı» áleýmettik jobalary jáne «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýy men «Eńbek dınastııalarynyń» forýmy bes jyl kóleminde ótkizilip, halyqtyń yqylasyna bólengen aýqymdy áleýmettik jobaǵa aınaldy.

Seıchas chıtaıýt