Qyzylorda oblysynda ýran óndirisin qaıta jańǵyrtý qolǵa alynady
Óńir ákiminiń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, QR Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy N.Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha ázirlengen Qyzylorda oblysynyń 2019-2022 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń keshendi jospary óńirdiń negizgi máselelerin, onyń ishinde óndirýshi ónerkásipti damytýdy qamtıdy.
«Búgingi kúni Qyzylorda oblysynda qoldanystaǵy munaı-ken oryndary 50% sarqylǵan. Sondyqtan «Ońtústik Torǵaı», «Syrdarııa» jáne «Shý-Sarysý» ken oryndarynda 5 myń metrden asa tereńdikte burǵylaýdy júzege asyrý usynyldy. Bul úshin 11 mlrd teńgeni qajet etetin tıisti geologııalyq-barlaý zertteýlerin júrgizý qajet. Bul jumystar óz kezeginde jańa ken oryndaryn ıgerip qana qoımaı, sonymen qatar munaı servıstik jumystardyń kólemin arttyrýǵa múmkindik beredi. Atalǵan 3 ken ornynda geologııalyq zertteýge 2020 jylǵa 3,5 mlrd teńge qarastyrylady», - dedi Qýanyshbek Ysqaqov.
Budan basqa, Keshendi josparǵa Qyzylorda oblysynyń jer qoınaýyn paıdalanýshylaryna ishki naryqqa munaı jetkizý aýyrtpalyǵyn tómendetý boıynsha másele engizildi. Óńirdiń munaı-gaz sektorynda munaı óndirý kóleminiń azaıýymen qatar óńirdiń munaı kompanııalary óndirilgen munaıdyń 80% ishki naryqta tómen baǵada satýǵa májbúr. Óndirilgen ónimdi satýda mundaı ara-qatynas munaı operatorlarynyń tapqan tabysynyń bir bóligin jańa ken oryndaryn barlaýǵa jáne burǵylaýǵa, sondaı-aq jańa tehnologııalardy engizýge baǵyttaýǵa múmkindik beredi. Eksport úlesin 50 paıyzǵa deıin ulǵaıtý munaı operatorlaryna alynǵan paıdanyń bir bóligin jańa ken oryndaryn barlaý men burǵylaýǵa, sondaı-aq jańa tehnologııalardy engizýge jiberýge múmkindik beredi.
Keshendi josparǵa engen taǵy bir másele - «Baıken - U» kásipornynyń óndiristik qýattaryn rekonstrýktsııalaý. 2018 jyly «Baıken-U» JShS-niń shıkizat kólemi 3 kompanııa arasynda («Baıken-U» JShS, «Stepnogor taý-ken hımııalyq kombınaty» JShS, «Úlbi metallýrgııalyq zaýyty» AQ) qaıta bólinýi áserinen ýran totyǵy-shala totyǵyn óńdeý kólemi 2017 jylmen salystyrǵanda 18,5% nemese 500 tonnaǵa tómendegen. Bul jaǵdaı óńdeý ónerkásibiniń, ásirese metallýrgııa ónerkásibiniń tómendeýine áser etti.
Sondyqtan, ýran totyǵy-shala totyǵyn óńdeý kólemin joǵarylatý maqsatynda atalǵan kásiporynnyń ónim óńdeý kólemin ulǵaıtý múmkindigin qarastyrý usynysy engizilip, nátıjesinde, 2021 jylǵa ýran totyǵy-shala totyǵyn óńdeýde ekstratsııalyq ádisti qoldaný arqyly óndiristi qaıta jańartý týraly «QazAtomÓnerkásip» AQ-men sheshim qabyldandy.
Esterińizge sala keteıik, aǵymdaǵy jyldyń 7 aqpanynda Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysynda keńes Tóraǵasy, Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Nazarbaev Úkimettiń bastamasymen Qyzylorda oblysynyń 2019-2022 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń Keshendi josparyn ázirleýdi tapsyrǵan bolatyn. Qazirgi ýaqytta Keshendi jospar ázirlendi. Ol quny 219,7 mlrd teńge bolatyn 119 is-sharadan turady. Onyń 156,7 mlrd teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten, 50,6 mlrd teńgesi jergilikti bıýdjetten, qalǵan 12,4 mlrd teńgesi basqa kózderden bolmaq.
28 mamyr kúni QR Úkimetiniń otyrysynda Qyzylorda oblysynyń ákimi Qyrymbek Kósherbaev óńirdiń 2022 jylǵa deıingi áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń keshendi josparyn tanystyrdy.