«Qyz alyp qashtyń, zańdy belden bastyń» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 9 sáýir, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, TMD baıqaýshylar mıssııasy shtabynyń múshesi Evgenıı Kozıak TMD baıqaýshylary Qazaqstannyń barlyq óńir­lerinde jumys isteıtindigin habardar etti. «TMD baıqaýshylary mıssııasy 30 naýryzdan bastap Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti saılaýyn baıqaý boıynsha óz jumysyna kiristi, - dedi ol. - Biz­diń shtab Astana qalasynda ju­mys isteıdi. Erteńnen bastap óńirlerdegi baıqaý jumysta­ry­myz­dy bastaımyz. Atap aıtqan­da, Aqmola oblysyna jáne Qazaq­stan­nyń basqa da óńirlerine baramyz». Onyń aıtýynsha, kezekten tys prezıdenttik saılaýdy TMD mıssııasynan 300-den as­tam baıqaýshy baqylaıtyn bolady. «Bizdiń mıssııamyzdy jasaqtaý jumystary júrgizilýde. Josparǵa sáıkes, 300-den astam baıqaýshymyz akkredıttelýi tıis. Ortalyq saılaý komıssııasynyń búgingi otyrysynda bizdiń bir top baıqaýshylarymyz akkredıt­teldi. Búginde akkredıttelgen baıqaýshylarymyzdyń sany 245 adamǵa jetti», - dedi E.Kozıak. Sondaı-aq ol TMD baıqaý­shy­lary elimizdiń barlyq óńirlerinde jumys isteıtinin atap ótti. «Daýys berý kúni bizdiń mıssııamyzdyń ókilderi eldiń barlyq óńirlerinde jumys isteıtin bolady. Qazirgi ýaqytta biz ýchaskelik saılaý komıssııalarynyń daıyndyǵyn baqylaǵymyz keledi», - dedi ol osy jóninde. Bul jaıynda «TMD baıqaýshylary belsendilik tanytýda» degen materıalda jarııalandy.

Bas basylymda «Kásipkerlik kókjıegin keńeıte túspek» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy tóralqasynyń tóra­ǵasy Tımýr Qulybaev pen Asta­na qalasynyń ákimi Ádilbek Jaqsy­bekovtiń qatysýymen astanalyq kásip­kerlerdiń konferentsııasy bolyp ótti. Basqosý barysynda qaty­sý­shylar birqatar máseleler tóńire­ginde oı órbitti. Konferentsııa barysynda ındýstrııalandyrý baǵdarlamasy sheńberindegi jobalardy damytý, otandyq ónimderdi jarnamalaý, sonymen qatar kásipkerlerdiń basqa da kókeıkesti máseleleri talqylandy. Shara aıasynda kásipkerlikti júrgizý men damytýda kezdesetin ákimshilik kedergiler qataryndaǵy máseleler anyqtaldy. Atap aıtqanda, Astana qalasynda syrtqy jarnamalyq nysandardy ornalastyrý barysynda týyndaıtyn kedergiler belgili boldy. Osy másele tóńireginde kásipkerler palatasy kórneki jarnamany elordada ornalastyrýdyń arnaıy erejeleri men múmkindikterin jolǵa qoıý barysynda bıznes-kaýymdastyqtyń pikirin eskerý qajettigin atap kórsetti. Sonymen birge Astana qalasynda bólshek saýdaǵa arnalǵan saýda nysandaryn ashý máselesi kún tártibine qoıyldy. Suranysqa laıyq zamanaýı turǵyda kásipkerler palatasy men Astana qalasy ákimdigi arasyndaǵy kelisim qujaty boıynsha ınvestıtsııalyq usynystardy jolǵa qoıý qarastyryldy. Elordada aldaǵy ýaqytta qazaq jáne orys teatrlarynyń qurylysy bastalmaq. Oǵan Saraıshyq pen Baıtursynov kósheleriniń qıyly­synda 8,33 ga jer telimi, Qaldaıaqov pen Nájimedenov kósheleriniń qıylysynda 9,6 ga jer telimi bólingen. Sonymen birge eki jer asty parkıngteriniń qurylysyn paıda­lanýǵa berý josparlanyp otyr.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan jerdi ǵaryshtan sýretke túsirýge múmkindik beretin spýtnıkterin der ýaqytynda ushyryp úlgeripti. «Óıtkeni kók seńgirindegi dál osyndaı ǵaryshtyq apparattarǵa qol jetkizýge umtylǵan soltústik kórshimiz Batystyń «sanktsııalyq soqqysyna» ushyrap, daǵdaryp qalǵan kórinedi. Nátıjesinde, Talǵat Musabaevtyń aıtýynsha, Reseıdiń kúni qazir bizge qarap otyrsa kerek», - dep jazylǵan « Qazaqstannyń «ǵaryshtyq ónimi» suranysqa ıe» atty maqalada.

