Qyzylorda mereıtoıy keń aýqymda atalyp ótedi - Nurlybek Nálibaev
- Nurlybek Mashbekuly, búgin, 28 qyrkúıekte Qyzylorda qalasynyń 200 jyldyǵy mereıtoıynyń negizgi is-sharalary atalyp ótedi. Qala kórinisine qaraı otyryp daıyndyqtyń qyzý júrip jatqanyn ańǵardyq. Mereıtoı barysynda halyqqa arnalǵan qandaı is-sharalar josparlanǵan?
- Mereıtoıǵa daıyndyq óz deńgeıinde júrgizildi. Atalmysh aýqymdy sharamyz jyl saıynǵy dástúrge aınalǵan «Júrek jylýy» atty jobamen bastaldy. Osy shara aıasynda turmysy tómen otbasylarǵa qaıyrymdylyq jasaldy. Ataýly kúnderde mádenı-buqaralyq is-sharalarǵa mán berilgen. Onyń ishinde «Abaı dana, Abaı dara qazaqta» taqyrybymen oblystyq ádebı jyr marafony uıymdastyrylyp, oǵan óńirimizdiń tanymal jyrshylary qatysty. Jyl basynan beri aqyndar aıtysy, salaýatty ómir saltyn qalyptastyrýǵa arnalǵan marafon jáne ózge de kóptegen is-sharalar ótti. Dástúrli oblystyq «Eńbek dınastııasy» forýmy uıymdastyryldy. «IMAQORDA» tehnopark jobasy ashyldy.
Aıta keterligi, mereıtoı sharalary boıynsha sporttyq saıystar bolady. Onda túrli jastaǵy sanattar úshin saýyqtyrý is-sharalaryn qamtý maqsatynda «Alyptar shyqty aıqasqa» túıe palýandar saıysy jáne «Syr tulpary» báıge túrlerinen at jarysy ótedi. Qalanyń birneshe aýmaǵynda turǵyndar tómen baǵamen aýyl sharýashylyq ónimderiniń oblystyq jármeńkesi ıgiligin kóre alady.
- Qyzylordanyń basqa oblys ortalyqtarynan bir ereksheligi - qalaǵa qarasty birneshe eldi meken bar. Qalanyń 200 jyldyǵyna oraı osy eldi-mekenderde de merekelik sharalar qalaı atalyp ótýde?
- Qyzylorda qalasynyń tikeleı baǵynysyna Belkól jáne Tasbóget kenti qaraıdy. Odan bólek taǵy 7 aýyldyq okrýg bar. Qalanyń qos ǵasyrlyq mereıtoıy ol eldi mekenderdi de tolyq qamtyp otyr. Bul baǵytta merekelik is-sharalar jospary bekitilgen. Bıyl qala mereıtoıymen qatar Tasbóget kentiniń 70 jyldyǵy qosa-qabat toılandy. Bul sharany da nazardan tys qaldyrǵan joqpyz. Ótken jeksenbide Tasbóget kenti turǵyndary ataýly mereıtoıdy joǵary deńgeıde atap ótti. Jas aqyndar arasynda aıtys ótkizildi. Qazaq kúresinen balýandar beldesti. Merekelik kontsert pen jármeńke uıymdastyrylyp, Tasbóget kentiniń belsendi qyzmetkerleri men eńbek ardagerlerin arnaıy «Alǵys hatpen» marapattaldy.
- Qala kúnindegi negizgi mádenı sharalar qandaı? Qandaı qonaqtar shaqyryldy?
- Qyzylordanyń qos ǵasyrlyq mereıtoıy oblys deńgeıinde de atalyp ótti. Osy maqsatpen ártúrli baǵytta 40-qa jýyq mádenı sharalar ótkizildi. Oblys kóleminde 2 halyqaralyq, 2 respýblıkalyq, 3 oblystyq jáne 20 qalalyq shara uıymdastyryldy. Qazirgi tańda merekelik is-sharalardy daıyndaý men ótkizýdi eki negizgi bólimge júıeledik. Uıymdastyrylatyn árbir is-sharaǵa úkimettik emes uıymdar, etnomádenı, ardagerler men jastar birlestikteri, mádenıet qaıratkerleri jáne eńbek ujymdary belsene atsalysýda.
Qazirgi tańda 23 qyrkúıek pen 11 qazan aralyǵyn qamtıtyn iri kólemdegi sharalar boıynsha ázirlengen jelilik kestedegi mindetter josparǵa saı júrgizilýde.
