Qytaıda júrip til tazalyǵy men taǵdyry úshin janyn salǵan tulǵa
QazAqparat osy qytaılyq BAQ-ta jaryq kórgen qazaq rýhanııatyna ólsheýsiz eńbek sińirgen qaıratker tulǵanyń shyǵarmashylyq belesterine sholý jasaǵan, ádil baǵasyn bergen ózekti maqalany oqyrmanǵa usynady.
Kákesh Qaıyrjanuly (1941-2017) - Qytaı qazaqtary arasyndaǵy tanymal aýdarmashy, belgili qalamger. Onyń «Kalıla men Dına», «Djen Eır», «Osy zamanǵy shetel jazýshylarynyń áńgimeleri», «Sakıa Mýnı», «Quran hıkaıalary» (Qazaqstan «Jalyn» baspasy kóshirip basqan) jáne «Chıń áýleti saraı jylnamalaryndaǵy qazaqqa qatysty derekter» (Qaharman Muqanulymen birge aýdarǵan), «Qytaı tarıhyndaǵy qazaqqa qatysty derekter» (Ábdildabek Aqyshtaı, Shadyman Ahmet qatarlylarmen birlesip aýdarǵan) syndy aýdarmalary jaryq kórgen. «Sóz sandyq» atty qymbatty qazyna 2010 jyly «Ulttar» baspasynan qaıta basylýmen qatar, 2014-jyly Qazaqstannyń óner baspasynan memlekettik baǵdarlama aıasynda basylǵan. Kákesh Qaıyrjanuly Qytaı qazaǵynyń termınologııa jumysynda qyrýar jemisti eńbek etti. Ol geografııa, logıka, psıhologııa, metrologııa, astronomııa, kompıýterlik esepteý tehnıkasy sııaqty pánderdiń ataý - termınderin qaraýǵa qatysty ári bul iske sóz ustar retinde kóp kúsh berdi. Onyń ǵylymı maqalalary da óz aldyna bir tóbe. «Ǵylymı - tehnıkalyq shyǵarmalardyń ataýlaryn aýdarý jaıynda», «Shıpagerlik baıannyń termınologııamyzdaǵy mańyzy týraly», «Tórt túlik týraly etnıkalyq uǵymdar», «Aýdarmadaǵy ala - qulalyqtar», «Sınonım sózderdiń aýdarmadaǵy róli», «Sózdik qurylysymyzǵa úńilsek», «Televızııa tili jáne onyń aýdarma prıntsıpteri», «Aqparattyq ádebı til - ulttyq til mádenıetimizdiń aınasy» sekildi kóptegen maqalalar jazǵan.
***
Kákesh Qaıyrjanuly Qytaıda órken jaıǵan qazaq ádebıetindegi, ásirese qazaq tilin zertteýde akademııalyq deńgeıge deıin kóterilgen asa kórnekti tulǵalardyń biri. Onyń jarty ǵasyrǵa jýyq ómiri tek ultymyz ádebıetiniń keregesin qalaı kóterý úshin ǵana jumsaldy. Eń bastysy, ol ádebıettiń keregesin bıiktetýde ózegi, jany, túıini qaı jerde ekenin dáp basyp, dál taba bildi. Al, keregeniń jany onyń kógi ǵoı. Sol kókti sógip alsa, endigi jerde ol kerege emes, ánsheıin bir beıbereket ırek-ırek aǵash ǵana bolyp qalar edi. Mine, osy kókti ádebıettiń tili dep bildi. Tili durys bolmaǵan nemese tilinde aqaý bolǵan ádebıet shyn mánindegi ádebıet bola almaıdy. Obrazdy túrde aıtqanda, ol baıaǵy bir shúldir, ıá bolmasa sóziniń berekesi joq qyrt, myjǵaý adam qusap qalmaq. Mine, osy túıindi Kákesh Qaıyrjanuly tereńnen túsindi. Sonan da búkil ádebı ǵumyryn tek qazaq tiliniń tazalyǵy úshin, dáldigi úshin, durystyǵy úshin arnady. Sol til úshin kúresti, sol til úshin ter tókti, sol til úshin kúıindi boldy, sol til úshin araz-ashty boldy. Biraq bul osynaý pánı dúnıede kóp adamnyń basyna násip bolmaǵan, biren-saran adamdardyń ǵana basyna jazylǵan, esh búkpesi joq, taza da súıkimdi araz-ashtylyq edi. Ol aıtylmysh dástúrli, qarabaıyr oılaý júıesi boıynsha, tildiń arǵy jaǵynda tek ádebıet ǵana jatyr dep oılaǵan joq. Onan ary tereńnen, túpki teginen oılady. Sol tildiń arǵy jaǵynda ózi jatqanyn, ata-babasynyń jatqanyn, týrasyn aıtqanda, búkil óziniń ulty jatqanyn bildi. Til ulttyń jany ekenin tamyrynan, shyńyraý maǵynasynan túsindi.