Qabıbolla Jaqypovtyń tóra­ǵalyǵymen ótken Májilistiń keshegi jalpy otyrysynda qa­laýlylar «2009 jylǵy 6 qazan­daǵy Qazaqstan Úkimeti men Frantsýz úkimeti arasyndaǵy Jerdi qashyqtyqtan zondtaýdyń ǵarysh júıesin jáne ǵarysh apparattarynyń qurastyrý-sy­naý keshenin qurý men paıdalaný sharttary týraly kelisimge óz­gerister men tolyqtyrýlar engizý týraly hattamany» ratıfı­katsııalady.

Túsindire ketsek, Jerdi zondtaıtyn ekinshi «KazGeo-Sat - 2» spýtnıgi ótken jyldyń ortasynda, 20 maýsymda Oryn­bordaǵy reseılik «ıAsnyı» kos­modromynan ǵaryshqa jol tart­qan bolatyn. Al birinshi apparat - «KazGeoSat - 1» sol jyldyń sáýirinde frantsýzdyq Kýrý ǵa­rysh aılaǵynan orbıtaǵa shy­ǵaryldy. Buǵan qosa, Qazaqstanda Jer serikterin basqarý kesheni­nen jáne ǵaryshtan málimetterdi qabyldap, óńdeýge arnalǵan maqsatty keshennen turatyn «Jerdi qashyqtyqtan zondtaýdyń ǵa­ryshtyq júıesi» quryldy. Ol «jerdegi jaǵdaılar jóninde jedel monıtorıngtik aqparatqa ıe bolýdaǵy Qazaqstannyń Táýelsizdigin qamtamasyz etýge» tıis. Onyń málimetteri aýyl sharýashylyǵy, ekologııa, jer qoınaýyn paıdalaný, geodezııa jáne kartografııa, qorǵanys jáne qaýipsizdik salalarynda paıdalanylady, tótenshe jaǵ­daılardyń aldyn alýǵa kó­mek­tesedi.

Osy basylymda «Qyz alyp qashtyń, zańdy belden bastyń» degen maqala berilgen. Búginde ár qazaq dástúrin tárk et­peýdi, babasynan mıras bolyp qalǵan ádet-ǵurypty ustaýdy jón sa­naıdy. Bul urpaq tárbıesine, el­diktiń nyq bekýine úlken septigin tıgizeri sózsiz. «Dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar» demekshi, keı yrym-nanymdar qazaqtar ara­sy­nan ózdiginen ysyrylyp jatyr. Zaman talaby qajet etse kerek, oǵan birli-jarym jandardan basqa eshkim qarsy shyǵyp jatqan joq. Oılanyp qarasań, oryndy. Al endi keı dástúrimiz, ásirese, qyz alyp qa­shý, zamany men adamyna qara­mas­tan, iske asýyn toqtatar emes. Ási­rese, Qazaqstannyń ońtústik ob­lystary otbasy bolýdyń osyn­daı úlgisine qushtar-aq. El arasyndaǵy qyz alyp qashyp sottalypty degen birli-jarym qaýe­set bolmasa, bul tásilge júginip úı­lengenderdiń 90 paıyzy ózgege úlgi bolarlyqtaı ǵumyr keshýde. Kóp jaǵdaıda alyp qashyp úılený eki taraptyń da aldyn ala kelisi­mimen órbıdi. Álgi 90 paıyz baqytty ǵu­myr keship júrgen ot­ba­synyń basym bóligi ke­lisimmen otastyq de­genge saıady. Bu­ǵan basty sebep - jigit jaǵynyń jaǵ­daıy qol­dan alýǵa múm­­kin­digi jet­peı­­tindiginen. Son­dyqtan jigit qyzdy kelistirip, óz úıine kelin etip túsiredi», - dep jazady maqala avtory.