Oblystyq deńgeıde ótkiziletin sharalardyń negizgisi retinde A. Toqmaǵanbetov atyndaǵy qalalyq mádenıet úıinde aýdan ákimdikteriniń mereıtoıǵa arnalǵan mádenı sharalaryn atap kórsetýge bolady. Al shaqyrylǵan qonaqtarǵa keletin bolsaq, buǵan deıin osy qalany basqarǵan basshylar, qoǵam qaıratkerleri, eńbek erleri jáne ardagerler bizdiń negizgi meımandarymyz. Mereıtoı «Mereıli merekeńmen, Qyzylorda» atty gala kontsertpen qorytyndylanady. Oǵan osy Syr boıynan shyqqan estrada ánshileri, óner juldyzdary shaqyrtyldy.
- Biz eshkimdi nazardan tys qaldyrmaımyz. Mindetti túrde. Kóne shahar keshe-búgin salyna qalǵan joq. Osy ýaqytqa deıin qalany basqarǵan azamattardyń barlyǵyn mereıtoıdyń qurmetti qonaǵy bolýǵa shaqyrdyq. Ol kisilerdiń eńbegi zor, biz ony asa qurmetpen baǵalaımyz. Qazir biz sol aldyńǵy býyn aǵalardyń jolyn jalǵap, zamanǵa saı eńbek etýdemiz. Osy jerde aıta keteıin, búgingi kúni ımıdjdik ónimder, sývenırler ázirlenip, Qyzylorda qalasynyń 200 jyldyǵyna arnalǵan mereıtoılyq medal daıyndaldy. Osy arnaıy medalmen qalamyzda buryn belsendi eńbek etken barlyq tulǵalar, túrli saladaǵy mamandar jáne ardagerler marapattalady.
- Qazir qala aýqymy keńeıip keledi. Syrdarııanyń sol jaǵalaýynda jańa qala boı kóterýde. Osy aýdannyń qurylys jumystary týraly aıtyp ótseńiz?
- Syrdarııanyń sol jaǵalaýyndaǵy qurylys jumysy qazir kópke málim. Bul oblys ákimi Qyrymbek Eleýuly Kósherbaevtyń bastamasymen júzege asýda. Jyl sońyna deıin sol jaǵalaýda qurylys kompanııalary óz qarajaty esebinen salynǵan 5 qabatty 16 turǵyn úı, 320 oryndyq balabaqsha jáne «Bolashaq» ýnıversıtetiniń bas ǵımaraty paıdalanýǵa beriledi. Budan bólek sol jaǵalaýda 15 kóp qabatty turǵyn úı jáne jastar ortalyǵy salynýda. Mereıtoıǵa syı retinde sol jaǵalaýdyń alǵashqy nysan - «Oblystyq rýhanı jańǵyrý» ortalyǵy saltanatty túrde ashylady. Bolashaqta bul jerge kóptegen áleýmettik, kásipkerlik baǵyttaǵy ǵımarattar túsip, qala negizinen sol jaǵalaýda damıtyn bolady. Osy kúnniń ózinde Qyzylorda qalasynyń aýqymy eki esege ulǵaıdy. Mysaly, qala aýmaǵynyń kólemi buǵan deıin 11 myń gektar bolsa, bas josparǵa sáıkes bul jer kólemi 20 myń 582 gektarǵa keńeıdi. Bıylǵy 200 jyldyqtyń basty tartýy - osy jańa qala.
Qalaǵa qarasty barlyq eldi mekenderdiń negizgi joldaryna kúrdeli jóndeý júrgizildi. Qyzylorda qalasy men oǵan qarasty okrýgterde kógildir otyn jáne aýyz sý máselesi retimen sheshilip keledi. Bul másele - qaı kezde de basty nazarymyzda.
- Búgingi kúnderi Qyzylorda kelbetine qaraı otyryp, san alýan serpindi isterdiń atqarylǵanyn ańǵarý qıyn emes. Osy oraıda qalany damytý jónindegi jumystar týraly ne aıtasyz?
