Qytaıdaǵy qazaqtildi buqaralyq aqparat quraldarynyń tarıhyna sholý
Mine, sonyń bir jarqyn kórinisi, erteń, 28 qarasha kúni «Otandastar qory» men «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttiginiń uıtqy bolýymen shetelde jaryq kóretin qazaqtildi BAQ ókilderiniń alǵashqy otyrysy ótpek. Bul kezdesý «Otandastar. Bolashaqqa baǵdar» atty halyqaralyq dóńgelek ústel aıasynda paneldik sessııa túrinde ótedi. Ondaǵy maqsat shet elderde qazaq tilinde jaryq kóretin BAQ jýrnalısterimen baılanys ornatý, olarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý, tájirıbe jáne aqparat almasýdy qamtamasyz etý. Biz osyndaı mańyzdy is-shara qarsańynda Qytaı elinde turatyn qandastarymyzdyń ulttyq bolmysynyń saqtalýyna úlken úles qosyp kele jatqan Qytaıdaǵy qazaq tildi BAQ-tyń qalyptasý, damý úrdisine sholý usynbaqpyz.
Qandaı memleket bolmasyn, ózderiniń ishki saıasatyn, ıdeologııalyq úgit qyzmetin buqaralyq aqparat quraly arqyly qoǵamǵa sińirýdi basty maqsat etetini aqıqat. Qytaıdaǵy úkimet qaramaǵyndaǵy qazaq tildi BAQ ta osy qaǵıdany ustanary anyq. Degenmen, Qytaıdaǵy qazaq tildi BAQ sondaǵy qandastarymyz úshin ulttyq mádenıettiń kúretamyry - tilimizdiń qoǵamdaǵy ómirsheńdigin saqtap, damytýǵa orasan zor paıdasyn tıgizip otyr. Sonymen birge ondaǵy mádenıet, salt-dástúrdi qaýzaıtyn salalyq BAQ-tar men tól baǵdarlamalar arqyly da qazaqı qundylyqtar dáriptelip, nasıhattalyp keldi.
Árıne, mundaı múmkindikterdi Qytaı bıligi kez kelgen ultqa usynbaıdy. Bul tek Qytaı Halyq Respýblıkasynyń tarıhı ata qonysynda otyrǵan ulttarǵa, baıyrǵy halyqtarǵa bergen erekshe mártebesi, ulttyq aýmaqtyq avtonomııa saıasatynyń nátıjesinde júzege asqanyn aıta ketkenimiz jón. Qytaıda turatyn qazaqtar úshin 1954 jyly Іle Qazaq avtonomııaly oblysy qurylǵan bolatyn. Qazaq oblysynyń aýmaǵyna Altaı, Tarbaǵataı, Іle aımaqtaryna qarasty 22 aýdan men 5 qala engen. Budan basqa Qytaıdaǵy qazaqtar Barkúl, Aqsaı, Moryı sekildi 3 qazaq ulttyq avtonomııaly aýdanda jáne Úrimji qalasy men Sanjy oblysynyń aýdandarynda qonystanǵan.
Mine osy óńirlerde ómir súrip jatqan 3 mıllıonǵa jýyq qandastarymyzdyń rýhanı qajetine baǵyttalǵan qazaq tilindegi BAQ-tyń alǵashqy qadamy 1935 jyly shyqqan «Altaı» gazetinen bastalady. Al qazaqtildi radıo 1955 jyly efırge shyqsa, qazaq tilindegi telearna 1985 jyldan beri óz kórermenderimen turaqty júzdesip keledi eken.
Sholýymyzdy qazirgi kezeńdegi eń yqpaldy BAQ resýrstarynyń biri telearnadan bastaıyq. Joǵarda atap ótkenimizdeı Qytaıda Qazaq tildi arna Shynjań teledıdarynyń 3-shi arnasy 1985 jyly qurylǵan. Al Qytaıda 1993 jyly negizi qalanǵan Shyńjań symdy (kábildik) televızııasynyń qazaq tilindegi 8-arnasy men 2004 jyly ashylǵan balalarǵa arnalǵan 12-shi arnasy da qazaq tilinde habar taratyp otyr. Sońǵy málimetterge súıensek, Shyńjań teledıdarynda qazaqsha baǵdarlamalar jumysymen aınalysatyn 250-den artyq qyzmetker bolǵan. Sonymen birge, Shyńjań ólkesiniń ortalyǵy Úrimji qalasyndaǵy osy telearnalardan bólek, qazaq aımaqtarynyń ortalyqtarynda «Іle televızııasy», «Altaı telearnasy», «Tarbaǵataı telearnasy» qazaqsha baǵdarlamalar taratady. Sondaı-aq, úsh aımaqqa qaraıtyn 22 aýdan kúndelikti jergilikti jańalyqtardy qazaq tilinde júrgizip kelgen.
Al Qytaıdaǵy qazaq tilindegi radıo habar taratatyn «Shyńjań halyq radıosy» 1955 jyly efırge shyqqan. Bul radıo bes tilde jumys júrgizedi: qazaq, qytaı, uıǵyr, mońǵol, qyrǵyz tilderinde. Onyń ishinde qazaq redaktsııasy kúnine 18 saǵat habar taratady. Buǵan qosa álemdegi 65 eldiń tilinde aqparat beretin Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosynyń» (CNR) qazaq redaktsııasy 18 saǵat boıy efırge shyǵady. Radıonyń qazaq tilindegi jeke saıty jumys isteıdi.
