Qyzylordada ınvestıtsııa tartý kólemi arta tústi
Oblysta ındýstrııalandyrýdy damytý aıasynda 4 mlrd teńgeniń 5 jobasyn iske asyrý josparlanǵan. Onyń úsheýi iske qosyldy.
Nátıjesinde qurǵaq qurylys qospasyn shyǵaratyn, kúrish aqtaıtyn, balyq unyn óndiretin tseh ashyldy.
Al jyl sońyna deıin jylyna 1500 tonna qus etin óndiretin «Qarmaqshy qus» qus fabrıkasy men «Turǵan-tamy» sharýa qojalyǵyna qaraıtyn 324 tonna balyq óńdeıtin tsehty iske qosý josparlanǵan.
Esepti merzimde jumys istep turǵan shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany 29,5 paıyzǵa ósti. Jalpy, saýda aınalymy 2,3 paıyzǵa artyp, 555 mlrd teńgege jetti.
Onyń ishinde bólshek saýda kólemi 2 paıyzǵa artyp, 337,9 mlrd. teńgeni qurady. Kólik jáne qoımalaý kólemi ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 1 paıyzǵa artyp, 347,8 mlrd teńgege jetti.
Oblys ekonomıkasyna 350,7 mlrd teńgeden astam ınvestıtsııa salyndy. Onyń 70 paıyzy - jeke ınvestıtsııa.
Investıtsııa tartý kólemi ótken jyldyń deńgeıinen 31,3 paıyzǵa artyq.
Turǵyn úı qurylysy joǵary qarqynmen damyp jatyr. Bıyl 604 myń sharshy metrden astam turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Qurylys jumysynyń kólemi 21,1 paıyzǵa ósti.
Oblystyq ekonomıka jáne qarjy basqarmasynyń málimetinshe, óńirlik ekonomıka qurylymyn ártaraptandyrý, shıkizattyq emes sektordy (óńdeý salasy) damytý sharalary jalǵasýda.
Indýstrııalandyrý baǵdarlamasy aıasynda oblys ortalyǵynda shyny zaýyty iske qosylyp, onda ónim óndirilýde. Aldaǵy ýaqytta 40 myń tonna shyny shyǵarý josparda bar.
Negizgi mindet - óńir ekonomıkasynyń ósýine serpin beretin bul óndiristiń jobalyq qýattylyqqa shyǵýyn qamtamasyz etý (jylyna 197 myń tonna).
Shyny óndirisine qajetti komponent sanalatyn kaltsıılengen soda óndiretin zaýyt qurylysyn salý máselesi qarastyrylýda.
Óńdeý salasyndaǵy iri kásiporyn - «Araltuz» kompanııasy jańa 3 ıspan tsehyn qosyp, eńbek ónimdiligin eki ese arttyrdy.
«Indýstrııalandyrý aıasynda óńirde jalpy quny 613,1 mlrd teńge bolatyn 37 jobany júzege asyrý kózdelgen. Aýyl sharýashylyǵy salasynda dástúrli kúrish daqylyn ósirýmen qatar, ylǵaldy az qajet etetin daqyldar egistigin arttyrý jumystary júrgizilýde. Sondaı-aq mal sharýashylyǵyna jem-shóp qoryn qalyptastyrý úshin mal azyqtyq daqyldar (jońyshqa, súrlem, jemdik asqabaq) egistigin ulǵaıtý josparlanyp otyr. Infraqurylym, onyń ishinde áleýmettik ınfraqurylym jańǵyrtylýda. Turǵyn úı qurylysy belsendi júrgizilýde. Kommýnaldyq sharýashylyǵy máseleleri kezeń-kezeńmen sheshilip jatyr. Búginde óńir halqynyń 98% taza aýyz sý paıdalanady. Aldaǵy jyly sýmen qamtamasyz etýdiń 11 jobasyn respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjetten júzege asyryp, halyqty aýyz sýmen qamtý deńgeıin 99%-ǵa jetkizý josparlanyp otyr. Halyqtyń 67%-y tabıǵı gaz tutynýda, bul degenimiz - 4 qala, 19 aýyldyq eldi meken. Jyldyń aıaǵyna deıin taǵy 5 aýyldyq eldi meken gazǵa qosylmaq. Keler jyly 7 aýyldyq eldi meken kógildir gazǵa qosylady. Ol oblysta turatyn halyqtyń 72%-yn shamalaıdy», - dep atap ótti basqarmadan.