Kákesh Qaıyrjanuly zańǵar aýdarmashy edi. Ol qytaı tilin de bir kisideı zerttedi. Sol tildiń eski maǵynalaryna deıin qol sozdy. Sol tildiń aýqymy keń de, tereń maǵynalaryn kilegeıin shaıqamaı, bar máneri men mańyzyn tógip-shashpaı, tup-tunyq, kórkem de sulý qalpymen óziniń týmys, kindigi baılanǵan, ózi máńgi súıip ótken qasıetti halqyna jetkizdi. Bul turǵydan aıtqanda, Kákesh Qaıyrjanuly tek óz ultynyń tili úshin ǵana shyjaq bolyp ótken joq, jasynan sýsyndaǵan ári bar ǵumyryn arnap úırengen, Qytaı halqynyń tili úshin de shyjaq bolyp ótti. Óıtkeni til tek bir ulttyń ǵana emes, kúlli Jer sharyndaǵy barlyq ulttyń qasıetti qazynasy ekenin Kákesh Qaıyrjanuly súıeginen, taý basynan, túp tamyrynan jubyna jetkize túsindi. Sonan da ózi aralasqan qaı tildiń bolsyn tazalyǵy men taǵdyry úshin janyn saldy. Abaıdyń sózimen aıtqanda, ol «Atanyń uly ǵana bolǵan joq, adamnyń uly bola bildi». Ol aýdarǵan «Kalıla men Dına», «Djen Eır», «Quran hıkaıalary», «Ajal aýzynan qaıtqan adam», «Sakıa Mýnı» qatarly shyǵarmalar ótken ǵasyrdyń 80-jyldarynan beri oqyrmandardyń qolynan túspeıtin asa baǵaly kitaptarǵa aınalsa, óziniń artynan ergen óren aýdarmashylar úshin taptyrmas úlgi, baǵaly oqýlyq boldy.
Nege bulaı?
Óıtkeni Kákesh Qaıyrjanuly aýdarmanyń ultymyz ádebıeti úshin nege kerek bolatynyn da tereńnen qaza túsindi. Ol aýdarmada myna eki ata erejeni myqty ustandy. Onyń biri, neni aýdarý kerek? Endi biri, qaı dárejede aýdarý kerek degen ustanym. Shyn maǵynasynan alǵanda, osy eki ata ereje aýdarmanyń baǵyty men sıpatyndaǵy ereje bolatyn. Aldyńǵy ereje boıynsha aıtqanda, Kákesh Qaıyrjanuly atalmysh aýdarmashylar qusap qolyna túskendi, kózine kóringendi aýdarǵan joq. Neshe júz shyǵarmany oqyp, saraptap, sonyń ishindegi óziniń týǵan ádebıetine, qasıetti halqyna kerekti de zárý bolyp otyrǵandaryn ǵana aýdardy. Osynyń ózi onyń týǵan ádebıetine, qormal halqyna degen asa zor jaýapkershiligi edi. Al, kóp aýdarmashylar úshin, bir shyǵarmany aýdaram dep neshe júz shyǵarma oqý azaptyń azaby ǵoı. Sonan da olardy biz jaı aýdarmashylar deımiz. Aldyna «jaı» degen anyqtaýysh qosylǵan soń, onyń aýdarǵan shyǵarmasy da shyǵarma bolyp qarq bolmaıdy. Onan eshkim nár almaıdy. Ony eshkim izdep oqymaıdy. Shyn maǵynasynan aıtqanda, osynyń ózi ádebıetke, óziniń týǵan halqyna degen túri ózgergen bir túrli «opasyzdyq» ekenin túsingen kisi bar ma bul kúnde?
