Qyzylorda oblysynda azyq-túlikke baǵany turaqtandyrý - basty nazarda
El Prezıdentiniń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda oblysta azyq-túlik taýarlaryna baǵa belgileýdiń búkil tizbegi boıynsha deldaldyq shemalardy tekserý maqsatynda 5 533 qatysýshy anyqtaldy. Bul baǵytta tıisti tekserýler júrgizý maqsatynda Básekelestikti qorǵaý jáne damytý departamenti qaraýyna usynyldy. Osy maqsatta 324 óndirýshi jáne dıstrebıýterlik kompanııa, 430 zańdy jáne jeke tulǵa men kóterme jetkizý boıynsha fırma nazarǵa alyndy. Sondaı-aq, 4 779 sýpermarket, shaǵyn market jáne úı janyndaǵy dúkenderdegi baǵalar qadaǵalanady.
Óńirde baǵany retteýdiń tıimdi ádisi turaqtandyrý qoryn qalyptastyrý baǵytynda oblystyq bıýdjetten sońǵy eki jylda 2134,3 mln teńge bólindi.
Búginde turaqtandyrý qorynda 1376,2 tonna ónim bar. Onyń ishinde 420,8 tonna birinshi surypty bıdaı uny, 75,5 tonna qaraqumyq jarmasy, 180,4 tonna kúrish, 56,5 tonna makaron, 72,2 tonna kartop, 200 tonna basty pııaz, 97,9 tonna kúnbaǵys maıy, 100 tonna sábiz, 172,9 tonna qant ónimi bar.
Aımaqta baǵanyń negizsiz ósýine jol bermeýdiń taǵy bir tıimdi tásili retinde «aınalym» shemasy boıynsha kásipkerlerge zaem berý tásili keńinen paıdalanylýda. Bul boıynsha 18 kásipkerlik sýbektisine 973 mln teńge qoldaý kórsetildi. Osyndaı qoldaýǵa ıe bolǵan kásipkerlerdiń 19 túrli áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderi jáne turaqtandyrý qoryndaǵy ónimder tutynýshylarǵa jol tartty. Ol «Baıqońyr» ÁKK qarasty Qyzylorda qalasynda ornalasqan 36 áleýmettik dúken jáne qosymsha 14 iri sýpermarkette kelisim negizinde ashylǵan áleýmettik buryshtarda naryqtan tómen baǵada satylýda.
Barlyq áleýmettik dúkende nan -55, qant 263, ósimdik maıy - 630, kartop - 130, sábiz - 130, pııaz - 65, qyryqqabat - 90, 1 sortty un - 135, qaraqumyq jarmasy - 415, kúrish 210 teńgeden satylýda. Sondaı-aq, tutynýshylarǵa makaron 200, sıyr eti 1650, taýyq eti (okorochka) 785 teńgeden, jumyrtqa 32 teńgeden, sút 280, aıran 225, súzbe 1283, sary maı 2504, tuz 40 teńgeden berilýde.
«Aımaqta negizgi azyq-túlik taýarlarynyń baǵalaryn turaqtandyrý baǵytynda óńirlik turaqtandyrý qory jumys jasaýda. Budan bólek, oblys turǵyndaryna áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderin tómen baǵada qamtamasyz etý úshin saýda jelileri arqyly oblys kásipkerlerine aınalym shemasy boıynsha zaem berilýde. Turaqtandyrý qorynyń jáne zaem arqyly qamtamasyz etilgen áleýmettik mańyzy bar negizgi azyq-túlik taýarlary oblystaǵy 34 áleýmettik dúken men 18 iri saýda úıiniń áleýmettik buryshtary arqyly satylýda. Turaqtandyrý qoryn ónimdermen tolyqtyrý jáne kásipkerlerge zaıym berý úshin sońǵy eki jylda oblystyq bıýdjetten 2 134,3 mln teńge bólingen. Al, 2022 jyly turaqtandyrý qoryna 1 300,0 mln teńge qarastyrylyp otyr. Onyń 800,0 mln teńgesi turaqtandyrý qoryna ónim alýǵa, 500,0 mln teńgesin aınalym shemasy boıynsha kredıt berýge baǵyttalýda. Al, búginde oblystyq turaqtandyrý qorynda 1398,7 tonna ónim qory bar», - dedi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Talǵat Duısebaev.
Nan baǵasyn 90 teńgeden tómen baǵada satýdy qamtamasyz etý maqsatynda naýbaıhana ıelerimen kelissózder júrgizildi. Nátıjesinde naýbaıhanadan nan baǵasy 80-85 teńgeden bosatylyp, bólshek saýdada 90 teńgeden asyrmaı satý jóninde kelisildi.
Jalpy statıstıkalyq jedel aqparatqa sáıkes oblysta jyl basynan 18 qańtardaǵy jaǵdaıy boıynsha áleýmettik mańyzy bar negizgi azyq-túlik taýarlarynyń ındeksi 100,3% qurap otyr. Ol respýblıkalyq kórsetkishpen sáıkes.
Jyl basynan áleýmettik bar negizgi azyq-túlik taýarlarynan qyryqqabat - 7,7%, kartop - 2,7%-ǵa joǵarylap, jumyrtqa 0,3%-ǵa tómendedi. Qalǵan 16 ónimderge baǵa turaqty.
Jalpy oblysta saýda oryndarynda azyq-túlik taýarlarynyń qory jetkilikti, azyq-túlik ónimderiniń tapshylyǵy baıqalmaıdy.