Aımaqta apattyq jaǵdaıdaǵy, úsh aýysymmen oqytatyn mektepterdiń problemasy kezeń-kezeńmen sheshilip jatyr.
Qazirgi tańda 3-6 jastaǵy balalar mektepke deıingi tárbıemen tolyqtaı qamtylǵan. Oǵan qosa oblystaǵy balabaqshalardyń 73%-y memlekettik-jekeshelik áriptestik negizinde jumys jasaıdy.
Halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetýdiń sapasyn arttyrý boıynsha jumystar júrip jatyr.
Búginde jalpy ólim-jitim kórsetkishi ótken jylmen salystyrǵanda 24, júrek qan tamyr aýrýlarynan bolatyn ólim jitim 17,7, týberkýlezden bolatyn ólim-jitim kórsetkishi 20, qaterli isikten bolatyn ólim jitim 9,4%-ǵa tómendedi.
«Qyzylorda oblysy óńirler arasynda ınvestıtsııalardyń ósý qarqyny boıynsha birinshi orynda tur. Óıtkeni óńirdegi kórsetkishtiń ósimi - 25%. Syr óńiri qurylys-montajdaý jumystarynyń kólemi boıynsha aldyńǵy qatarda keledi. Barlyq negizgi makro kórsetkishter boıynsha oblys ósim baıqalǵan bestikke kirgen. Bul rette ornyqty damý qarqynyn ustap turý úshin ekonomıkany odan ári ártaraptandyrý, ınvestıtsııa tartý jáne turaqty jumys oryndaryn qurý jónindegi jumysty kúsheıtiledi. Munaı gaz salasyndaǵy jaǵdaıdy retteý jáne jańa munaı ken oryndaryn anyqtaý maqsatynda 2021 jyldan beri «Shý Sarysý», «Aral» shógindi basseınderinde geologııalyq zertteý jumystary júrgizilip jatyr. Bıyl Shý-Sarysý shógindi basseıninde geologııalyq-geofızıkalyq zertteý jumystary aıaqtalady. Jumystyń kelesi kezeńin – «munaı-gaz óndirý áleýetin baǵalaýdy» barlaý júrgizetin kompanııalar atqarady», - dep atap ótti basqarmadan.
Óńirde agroónerkásip kesheninde tórt nysan jáne qurylys ındýstrııasynda bir nysan paıda bolady. Bes óndiriske salynǵan ınvestıtsııalardyń jalpy kólemi - 9 mlrd teńge.
Bıyl 5,2 mlrd teńgege qus fabrıkasy ashylady. Kásiporynda jylyna 3,5 myń tonna qus etin shyǵarý jolǵa qoıylmaq. Munda 120 adamdy eńbekpen qamtý josparlanǵan.
Kelesi ınvestordyń qus fabrıkasy 2 mlrd teńge turady. Bul nysannyń qýaty - jylyna 1,5 myń tonna ónim.
Oblysta birqatar ındýstrııalyq jobalar júzege asyrylýda. Qyzylorda jylý elektr stantsııasynyń 50-60 jyl boıy úzdiksiz jumys istep keledi.
Bul jylý jelileriniń qatty tozýyna alyp keldi. Ol ysyraptyń artýyna jáne sektor jumysynyń tıimdiliginiń tómendeýine áser etti.
Nátıjesinde qýaty 240 megavatt bolatyn zamanaýı jylý energetıkalyq ortalyǵyn salý týraly sheshim qabyldandy.
Úkimet 2022-2025 jyldar aralyǵynda ońtústik óńirlerdi úzdiksiz elektr energııasymen qamtamasyz etý úshin qýaty keminde 1 myń megavatt bolatyn bý-gaz qondyrǵysyn salý jónindegi jobalardy iske asyrýdy tapsyrdy.