Al, Kákesh Qaıyrjanuly bul toptyń mańyn baspady. Ol óziniń týǵan ádebıetine, súıikti halqyna asqan bıik adamgershilikpen adal bola bildi. Jaýapty bola bildi. Sonan da onyń qalamynan saf altyn men injý-marjan tógildi. Ol bul arada óziniń týǵan halqyn sýsyndatar bulaq qana bolǵan joq, tup-tunyq ózen bolyp arqyrady. Arqyraǵanda bir jyl emes, on jyl emes, tup-týra jarym ǵasyrǵa jýyq arqyrady. Minekı, qazir sol ózenniń boıyn syńsyǵan ný orman japty. Kókoraı shalǵyndy dala kómkerdi. Aıtyńyzshy, bir azamat úshin budan asqan mártebe bar ma? Budan asqan baqyt pen baılyq bar ma?
Al, ekinshi ereje boıynsha aıtqanda Kákesh Qaıyrjanuly árbir shyǵarmany aýdarýda, aqyl-oı tereńdigi jaǵynan bolsyn, tildik dáldigi men baılyǵy jaǵynan bolsyn, ıá, syrtqy boıaýy men sulýlyǵy jaǵynan bolsyn, esh múltik jibergen joq. Eger onyń aýdarmasyn obrazdy túrde bir tulparǵa uqsatar bolsaq, ol quddy minse kólik, qysylsa aqyl-oı, qýsa jaýyna jetetin, qashsa shańyn ǵana kórsetip ketetin, ejelginiń batyrlarynyń tulparyna uqsaıdy. Aýdarsań osylaı aýdar, maqtansań osyǵan maqtan!
Kákesh Qaıyrjanuly múnymen ǵana toqtap qalǵan joq. Ol óziniń jetken bıigine tán úlken keńistik jasady. Zamandastaryna aqylshy, artqy býynǵa jetekshi boldy. Bul turǵyda ol tek óz qalamynyń ushynan ǵana ushqyn shashyrap tursyn dep oılaǵan joq, qaıta kúlli qalamgerlerdiń barlyǵynyń qalamynyń ushynan tegis ot shashyrasa eken dep tiledi. Sonan da «aýdarmadaǵy ala-qulalyqtar», «sınonım sózderdiń aýdarmadaǵy róli» qatarly neshe ondaǵan maqala jazyp zamandastaryna, arttan ergen inilerine baǵyt, baǵdar kórsetti.
Mine, kórdińiz be, Kákesh Qaıyrjanulynyń osy eńbegi-aq, bir azamat turǵysynan bir basyna jetip asatyn edi. Biraq, ol buny qanaǵat tutpady. Neshe ondaǵan, tipti ózi qolyna qalam alǵan jarym ǵasyrǵa jýyq ýaqyt boıynda kúndiz kúlki, túnde uıqy kórmeı júrip, ózine deıin jasalǵan sandaǵan qazaq sózdikterinen tabyla bermeıtin, alty myńnan astam sózdi qamtyǵan «Sóz sandyq» atty ádemi sózdik jasady. Bul sózdiktiń ultymyz tarıhynda buryndy-sońdy jasalǵan sózdikterden bógenaıy bólek, múlde orny men róli basqa bolyp shyqty. Ony men «Sóz sandyqqa sııapat» atty jeliles maqalamda arnaýly turaqtandyra aıtqan bolatynmyn. Naqty dálel úshin sol maqalalardyń birinshi bóliminen úzindi oqıyq.
Al, endi biz «Sóz sandyq» qarmaǵan aǵanyń, bizge usynym bergen múskústi dalasyna qaraı oıyssaq, kózge erekshe jarqyrap kóriner merýertteri myna birneshe jaqtan baıqalady. «Sóz sandyq» eń aldymen múmkindiktiń barynsha áldekimder eskirdige jatqyzyp, taǵy bireýler «túsiniksiz» degen jalaǵa búrkep, jyly jaýyp tastaǵysy kelgen til merýertterin jarqyrata tizgen. Sonan soń, onyń ishki-syrtqy mánderin, maǵynalyq bólshekteri men súıektik ym-ısharalaryn júlgeleı zerttep, ár sózdiń ustaıtyn orny men adam pendesiniń rýhyna tike baılaýly jatqan qupııa reńkterin asha bilgen.
