Qyzylorda kúrishi Eýropa men Amerıkaǵa eksporttalady
- Bıyl óńirdiń agrarlyq salasynda atqarylǵan ister az emes. Sýdyń tapshy bolýyna qaramastan eginshiler mol ónimge negiz qalady. Tórt túlikti túletýde de ilkimdi ister bar. Sóz basynda sol ıgilikti isterge qysqasha toqtala ketkenińiz artyq bolmas.
- Syr dıqandary bıylǵy jyly da egin jınaýdy nátıjeli aıaqtady. Atap aıtqanda, bıyl 188,5 myń gektar jerge egin egildi. Onyń ishinde negizgi daqyl - kúrish kólemi 78,6 myń gektardy qurap, ár gektardan 56,7 tsentnerden ónim alyndy. Bul kórsetkish egin dalasyndaǵy eńbekkerlerdiń tynymsyz eńbeginiń arqasynda qol jetkizildi.
Keıingi jyldary aımaqtaǵy egin sharýashylyǵy salasynyń mańyzdy máselesi sý tapshylyǵy bolyp otyr. Osyǵan oraı bıyl Syrdarııa ózenindegi sý tapshylyǵyn aldyn alýǵa Úkimet rezervinen 3,6 mlrd.teńge qarjy bólindi. Sý tapshylyǵyn eskere otyryp, ótken jylmen salystyrǵanda 5 myń gektar kúrish alqaby qysqartyldy. Onyń ornyna sýdy az qajet etetin mal azyqtyq daqyldarmen qatar kartop, kókónis, baqsha daqyldarynyń egis kólemi 7,3 myń gektarǵa ulǵaıtyldy.
Oblys ákimi jergilikti turǵyndardy ózin-ózi áleýmettik mańyzy bar kartop, kókónis, baqsha ónimderimen qamtamasyz etý boıynsha tapsyrma berip, tıisti is-sharalar iske asyryldy. Bul maqsatta Qyzylorda qalasy men barlyq aýdandarda 1433 gektar qosymsha jer daıyndaldy. Ol 6802 otbasyǵa bólinip berildi. Bul óz kezeginde óńirdiń agrarlyq aımaq retinde azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge septigin tıgizýde.
- Bıyl tyńaıtqyshtar men gerbıtsıdterdiń baǵasy qalaı boldy?
- Ras, bıyl tyńaıtqyshtar men gerbıtsıdterdiń baǵasy edáýir qymbattady. Bul óz kezeginde keıbir aýyl sharýashylyǵy qurylymdaryna qajetti kólemdegi tyńaıtqyshtar men gerbıtsıdterdi satyp alý múmkindigine keri áser etti. Kúrdeli jaǵdaıǵa qaramastan aýyl sharýashylyǵy qurylymdary bıyl egilgen daqyldarǵa kútip-baptaý jumystaryn agrotehnıkalyq talaptarǵa saı óz merziminde júrgizdi.
Egilgen 78,6 myń gektar kúrish egisiniń 61,4 myń gektary aram shópterge qarsy gerbıtsıdtermen tolyq óńdelip, 65,0 myń gektary tyńaıtqyshtarmen tolyq ústep qorektendirildi. Kúzgi egin jınaý jáne dala jumystaryna aýyl sharýashylyǵy tehnıkalary tolyǵymen jóndeýden ótkizilip 4 287 (1786 traktor, 847 kombaın, 472 jatkalar, 353 júk kóligi jáne 831 traktor tirkemesi) qatysty.
Kúzgi egin jınaý naýqany ońtaıly merziminde júrgizilip, tolyq aıaqtaldy. Kúzdik bıdaı daqylynan 10,2 myń tonna, jazdyq bıdaıdan 4,2 myń tonna, jazdyq arpadan 174 tonna, tarydan 1789,2 tonna, dán júgeriden 3163 tonna ónim jınaldy. Al kartop, kókónis jáne baqsha daqyldarynan 420 myń tonnaǵa jýyq ónim keldi. Sondaı-aq, maıly daqyl kúnbaǵystan 160,8, soıadan 516,3, maqsarydan 5 122 tonna ónim alyndy.
Mal azyqtyq daqyldardy daıyndaý maqsatynda eski jońyshqa 3 ret orylyp, barlyǵy 278,8 myń tonna shóp daıyndaldy. Budan bólek, bıylǵy jyly egilgen jańa jońyshqadan 22,7 myń tonna jońyshqa shóbi jınaldy.
