Qyzylorda oblysynda bıyl kúrishtiń jańa sorttaryna mańyz beriledi
Oblystyń agroónerkásip salasy turaqty damyp keledi. Oǵan memleket tarapynan aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi qoldaý baǵytynda atqarylyp jatqan is-sharalar óz septigin tıgizdi. Byltyr atalǵan saladaǵy jalpy ónim 178,1 mlrd teńgeni qurady.
Oblys boıynsha kóktemgi egin egý jumystary naýryz aıynyń úshinshi onkúndiginde bastalady. Jergilikti sharýashylyqtar aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń tuqymdarymen tolyqtaı qamtamasyz etilgen. Qazirge deıin 21,5 myń tonna kúrish, 1782 tonna bıdaı, 30 tonna arpa, 116,3 tonna maqsary, 4,5 tonna soıa, 51,8 tonna júgeri, 278 tonna jońyshqa tuqymy daıyndalǵan.
Dıqandar bıyl «Marjan», «Syr sulýy», «ıAntar», «Lıder», «Premıým» sorttaryn egýdi josparlap otyr.
Oblystyń eginshilik mádenıeti túgeldeı sýarmaly júıege beıimdelgen. Byltyr óńirde 188,5 myń gektar alqapqa aýyl sharýashylyǵy daqyldary ornalastyryldy. Ol 2020 jylmen salystyrǵanda 4,2 myń gektarǵa artyq. Jylma-jyl kezdesip júrgen sý tapshylyǵyna baılanysty ártaraptandyrý baǵytynda nátıjeli jumystar qolǵa alyndy. Qazir ónimdilikti arttyrý jaǵdaıyna kóńil bólinip otyr. Nátıjesinde kúrish kólemin saqtaı otyryp, ónim deńgeıi 2,2 tsentnerge artty. Ártaraptandyrý baǵytynda maıly, azyqtyq, kartop, kókónis-baqsha daqyldaryn óndiristik negizde ulǵaıtý jumystary júrgizilýde. Agroónerkásip kesheni boıynsha 2020-2022 jyldar aralyǵynda 4,5 mlrd teńgeniń 32 ınvestıtsııalyq jobasy iske qosyldy.
Syr dıqandary Memleket basshysy men Úkimet tarapynan kórsetilgen qoldaýdyń arqasynda eginnen mol ónim alyp, salada ósim dınamıkasy qalyptasty. Tamaq ónimderin óńdeý kólemi ótken jyldyń qorytyndysymen 6,3 paıyzǵa artty. Byltyr aýyl sharýashylyǵynyń negizgi qoryna 9,9 mlrd teńge ınvestıtsııa salynyp, 2021 jylmen salystyrǵanda 8% artsa, bıylǵy qańtar-aqpan aılarynda ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 13,2% ósti. Ótken jyly salany sýbsıdııalaýǵa 11,9 mlrd teńge qarjy bólinse, bıyl 13,8 mlrd teńge qaraldy. Syr dıqandary 195,6 myń gektarǵa aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn egýdi josparlap otyr. Onyń ishinde negizgi daqyl – kúrish kólemi 83,9 myń gektar kóleminde mejelengen.
Ótken jylmen salystyrǵanda oblysta jalpy egis kólemi 7 myń gektarǵa ulǵaıady. Onyń ishinde kúrishti 5,3 myń, mal-azyq daqyldaryn 2,3 myń, kartop, kókónis, baqsha egisin 222 gektarǵa arttyrý kózdelýde. Vegetatsııa kezeńine sý lımıti belgilengennen keıin egin kólemi naqtylanady.
Sý tapshylyǵyn eskere otyryp, aýyl sharýashylyǵyn ártaraptandyrý úshin keıingi eki jylda oblysta kúrish kólemi 11 myń gektarǵa deıin qysqartyldy. Ornyna sýdy az qajet etetin daqyldar 17,1 myń gektarǵa arttyryldy.
Sý únemdeý tehnologııasyn qoldaný arqyly bıyl 667 gektarǵa egin egiledi. 2030 jylǵa deıin onyń kólemin 17,2 myń gektarǵa jetkizý josparda tur. Bıyl Ýkraına ǵalymdarymen tájirıbe retinde demonstratsııalyq alqapqa ártaraptandyrý baǵytyndaǵy daqyldardy egý qolǵa alyndy. Qazir kóktemgi dala jumystary men egin egý naýqany kestege saı júrýde. Dıqandar tuqym, tyńaıtqysh, tehnıka jáne janar-jaǵarmaımen tolyq qamtylǵan.