Osylaısha qaraǵanda, «Sóz sandyqta» ret-retimen tizilgen ár sóz óz-óz aldaryna bir-bir som altyndaı bolyp, bizdiń kóz aldymyzda ǵana jarqyrap turǵan joq. Qaıta uly tabıǵat qoınaýyndaǵy biz álige beınelep berýge sharasyz qalyp otyrǵan ár qımyl, ár bolmys yńǵaıynyń aýan aıasyn álem tirliginiń bas sebepshisi kúndeı nurymen búrkep, shar tartsa da áli kúnge at qoıylmaǵan pendedeı buǵyp jatqan ár qımyl, ár bolmysqa tirlik berip, óli uıqydan oıatyp, sonan soń, sol qımyl ıelerin bizben toǵystyryp jibergendeı kórinedi. Onan ary qaraı «Sóz sandyq» oqýlyq sıpatty sózdik. Mysaly, «Aqmamyq» degen sózdi «astyq tuqymdas ósimdik» dep túsindiredi de onan ary qaraı bunymen tuqymdastar dep bıdaıyq, betegeden bastap jıyrma neshesiniń atyn ataıdy. Al, sadaq oǵynyń bir túri «Alabilek» sózin túsindirip kele jatyp, munan basqa «kóbe buzar, ándigen» dep sadaq oǵynyń on alty túrin ataıdy.
Bundaı mysaldar «Sóz sandyq» boıynda asa kóp. Eger «Sóz sandyqty» jasaýshy tek jurtqa sózderdi túsindirýdi ǵana maqsat tutqan bolsa, ár sózdi ár qalpy boıynsha sheshse de jetip asar edi. Biraq, «Sóz sandyqty» jasaýshy sózdik jasaýdaǵy dástúrli qaǵıdadan attap ótip, onyń oqýlyqtyq sıpatyn da kórsete bilgen. Bul árıne, ońaı eńbek emes. Taǵy biri «Sóz sandyqty» aqtaryp otyryp, ózimiz sóılep júrgen qazaq tiliniń telegeı-teńiz ańqasyn kórip erekshe súıinemiz. Osynshalyqty mol sózden óleńniń qalyptyq ereksheligi uıqasty taba almaı júrgen aqyndarymyzǵa janymyz ashıdy. «Sóz sandyq» «atyryný» degen sózdiń 84, «astamsý» degen sózdiń 95, «qaıbyrtý» degen sózdiń 109 maǵynalasyn qatarlap tizgen. Ásili, bul «qaıbyrt» degen sózdiń qoldanymda turǵan kúıi bolatyn. Naqtyly dálelimen kórseteıik. «Qazaq ádebı tiliniń sózdigi» degen Qazaqstanda basylǵan eń jańa basylym on bes tomdyqta «qaıbyrt» degen bul sózdi «júreksiný, seskený» dep ǵana sheshedi de «Edige» batyr jyrynan:
«Qaıbyrtty qart aıtýǵa padıshadan,
Kóńili aýa ma dep basqa jaqqa» degen dálel tartady. Al, Kákesh Qaıyrjanuly bul «qaıbyrtý» degen sózdi qoldanymdaǵy kúıimen ákeledi de onyń maǵynalastaryn bylaısha tizedi.
«Qaıbyrttaý, baısaldaý, qorqý, shoshý, kúlteńdeý, qoraǵytý, kúrbiný, úreılený, byǵý, jasqaný, qaıbyrý, qaımyǵý, seskený, yǵystaý, yǵysý, aıbyný, taıqaqtaý, túrshigý, aıdyný,taısaný, taısalý, taıqaqsý, taıyný, taısaqtaý, taılyǵý, taıqaý, taıqý, qaısańdaý, túısigý, yǵý, shimirkený, júreksiný, qorǵalaý, qaısaqtaý, qorynshaqtaý, bıpańdaý, úrgelekteý, eleńitý, eleńdeý, qorttaý, qorǵalańdaý, qybyljý, qorǵanshaqtaý, qıpańdaý, qıpaqtaý, qorǵalaqtaý, qobaljý, qylpyldaý, qoryný, úrký, údireıý, úrgelekteý, úrpııý, jaltańdaý, syrdaqsý, syrǵaqsý, buıyǵý, qaımańdaý, bógeleńdeý, túıligý, daǵdarý, ses alý, boı tartý, sekem alý, selt etý, jany zár túbine ketý, janyn qoıarǵa jer tappaý, jany qara baqaıyna ketý, jany qasam bolý, jany murnynyń ushyna kelý, jany túrshigý, jany shoshý, shybyn jany shyǵyp kete jazdaý, shybyn jany alqymyna tyǵylý, jan quty qalmaý, júregi tas tóbesine shyǵý, júregi zyrq etý, júregi aýzyna tyǵylý, júregi muzdaı bolý, júregi sýyldaý, júregi shaılyǵý, júregi úrký, júregi sý ete qalý, árýeıi (arýaǵy) ushý, ımany túrshigý, ımany qasym bolý, ımany taıaqtaı bolý, kózi alaqandaı bolý, eki kózi sharasynan shyǵý, ıt kórgen eshki kózdený, tóbe quıqasy shymyrlaý, torǵa túsken torǵaıdaı bolý, artynan pysý, pyshtaı (myshtaı) bolý, arqasy muzdap qoıa berý, shoshyǵannan es-aqyly qalmaý, óńi buzylý, túri qashý, qýarý, tatarý, úreıi ushý, qos úreı bolý, táýbesi esine túsý, záresi ushý, záresi zár túbine ketý, záresi qalmaý, záre-quty qalmaý, júregi sýlaý».