- Bizdiń eń basty maqsatymyz - qala turǵyndaryna qolaıly jaǵdaı jasaý. Sońǵy jyldary oblys ortalyǵynda birneshe móltek aýdan boı kóterip, 8 myńnan astam otbasy jańa páter kiltine qol jetkizdi. Budan bólek kóptegen áleýmettik nysandar, kásiporyndar salyndy. Bıyldyń ózinde 600 oryndyq mektep pen úsh balabaqsha, kóp qabatty birneshe turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Oblys ortalyǵynda 7 myńnan azamatqa barlyq ınfraqurylymy tartylǵan astam jer telimi berildi. Oǵan respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjetten 11 mlrd teńgege jýyq qarjy tartyldy. Táýelsizdik alǵan jyldardan bastap, qalamyzdyń kólemi birneshe esege ulǵaıdy, halqynyń sany artty.
Áleýmettik nysandar men turǵyn úıler, saıabaqtar jáne jańa aýdandar salynyp, óńirimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq áleýeti jaqsardy. Jergilikti kásipkerlerdiń qoldaýymen qalamyzdyń sáýlettik kelbetine kórik bergen záýlim ǵımarattar, demalys oryndary, bıznes ortalyqtary men qonaq úıler, qala halqynyń jaıly turmys keshýine barynsha yńǵaıly jaǵdaı jasalǵan oıyn-saýyq, saýda ortalyqtary boı kóterdi.
Sońǵy jyldar ishinde Qyzylorda qalasynda jol qurylysyn damytýǵa 30 mlrd. teńgeden astam qarjy tartylyp, 550 shaqyrymnan astam joldar ortasha, kúrdeli jóndeýden jáne qaıta jańǵyrtýdan ótti. Onyń ishinde qalanyń shet aımaqtarynan 37 kóshe jóndeldi. Oǵan qosa 100 shaqyrymǵa jetetin jaıaý júrginshiler joly salyndy. Sondaı-aq, 2 mlrd teńgege 100-den astam qala kóshesde jaryq baǵanalary ornatylyp, qaladaǵy barlyq baǵdarshamdar jańartyldy. Qalamyzdaǵy 80-nen astam aýlada sporttyq oıyn alańdary salyndy. Qalamyzdyń aýyz sý ınfraqurylymyn damytýǵa 18 mlrd. teńgege jýyq qarjy tartyldy.
Bıyl osy jumystardyń jalǵasy retinde «Nurly jol» baǵdarlamasy arqyly respýblıkalyq bıýdjetten bólingen 1 mlrd. 584 mln. teńge qarjy bólindi. Oǵan aýyz sý jáne 7 shaqyrym káriz sý qubyrlary qaıta jańǵyrtýdan ótkizildi.
Qalaǵa qarasty eldi mekenderde aýyz sý júıelerin júrgizýge
8 joba boıynsha respýblıkalyq, oblystyq bıýdjetten 1 mlrd. 35 mln. teńge qaralǵan. Oǵan 74,5 shaqyrym aýyz sý qubyryn tartýǵa jáne 2 sý jınaý qoımasynyń qurylysyn júrgizý josparlanǵan. Osyndaı júıeli jumystardyń nátıjesinde búginde qalaishilik sý qubyrlarynyń 70 paıyzdan astamy tolyq jańartyldy. Búgingi kúnge, 10 mlrd. teńgeden astam qarjyǵa 60 paıyz magıstraldy jylý jelileri paıdalanýǵa berildi. Jylý júıeleri men qazandyqtardy aǵymdaǵy, kúrdeli jóndeýden ótkizýge mán berildi. Osy baǵyttaǵy qaralǵan 2 mlrd 210 mln. teńgege 8 joba boıynsha tıisti jumystar atqarylýda.
Qazir sol jaǵalaýdaǵy jańa qalanyń jol-kólik ınfraqurylymyn damytýǵa mán berilip otyr. Osy maqsatta «Shirkeıli» kanaly ústinen ótetin kópir qurylysyna 776,6 mln teńge bólindi. Qurylys jumysy jaqyn ýaqytta bastalady. Qalamyzdaǵy Tuńǵysh Prezıdent parki men Rámizder alańy arasynda 39 gektar aýmaqty alatyn qalalyq saıabaq salynýda. Ol jyl sońyna deıin el ıgiligine paıdalanýǵa beriledi degen jospar bar. Merekege syı retinde qurylys kompanııalarynyń demeýshiligimen 100-den astam kóp qabatty turǵyn úı, 50-ge jýyq aýlalar kúrdeli jóndeýden ótkizildi. Aýdan ákimdikteri qaladaǵy 10-nan astam alleıany abattandyrýda. Bul jumystar áli de jalǵasa beredi.
- Áńgimeńizge rahmet.