- Óńirdiń aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa memleket tarapynan qandaı qoldaý kórsetildi? Ónim óndirý deńgeıi qalaı bolyp jatyr?
- Bıyl 10,3 mlrd teńge somasyna 14 ınvestıtsııalyq jobany iske asyrý josparlanyp otyr. Nátıjesinde bul salada 271 jańa jumys orny qurylady. Sý tapshylyǵynyń jaǵdaıyna qaramastan, aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýde turaqty ósim baıqalýda. Bıylǵy 10 aıda aýyl sharýashylyǵynda 161,3 mlrd teńgeniń ónimi óndirildi. Atap aıtqanda, tamaq ónimderin óńdeý kólemi 61,6 mlrd teńgeni qurap, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 10,4%-ǵa artyp otyr.
Alda úlken mindetter bar. Keleshekte sút, et, jumyrtqa, kartop jáne un ónimderin, qus eti men jylyjaı kókónisterin óndirýdi damytýǵa nazar aýdarylady. Máselen, búginde Aral qalasynda un óndirisi qalpyna keltirilse, Qarmaqshy aýdanynda qus fabrıkasynyń qurylysy júrgizilýde. Oǵan qosa Qyzylordada et kombınaty, jylyjaı salý jáne kópjyldyq jemis ekpeleriniń aýmaǵyn keńeıtý qolǵa alynady. Sondaı-aq, Shıeli aýdanynda jáne Qyzylordada jumyrtqa óndirisi damýda.
Ulttyq joba aıasynda bıyl aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerin memlekettik qoldaýǵa 18,4 mlrd teńge bólindi. Ótken jylmen salystyrǵanda 2,2%-ǵa artty. Onyń ishinde 3,8 mlrd teńge egin, 3,2 mlrd teńge mal sharýashylyǵyn qoldaýǵa baǵyttalǵan. Al 4,2 mlrd teńge syıaqy mólsherlemesin sýbsıdııalaý, ınvestıtsııalyq sýbsıdııalaýǵa qarastyrylady. Al 5,3 mlrd teńge aýyldyq eldi mekenderdegi jobalardy nesıelendirýge jáne áleýmettik mańyzdaǵy azyq-túlik baǵalaryn turaqtandyrý úshin mamandandyrylǵan uıymdarǵa nesıe berýge bólinedi dep kútilýde.
- Keıingi jyldarda óńirde aýyl sharýashylyǵy ónimderin eksportqa shyǵarý isi jolǵa qoıylǵanyn baıqap júrmiz. Bıyl bul baǵytta qandaı jumystar atqaryldy?
- Bıylǵy jylǵy 1 qazanda oblys eńbekkerleri 100 myń tonnaǵa jýyq aýyl sharýashylyǵy ónimin eksportqa shyǵardy. Olardyń qatarynda kúrish, balyq, kebek, qamys, qaýyn, qarbyz, kókónis bar. Ol ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 170,6%-dy quraıdy. Ónimder álemniń 21 eline eksporttaldy. Olardyń 87,7%-yn kúrish ónimi qurap, ol Reseı, Belarýs, Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Mońǵolııa, Tájikstan, Túrikmenstan, Ýkraına, Grýzııa, Lıtva, Túrkııa jáne Irakqa jiberildi.
Sondaı-aq oblystan Reseı, Ázerbaıjan, Polsha, Grýzııa, Vengrııa, Lıtva, Germanııa, Chehııa, Nıderlandy jáne Avstrııaǵa 2 539,1 tonna balyq jóneltildi. Al Germanııa, Danııa jáne Nıderlandyǵa 2 210,6 tonna qamys, Reseıge, Ózbekstanǵa jáne Tájikstanǵa 1 126,8 tonna kebek jiberildi. Oǵan qosa Reseıge oblystan 280 tonna qyzanaq, 2 183 tonna qarbyz, 305 tonna qaýyn satyldy.
Aıta keterligi, oblystyń aýyl sharýashylyǵy ónimderin ótkizý naryǵyn keshendi marketıngtik zertteýler negizinde oblystyń agroónerkásip keshenin damytýdyń agrokartasy júzege asyrylýda. Alǵashqy kezekte eksporttyq áleýeti joǵary sektorlar anyqtaldy. Ásirese, kúrish, baqsha daqyldary, balyq, jylqy eti, sıyr eti men qoı etine nazar aýdaryldy.
