Qyzylordada kúrish ósirýdiń problemalary men perspektıvasy tarazylandy
Semınarǵa Y. Jaqaev atyndaǵy kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń ǵalymdary jáne partııa belsendileri qatysty. Shara barysynda kúrish sharýashylyǵyn damytý máselesi keńinen talqylandy.
Partııanyń oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Serikbaı Ómirzaqov atalǵan salanyń aımaq ómirinde alatyn orny erekshe ekenin atap ótti. Syr óńirinde egiletin egistiń teń jarymyna jýyq bóligin kúrish egisi quraıdy. Sondyqtan bul baǵytta naqty jumystar júrgizilýi tıis.
«Kúrish sharýashylyǵy salasynda jasalatyn jumystar az emes. Uzaq jyldar boıy kúrish sorty jańartylmaı keldi. Bul ónimdilikke tikeleı áser etti. Sońǵy jyldarda oblysta atalmysh baǵytta nátıjeli jumystar atqaryldy. Jergilikti sorttar óndiriske engizilýde. Endigi kezekte ol egis alqabyna eleýli mólsherde egiledi dep kútilip otyr. Sondaı-aq, búginde oblysta ártaraptandyrý máselesi kún tártibinde tur. Jylma-jyl sý tapshylyǵy máselesi aldymyzdy kóldeneńdep keledi. Osyǵan baılanysty oblysta qandaı daqyldar egýimiz tıis? Osyndaı máselelerdi naqtylap alǵanymyz artyq emes», - dedi Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń bas dırektory Baqytjan Dúısembekov.
Semınar barysynda kúrishtiń ataqty «Aq marjan» sortynyń avtory, ǵalym Qurmanbek Bákirov te oı-pikirin bildirdi. Aýyl sharýashylyǵyn damytý baǵytynda oǵan qatysty ǵylym salasyn damytý da ózekti ekenine toqtaldy.
Semınardy fılıal tóraǵasy Serikbaı Ómirzaqov qorytyndylap, aıtylǵan usynys-pikirler aldaǵy ýaqytta tıisti oryndar nazaryna usynylatynyn aıtyp ótti.