«Bul joba 2025 jyly paıdalanýǵa beriledi. Ol - tek Qyzylorda oblysyna ǵana emes, jalpy Qazaqstanǵa da tıimdi joba. Bolashaqta bul nysan energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etedi. Jobanyń quny - 215 mıllıard teńge. Atalǵan joba energııa tapshylyǵyn aıtarlyqtaı tómendetýge múmkindik beredi. Bul elimizde táýelsizdik jyldarynda sheteldik ınvestorlar esebinen júzege asyrylatyn eń aýqymdy jáne buryn-sońdy bolmaǵan joba sanalady. Budan basqa, bıyl oblys boıynsha 23 áleýmettik nysannyń jylytý qazandyqtary qaıta jańartylady. Bul jumystarǵa respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjetterden 676 mıllıon teńge bólindi», - dep málim etti basqarmadan.
Indýstrııalandyrýdy damytý kezeńderinde 2010-2021 jyldary jalpy quny 197 mlrd teńgeni quraıtyn 35 joba iske qosyldy.
Biryńǵaı ındýstrııalandyrý kartasy aıasynda 2022-2026 jyldary quny 613,1 mlrd teńgeni quraıtyn, iske qosylǵanda 6,8 myń adamdy jumyspen qamtıtyn 37 jobanyń júzege asyrylýy josparlanyp otyr.
Bıyl «Nur Orda Joly» JShS-niń beton zaýyty iske qosyldy. Onyń quny - 87 mln teńge, Sondaı-aq, óńirde basqa da iri ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý boıynsha jumystar jalǵasýda.
Sonyń ishinde agroónerkásip salasynda Jańaqorǵan aýdanyndaǵy «Qyzylorda-Agroplıýs» seriktestiginiń tomat pastasyn óndirý jobasy bar.
Taý-ken metallýrgııasyn damytý maqsatynda Qyzylorda oblysynda «Shalqııa» jáne «Balasaýysqandyq» kenishterin ıgerý jobalary iske asyp jatyr.
Óńirdegi óndirýshi sektor oblystyń barlyq ónerkásibiniń shamamen 90%-yn quraıdy. Jalpy munda 40-tan astam munaı jáne munaı-servıstik kásiporyn jumys isteıdi.
Qazirgi tańda taý-ken óndirý ónerkásibi salasynda 28 kásiporyn jumys jasap jatyr. Atap aıtqanda, munaı óndirýmen 11, ýran óndirýmen 4 kompanııa jumys jaasıdy.
Qalǵan kompanııalar qatty paıdaly qazbalardy (temir, qorǵasyn, vanadıı, túrli tústi metaldar) jáne keń taralǵan paıdaly qazbalardy (tuz, ák, kvarts qumy, dolomıt, sazdaq, qurylys qumdary) óndiredi. Búgingi tańda bul salada 8 500 adam jumys isteıdi.
Bıylǵy jyldyń 10 aıdyń qorytyndysy boıynsha metallýrgııa salasynda atalǵan kezeńde 55,3 mlrd teńgeniń ónimi óndirilip, kórsetkish ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 12,2%-ǵa artty. Óńdeý ónerkásibinde metallýrgııa salasynyń úlesi 28,5%-dy quraıdy.
Aıta ketsek, ýran shala totyǵyn qaıta óńdeý jumystarmen bir ǵana kásiporyn «Baıken-U» JShS aınalysady.
Sonymen qatar «Baıken-U» JShS metallýrgııa ónerkásibiniń qurylymynda negizgi úleske ıe.
2016 jyldan bastap taý-ken metallýrgııa salasynda «Fırma-Balaýsa» JShS «Balasaýysqandyq» ken ornyn ıgerýmen aınalysady.
«Balasaýysqandyq» vanadıı kenishinen osy jyldyk 10 aıynda barlyǵy 357,9 tonna ammonıı metavadanaty Ulybrıtanııa, 57,4 tonna ferromolıbden Reseıge eksporttaldy.