Qyz-kelinshekterge syılaýǵa bolatyn kitaptar tizimi jasaldy
Jaqsy tańdalǵan qundy kitap basqa jannyń ómirin ózgertýi múmkin. Jaqynyńyzdy jańa bastamalarǵa jetelep, rýhanı baılyqqa, bilim jınaýǵa sebep bolatyn, ǵalamdy sharlaýǵa múmkindik beretin qundylyq qashanda kitap ekeni belgili. Sapaly ádebıet – názik jandylar úshin qundy syılyq, al kishkentaı hanshaıymdar úshin álemdi tanýdyń taptyrmas quraly.
Pamýk álemi
Orhan Pamýk – Nobel syılyǵyn ıelengen (2006) túrik jazýshysy, sonymen qatar birneshe ulttyq jáne halyqaralyq ádebı syılyqtardyń laýreaty. 1969 jyldan 2012 jylǵa deıingi Ystanbulǵa saıahat jasaǵyńyz kelse, «Meniń oǵash oılarym» kitabyn tańdańyz. «Únsiz úı» – Orhan Pamýktyń ekinshi kitaby. Bir túrik otbasynyń tarıhy, úmiti men muń-muqtajy, senimi men sezimderi sheber baıandalǵan. Al «Sezim mýzeıi» romanynda bıznesmen jigit Kemal men jas sulý Púsin arasyndaǵy tartysqa toly mahabbat hıkaıasy, ómir belesteri, adam janynyń názik ıirimderi baıandalady. 2008 jyly jaryq kórgen Pamýktyń bul romany álem ádebıetinde úlken qyzyǵýshylyq týǵyzyp, mahabbat taqyrybyndaǵy úzdik roman atandy.
Sopylyq tarıqattar, kórkem jazý, mınıatıýra, kitap bezendirý, sáýlet óneriniń musylman jurtshylyǵyna tán erekshelikteri, sondaı-aq tarıhı tulǵalardyń ómiri jaıyndaǵy hıkaıattar qyzyqtyrsa, avtordyń «Meniń atym Qyrmyzy» týyndysyn tańdańyz. «Jańa ómir» romany – qyzyldy-jasyldy qyzyqty qııaldy asyl armanym dep, aldanyp júrgenine sońǵy sátte ǵana kózi jetetin pándaýı ǵumyr jaıly syp shertetin eńbek.
Túrik ádebıetiniń abyzdary Reshat Nýrı Gúntekın men Ázız Nesın
Túrik ádebıetiniń eń tańdaýly shyǵarmalarynyń qatarynan oryn alǵan Reshat Nýrı Gúntekınniń «Beımaza boztorǵaı» men «Úzilgen japyraqtar» atty eki romany basym kópshiligimizge kógildir ekran arqyly tanys. Mektepte muǵalimderine, úıde naǵashy ápkelerine erkelep ósken Ferıdeniń Kemranǵa mahabbat baıany eshkimdi beı-jaı qaldyra qoımas.
Eski kózqarastaǵy áke men jańa ómir saltyna aıaq basqan bala arasyndaǵy túsinbeýshilik ulǵaıa túsip, olardyń úzilip túsken kúzgi japyraqtaı týǵan shańyraqtan alystaýy «Úzilgen japyraqtar» romanynda sheber sıpattalǵan.
Ázız Nesın – álemdik ádebıet aıdynynda ózindik qoltańbasy bar tuǵyrly jazýshy. Búkil adamzatqa ortaq qundy dúnıege aınalǵan onyń áńgimeleri belgili jazýshy, satırık, aýdarmashy Ǵabbas Qabyshulynyń kórkem baıandaýymen «Sıqyr aına» ataýymen qazaq tilinde óz oqyrmanymen qaýyshty.
Úzilmes úmit: Jarqyraǵan myń kún
Haled Hosseınıdiń «Jarqyraǵan myń kún» romany jaryqqa shyqqan soń alǵashqy aptasynda mln-nan astam danasy satylǵan. Oqıǵa Aýǵanstandaǵy 20-ǵasyrdyń ekinshi jartysyndaǵy azamattyq soǵys tóńireginde órbıdi. Avtor soǵysty bizge áıelder jáne analar kózimen kórsetedi. Aýǵan halqynyń armany men qorqynyshyn, úmiti men qasiretin baıandaıdy. Minezi men áleýmettik jaǵdaıy ártúrli, qasireti men muńy bir eki áıeldiń taǵdyry eshkimdi beı-jaı qaldyrmaıdy.
Kishkentaı hanshaıymdarǵa: Ertegiler eline saıahat
Rýf Sandersonnyń «Altyn shashty qyz ben úsh aıý», «On eki bıshi hanshaıym», «Raýshangúl men Qarshagúl» ertegileri kishkentaı hanshaıymdardyń súıikti kitabyna aınalatyny sózsiz. Sıqyr men saraılar, hanshaıymdar men qııal-ǵajaıyp oqıǵalarǵa toly kitaptar túrli-tústi, sapaly dızaınmen úılesim tapqan.
Alqyzyl jelkender
Aleksandr Grınniń «Alqyzyl jelkender. Hıkaıat. Tolqyn perisi» romantıkalyq shyǵarmasy romantızmdi súıetin názik jandy arýdyń kóńilinen shyǵady dep bilemiz. Týyndy – mahabbat pen úmittiń, úlken armandar men batyl qadamdardyń sımvoly. «Ǵajaıypty jasaıtyn ózimiz», «Armanyńyzǵa adal bolyńyz», «Ómirde shynaıy mahabbat bar» degen qaǵıdany osy kitaptan tabasyz.
Armanyna adal kishkentaı batyl qyzdarǵa
Zerektigimen, alǵyrlyǵymen baýrap alatyn kishkentaı batyr qyzdar «Shataq qyzdyń shatpaq kúndeligi», «Uzynshulyq Pıppı», «Alma aǵashy gúldegende» tárizdi týyndy keıipkerlerinen ózderin tabatyny sózsiz. Múmkin ol jeńisteri men jeńilisterin kúndeligimen bólisetin Búsh, balalyqpen qoshtasqysy kelmeıtin batyl qyz Pıppı, sabaqqa barǵysy kelmeıtin Ela bolǵysy keletin shyǵar?
Óz úıim: jylylyq pen ádemilikti súıetin hanymdarǵa
Dúnıe júzinde eń tanymal Italııa, Jerorta teńizi aımaǵy, Frantsııa, Meksıka, Úndistan, Qytaı, Taı eli jáne Vetnam elderiniń 150-den asa qarapaıym taǵam túrlerin daıyndaýdy «Álem halyqtarynyń taǵamdary» kitaby úıretedi.
«Men jáne meniń tigin mashınam» kitabynda tigin isi kúrdeli tehnıkalyq termındersiz mazmundalǵan. Karantın ýaqytynda jańa mamandyqty meńgerýge kómekshi bolmaq. Kitaptaǵy jan-jaqty nusqaýlyqtar men sýretter tigin mashınasyn tańdaýyńyzǵa, jumys ornyn uıymdastyrýyńyzǵa, eń bastysy, ár túrli buıymdardy tikken kezde qoldanylatyn tehnıkalardy meńgerýińizge kómektesedi.