Mine, kórdińiz be, «sózdik» jasaýdyń basqa azabyn bylaı qoıǵanda, tek osylaısha tizimdik jasaýǵa qansha qajyr, qansha qýat ketedi. Osydan-aq, «Sóz sandyqty» jasaýshynyń tek sózdik jasaý úshin ǵana sózdik jasap otyrmaǵanyn, qaıta onyń óziniń týǵan tiline degen rýhanı emirenisi men qormaldyq kókeı testiliginiń qanshalyq deńgeıde ekenin kórip alý onsha qıynǵa soqpaıdy. Tilimizde «qısynǵa qońsy qonbaıtyn maǵynasyz, jónsiz» degendi bildiretin «mantaqsyz» degen sóz bar. «Sóz sandyq» mine osy «mantyqty» «logıka» degen sózdiń ornyna qoıǵan (bul sózdi Qazaqstan da osylaı qoldana bastady). Qandaı tamasha?! Al, arabtar «mán, maǵyna» degendi «mantıhı» deıdi. Bundaı sózder de «Sóz sandyq» boıynan kóptep tabylady. Bul jerde aıtar bir sóz bar, árqandaı til ózine kórshiles kelgen tilderden sóz qabyldaý arqyly ózin tolyqtaıdy. Bul turǵyda, bul dúnıede sap taza til degen uǵym, múlde, ómir súrmeıdi. Áýel deseńiz, ata til uǵymyna tizgin bergende, arasyna mıllıon jyldar salyp, barlyq tildiń túp tamyrynyń bir bolyp shyǵýy da ǵajap emes. Buny qazirge deıin dúnıede ómir súrgen bes myń, keıde segiz myńǵa deıin sanalyp baratyn tildiń segiz úlken topqa bólinýi-aq ym-ısharalaıdy. Eger sózdi osylaı sýyrtpaqtasaq, árqandaı til ózi qarmaǵan bóten sózdi qabyldamaıdy, qaıta simirip áketedi. Jutyp qoıady. Al, jutylǵan nárseniń qorytylmaı qalmaıtynyn eskergen jón.
Dúnıejúzinde bóten sózdi qalpyn qurtpaı dybystaıtyn til joq. Óz tilimizdiń tarıhynan aıtqanda da sondaı. Ony bul kúnderi «tilimizge ejelden sińisip ketken» degen qýyrshaq, jalǵan qaǵıdamen arashalamaqshy bolamyz. «Búgin» ejel bolmaıdy dep bizge kim úıretti?! Áýel deseńiz, osyndaǵy «sińisý» degen sózdiń ózi durys qoldanylyp turǵan joq. Anyǵyna kelgende, ol sózder uzaq ýaqyt dybystalý arqyly sińisip ketken joq, qaıta tilimiz ony áýel basta-aq «ap» dep jutyp alǵan. Al, uzaq ýaqyt dybystalý arqyly degenge kelsek, ol túrki tilderiniń ishki jaǵyndaǵy ózara tórkindestik qaǵıda.
Sonymen, sózimizdiń qorytyndysy mynaý: Kákesh Qaıyrjanuly jer betine aıaǵynan tik basqan kúlli qazaqtyń ishindegi asa kórnekti til ǵalymdarynyń biri. Tili taza da shymyr, múltiksiz ári sondaı kórkem de sulý ádebı aýdarmashy. Amal ne, ardager asyl azamat dúnıeden qaıtty. Onyń dúnıeden qaıtýy, ulttyq ádebıetimiz ben ulttyq tilimiz úshin orny tolmas asa úlken joǵaltý bolǵany, tym uzamaı-aq biline bastamaq. Ultymyz ádebıeti men ulttyq tilimizge jaratylys kópestikpen-aq syılaǵan daryn ıesiniń ornyn endigi jerde dál ózindeı bolyp eshkim de basa almaq emes!