Ras, keıingi jyldarda eksportqa shyǵatyn ónim túrleriniń sany artty. Máselen, 2013 jyly ónimniń tek balyq, kúrish jáne kebek sekildi ónimniń úsh túri shetelge shyǵarylǵan. Búginde atalǵan kórsetkish 20-dan astam ónim túrin quraıdy (balyq, kúrish, kebek, qaýyn, qarbyz, kartop, ósimdik shyryndary, raps jáne kúnbaǵys tuqymdary, saban (mıakına), kókónister, arpa, bıdaı, qoı, iri qara jáne túıe).
- Eksportqa shyǵatyn ónimder arasynda kúrish negizgi ónim bolyp otyr ma?
- Kúrish ári qaraı óńirdiń eksportqa baǵdarlanǵan negizgi ónimi bolyp qala beredi. Balyq ónimderin, baqsha ónimderin eksporttaý jalǵasady. «Syr marjany» JShS et kombınatyn salý jónindegi jobany iske asyrýǵa qaraı óńdelgen et ónimderiniń eksportyn jolǵa qoıýdy josparlap otyr.
Іri kompanııalar ondaǵan jyldar boıy jaqyn jáne alys shet elderdiń seriktesterimen jumys istep keledi. Olardyń tarapynan 16 elge eksportqa kúrish jiberetin qol qoıylǵan kelisim-sharttar bar. Qyzylorda kúrishin Eýropa, Amerıka, TMD barlyq eli tutynýda. «Abzal jáne K» tolyq seriktestigi el boıynsha kúrish jarmasy naryǵynyń eń úlken úlesin alyp otyr.
- Jańaqorǵan aýdanyndaǵy ósirilgen qarbyzǵa ózge elder tarapynan úlken suranys bolyp jatqanyn bilemiz. Sondaı-aq, Aral aýdanyndaǵy tuz ónimderine de kórshi elder qyzyǵýshylyq bildirýde. Eksportqa shyǵarýǵa baılanysty olardyń úlesi salmaǵy qalaı bolyp jatyr?
- Iá, Jańaqorǵan aýdanyna qarasty Jaıylma aýylyndaǵy «Jıdeli» sharýa qojalyǵyna ósiriligen qarbyzdar Reseıdiń Magnıtogorsk, Qorǵan jáne Chelıabi qalalaryna jiberilýde. Sondaı-aq, ol memlekette bizdiń qaýyn ónimine de suranys bar. Olar osy qalalardyń tutynýshylarymen kóptegen jyl boıy yntymaqtastyqta jumys istep keledi.
Oblystan «Araltuz» AQ tuzy da eksportqa shyǵady. Bul respýblıkadaǵy as tuzy men tehnıkalyq tuzdy-tamaq, tehnıkalyq, jem-shóp jáne kóktaıǵaqqa qarsy qospany óndirý jáne óndirý jónindegi iri kompanııalardyń biri
Balyq eksporty da ósýde. Oblystyń Aral jáne Qazaly aýdandarynda jyldyq qýaty 17 400 tonnadan asatyn birneshe zamanaýı balyq óńdeý zaýyttary jumys isteıdi.
- Agrarlyq salanyń taǵy bir baǵyty – mal sharýashylyǵynda qandaı ózgerister bar? Tórt túliktiń sany kóbeıip kele me?
Oblys boıynsha aǵymdaǵy jyldyń 1 qarashasyna 406,6 myń bas múıizdi iri qara, 831,3 myń qoı men eshki, 202,4 myń jylqy, 61,5 myń túıe jáne 122,7 myń qus tirkelgen. Mal basyn byltyrǵy jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda múıizdi iri qara 8, qoı men eshki 4,6, jylqy 17, túıe 7, qus 2 %-ǵa kóbeıgen.
Esepti kezeńde tiri salmaqta 31,3 myń tonna et 75,7 myń tonna sút jáne 6,7 mln. dana jumyrtqa óndirilidi. Ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda et óndirisi 1,9, sút óndirisi 1,2, jumyrtqa óndirisi 2,3%-ǵa artty.
- Áńgimeńizge raqmet.