Qyzylorda oblysynda jumysshy mamandyǵyna tapsyrys kólemi 2 esege artyp otyr

Foto: None
QYZYLORDA. QazAqparat - Elbasynyń tapsyrmasymen osy jyldan bastap jastardyń jumysshy mamandyǵyn tegin alýyna múmkindik beretin «Barshaǵa arnalǵan tegin kásibı-tehnıkalyq bilim berý» jobasy júzege asyrylyp jatqany belgili. 

Bul baǵytta Qyzylorda oblysynda da naqty atqarylyp jatqan sharýalar az emes,  dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

        Oblystyq bilim berý basqarmasynyń málimetterine súıensek, baǵdarlama boıynsha ústimizdegi jyly negizgi mektep pen orta mektepti bitirýshilerdi, sonymen birge ótken jyly orta mektepti bitirip, kásiptik bilimmen qamtylmaı qalǵan 4603 jasty aımaq ekonomıkasynyń suranysyna sáıkes mamandyqtar boıynsha tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýmen qamtý júzege asyrylyp jatyr. Onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjet esebinen 1515, jergilikti bıýdjet esebinen 3088 mektep bitirýshi kásiptik bilimmen qamtyldy.

Sonymen birge respýblıkalyq bıýdjetten bólingen 1515 oryn memlekettik tapsyrys negizinde jumysshy mamandyǵynda bilim alýshylar ystyq tamaqpen qamtamasyz etilgen.

Bıylǵy jylǵy memlekettik tapsyrystyń kólemi 38,2 %, onyń ishinde jumysshy mamandyǵy boıynsha tapsyrys kólemi 2 esege artyp otyr. Demek, aǵymdaǵy jyly árbir mektep bitirýshiniń tegin tehnıkalyq jáne kásiptik bilim alýyna múmkindik týyp otyr.

Ótken oqý jyly orta mektepti bitirgen 6452 balanyń 95,0% kolledjder men ýnıversıtetterde kásiptik bilim alýǵa qol jetkizgen bolsa, bıylǵy jylǵy 6196 bitirýshiniń 97,0% bilim alýmen qamtylyp otyr.

Al, bıylǵy jylǵy mektep bitirýshi 6196 túlektiń 3829-y joǵary oqý oryndaryna tússe, qalǵan 2367-si (jergilikti bıýdjetten 825 oryn, «Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021» baǵdarlamasy boıynsha 365 oryn, barlyǵy 1190 oryn)  memlekettik tapsyrys boıynsha kásiptik bilim alý múmkindigine ıe boldy.

Atalǵan baǵdarlamaǵa qysqa kýrstar boıynsha qatysýshylar negizinen «Aspazshy», «Elektr gazben dánekerleýshi», «Slesar-jóndeýshi», «Kompıýterlik saýattylyqqa oqytý», «Daıashy», «Elektrık», «Aýyl sharýashylyq óndirisindegi traktorshy-mashınıst», «Tiginshi», «Shashtaraz sheberi», «Sylaqshy», «Jemis-kókónis ósirýshi», «Jıhaz jınaqtaýshy», «Naýbaıshy» t.b. mamandyqtar boıynsha jumysshy kásibin alýda.

Elbasy  tapsyrmasyna sáıkes jastardyń tehnıkalyq jáne kásiptik bilimdi jumysshy mamandyǵyn tegin alýyna múmkindik jasaıtyn jańa baǵdarlamanyń kásiptik daıarlaý jáne qysqa merzimdi kýrstar arqyly daıarlaýdy júzege asyrýdyń is-sharalar josparynda belgilengen jumystardy atqarý júıeli túrde júzege asyrylyp keledi.

   Esterińizge taǵy bir sala keteıik, bul kóterilgen máseleler Elbasynyń Ult jospary -  bes ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý jónindegi 100 naqty qadam eńbeginde naqty kórinis tapqan bolatyn. Ondaǵy 88-qadamda:  «Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy ıdeıasyn alǵa jyljytý jónindegi ulttyq jobany ázirleý jáne júzege asyrý, ol «Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý, ındýstrııalandyrýdyń jáne «Qazaqstan-2050» Strategııasyn júzege asyrýdyń memlekettik saıasaty talaptaryna jaýap bere alatyn jumysshy jáne kásiptik-tehnıkalyq mamandyqtardyń artyqshylyqtary men tanymaldylyǵyn nasıhattaýǵa baǵyttalady»,-dep naqty aıtylǵan.

Seıchas chıtaıýt