Qyz­­­dy alyp qash­ty degendi es­ti­simen, artynan qý­ǵynshylar izdep kelip, qyzdy qaı­tar­ýyn talap etedi. Bul ýaqytta qyz bala­nyń úıine keshirim suraýǵa ádette uldyń aǵa-jeńgesi qa­lyń malyn túgendep alyp barady. Qyzdyń óz erkimen kelgenine kóz jetkizip, qýǵynshy eline qaıtady. Artynsha qudalyq ótkizilip, toı jasalady. Mine, negizgi, aqylǵa qonymdy qyz alyp qashý ǵurpy osylaı. Bul - dala zańymen bekigen protsess. Al endi álgi alyp qashýdan keıin otaspaı qalǵan 10 paıyz dál osy dala zańyn óz ıkemine aýystyryp, ıaǵnı jigit tarapy unatqan qyzyn onyń kelisimine júginbeı alyp qashý­dan paıda bolady.

Sondaı-aq osy basylymda «Qazir tańǵalmaıtyn boldyq. Jer-jahanǵa nazar bólsek, kúnde qyzyqty bir oqıǵa oryn alyp jatady. Úırenetin de, jırenetin de, nárse kóp. Sonyń biri jaqynda Ún­distanda oryn aldy. Eldiń Ýttar-Pradesh shtatynyń bir turǵyny jylanǵa úılenetinin aıtyp, jer júzine jar saldy. 27 jastaǵy jigitti ne túlen túrtti? Qyz bitken quryp qaldy ma? Ja­nýardan jylylyq izdegenderdiń aqyl-esi durys pa?» delingen «Jylanǵa úılengen júgermek nemese biz kimniń kınosyn kórip júrmiz?» atty maqalada. Ókinishtisi, biz de úndi serıaldaryn kórip, jan raqatyna bólenip júrmiz. Qazir áleý­mettik jelilerde «Kelin» tele­serıalyndaǵy Anandıge uqsap, túrli-tústi mataǵa oranyp, jan­syz qýyrshaqqa sıynyp, túrli áreket istep júrgen qa­zaqtar kóbeıip ketti. Itke, sıyr­ǵa, jan-janýarlar men haıýanat­tarǵa úılenip jatqan úndilerdiń fılmin biz qazir umytpaı kóre­miz... Jıyrma birinshi ǵasyr adam­zattyń órkenıetke jetken eń jańashyl kezeńi bolyp esepteledi desek te, biraq nadandyq pen qarańǵylyq adamnyń sanasyn áli de tumshalap keledi. Pende óziniń oıy men boıyn qandaıda bir zııandy aǵymnan azat etpese, ósý de, damý da bolmaıdy. «Úndi teleserıaldaryn kórgen qazaq qazir kınodan kórgenin qaıtalap jatyr. Qýyrshaqqa tabynady. «Kelin» bizge keremet pe? Otandyq teleserıaldar qaıt­se ońalady?», dep jazady maqala avtory.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazeti «Nýlevaıa terpımost k kabelnym «pıratam»!» atty maqalasynda telearnalardyń adamdarǵa yqpaly memleket tarapynan qadaǵalanýy tıis ekeni jazylǵan. Bul turǵyda ulttyq qaýipsizdik máselesine erekshe mán berý kerektigi de atap ótilgen. Belgili bolǵandaı, birqatar óńirlik kabeldi operatorlar eshbir negizssiz QR-da tirkelmegen sheteldik kanaldardan habar taratyp otyrǵan kórinedi. Atap aıtqanda, olar osy qadamdary arqyly zańsyz qyzmet kórsetýde.