Qytaıda qazaq tildi gazetter shoǵyry, 1935 jyldan bastap shyǵa bastaǵan «Altaı» gazetinen bastap, keıingi ýaqyttarda jaryq kórgen «Shyńjań gazeti», «Іle gazeti», «Tarbaǵataı gazeti», «Shyńjań ǵylym – tehnıka gazeti», «Іle ǵylym – tehnıka ınformatsııa gazeti», «Іle órenderi» gazeti sekildi basylymdardy ataýǵa bolady.
Al Qytaıdaǵy qazaq oqyrmandaryna arnalǵan qazaq tilinde shyǵatyn jýrnaldar týraly aıtar bolsaq, onyń da qarasy mol. Qytaıda Respýblıkalyq saıası basylymdar «Іzdený», «Ulttar yntymaǵy», «Ulttar» jýrnaldary qazaq tilinde jaryq kórip turǵan. ShUAR-nyń ortalyǵy Úrimjiden shyǵatyn «Shyńjań qoǵamdyq ǵylymy», «Shynjań qoǵamdyq ǵylym minbesi», «Shyńjań joǵary oqý oryndary ǵylymı jýrnaly», «Shyńjań avangardtary», «Shyńjań oqý-aǵartýy», «Ǵylym bulaǵy», «Shyńjań sýretti jýrnaly», «Til jáne aýdarma», «Kókjıek», «Shuǵyla», «Mura», «Oqyrman óresi», «Shyńjań mal sharýashylyǵy», «Alǵa», «Jaıylym sharýashylyǵy», «Sharýashylyq mashınalary» sekildi túrli mazmundaǵy, salalyq jýrnaldardy ataýǵa bolady. Al oblys, Aımaq dárejeli jýrnaldardan «Іle aıdyny», «Іle jastary», «Іle áıelderi», «Mektep dene tárbıesi», «Qazaq balalary ǵylymı sýretti jýrnaly», «Altaı aıasy», «Tarbaǵataı», «Ǵylym jáne óner», «Dárigerlik bilim», «Jastúlek» atalatyn basylymdar jaryq kórip turǵan. Sondaı-aq, tek qana Qytaıdyń ishki qyzmet oryndary men ýnıversıtetterinde ǵana taratylatyn «Іle pedagogıkalyq ınstıtýt ǵylymı jýrnaly», «Іle oqý-aǵartý ınstýtynyń ǵylymı jýrnaly», «Іzdený jáne ashý», «Úırený jáne ǵylym», «Іle aǵartýy», «Іle medıtsınasy», «Іle prokro¬týrasy», «Boǵda», «Qumyl alqaby», «Tarlan» jýrnaldary bar.
Aqparattyq tehnologııalar dáýiriniń basty jetistigi, kez-kelgen álem oqyrmandaryna qol jetimdi elektrondy BAQ- tardyń Qytaı elindegi qazaqsha nusqalary memlekettiń tikeleı qoldaýymen, basqarýynda jumys isteıdi. Olardan «Táńir taý», «Altaı aqparaty», «Іle aqparaty», «Tarbaǵataı Aqparaty» sekildi saıttardy ataýǵa bolady. Al Qytaı elindegi belgili BAQ-tardyń janynan qurylǵan qazaq redaktsııalary aýdarma aqparat shyǵarýmen qatar ózderiniń tól aqparat, baǵdarmalarynda usynyp keledi. Qytaıdyń memlekettik bılik partııasynyń ortalyq gazeti «Jenmın jıbao» (People Daily) dy aıtar bolsaq, qazirgi kúni atalmysh gazettiń saıt nusqasy japon, aǵylshyn, orys, Frantsýz, arab tilderimen qatar qazaq tilindegi (tóte jazýmen) nusqasyn da shyǵaryp otyr. Buǵan qosa, ortalyq CCTV telearnasyna qaraıtyn ınternet-telearna resmı túrde iske qosylyp, vıdeoportal Qytaıdaǵy bes ulttyń tilinde, sonyń ishinde, qazaq tilinde jańalyq taratady.
Biz joǵaryda atap ótken Qytaı jerinde jaryq kórgen qazaq tildi BAQ-tardyń keıingi jyldardaǵy, ásirese sońǵy 1-2 jyldyń kólemindegi ózgeristerge baılanysty keıbiri qazirgi kúni óz jumysyn toqtatqan bolýy da múmkin ekenin eskertemiz. Dese de uzaq jyldar sondaǵy qazaq ultyna rýhanı azyq bolǵan basylymdardyń halyq úshin paıdasy qomaqty bolǵanyn aıtqanymyz abzal.
Qazirgi kezeńderge deıin shetelde turatyn qandastarymyz ózge eldiń shańyraǵynyń astynda otyryp, tól mádenıeti men salt-dástúrin saqtap, qazaq jurtynyń ortaq rýhanı qazynasyna ózindik úlesin qosyp keldi. Al, aldaǵy bolashaqta osy «mamyrajaı úrdis» jalǵasyn taba bere me? Joq pa? - degen suraq týyndaıdy. Árıne, buǵan álemdik órkenıetter toǵysqan XXI ǵasyrdyń jahandaný kezeńi men qandastarymyz ómir súrip jatqan memleketterdiń belgili dárejedegi assımılıatsııalyq saıasaty jáne uzaq ýaqyt yqpaldy etnostarmen tabıǵı aralasyp, sińisý úrdisi óz áserin tıgizbeı qoımaıtyny anyq. Endeshe, osy keri úrdisten sytylyp shyǵatyn jol, arashalap alatyn qam-qareket qandaı bolmaq?