Qyzylorda oblysynda Syrdarııa ózeninde sý tapshylyǵy týyndaýy múmkin

Foto: None
QYZYLORDA. QazAqparat - Syrdarııa ózenindegi sý tapshylyǵy bıyl Qyzylorda oblysy dıqandaryna eleýli qıyndyq alyp kelýi múmkin, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Osy maqsatta QR ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Serik Qojanııazov elimizdiń ońtústik óńirlerin aralap, sý sharýashylyǵynyń jaı-kúıimen tanysty. Syr óńirine kelgen saparynda sý máselesine baılanysty ahýaldy baıandap berdi.

«Byltyr oblystyń sý sharýashylyǵyndaǵy jaǵdaı qıyn jyl boldy. Qazgıdromettiń boljamy boıynsha bıylǵy 1 aqpandaǵy jaǵdaıy da kóńil kónshitpeıdi. Ótken jyldan da qıyn bolýy múmkin degen boljam bar. Atap ótsek, taýly jerlerde sýdyń kelýi 2021 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 40-50 paıyzǵa deıin kem dep eseptelip otyr. Syrdarııaǵa túsetin sýdyń 90 paıyzy Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan arqyly túsedi. «Toqtaǵul» sý qoımasynda búgingi tańda 8,9 mlrd. tekshe metr sý bar. Ol ótken jylmen salystyrǵanda 1,5 mlrd tekshem metrge kem», - dedi S. Qojanııazov.

Mamandar «Shardara» sý qoımasyna vegetatsııaaralyq kezeńinde ótken jyldyń 1 qazanynan bastap osy jyldyń 1 sáýirine deıin 10,3 mlrd.tekshe metr sý keledi dep boljaǵan edi. Alaıda, sý boljamnan da kem túsip otyr.

Osy jaǵdaı jalǵasatyn bolsa, 10,3 mlrd. tekshe metr sýdyń ornyna Shardaraǵa 7,3 mlrd tekshe metrge az sý kelýi yqtımal. Qyzylorda oblysynyń egistik jerleri bar. Odan qaldy Aral mańyndaǵy kólder júıesi bári de «Shardaraǵa» qarap tur. Atalǵan sý qoımasynyń syıymdylyǵy - 5,2 mlrd. tekshe metr. Sý qoımasyna vegetatsııalyq kezde sý kelmeıtin bolsa jaǵdaı óte kúrdeli bolmaq. Barlyq aýdanda qıyndyq bar. Jańaqorǵan aýdanyndaǵy «Kelintóbe» magıstraldy kanalyn sýlandyrý máselesi týyndasa, Shıelide Qamysty kanalynda problema bar. Byltyr nasospen magıstraldy sýdy qosymsha berip kórdik. Nátıjesi boldy. Sol sebepti bul jumystardy jalǵastyramyz. Syrdarııa men Jalaǵash aýdanynda da ondaı másele joq. Eki aýdannyń árqaısysynda jylyna 20 myń gektarǵa deıin kúrish egiledi. Degenmen, bıyl onda kúrish kólemin shekteýimiz kerek dep oılaımyn. Sebebi jaqyn ornalasqan Qarmaqshy aýdanyna sý jetpeı, qıyndyq týǵyzady. Al, ótken jyly Qarmaqshy aýdanynda Batys Qarmaqshy qashyrtqysynan Qýraıly kanalyna nasos aıdap kórdik. Bıyl da sol jumystar jalǵasyn tabady. Az da bolsa Qarmaqshynyń jaǵdaıy durystalady degen oıdamyz», - dedi vıtse- mınıstr.


Seıchas chıtaıýt