Qytaıda qazaq jastary «Qara jorǵany» erekshe bılep, toı kórkin qyzdyrdy

ASTANA. QazAqparat – Qytaıda turatyn qandastarymyz kelin túsirý toıynda qazaqtyń «Qara jorǵa» bıin zamanaýı qımyldarmen túrlendirip bılep, erekshe dýmandy qoıylym jasady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Áleýmettik jelide tarap jatqan osy erekshe toı vıdeosynan bir top qyz-jigittermen birge jańa túsken kelinniń de «Qara jorǵa» bılep júrgenin kórýge bolady. Olar erekshe yntamen, sheber ári jarasymdy bılep, keshtiń kórkin qyzdyrǵan.

Ásilinde «Qara jorǵa» bıiniń túp nusqadaǵy qımyl-qozǵalysy baıaý yrǵaqty bolyp keledi. Qyz ben jigittiń arasyndaǵy yntyq kóńil men ińkár sezim nazdy kóriniske arqaý etilgen. Al bul jolǵy toıda jastar bıdi zamanaýı qımyldarmen túrlendirip, sátti shoý-qoıylym jasaǵan sekildi.

Eske sala keteıik, búgingi kúni jurt arasynda «qazaqta bı bolmaǵan», «Qara jorǵa» bizdiń bı emes» degen sekildi pikiri qulaqqa shalynyp qalyp jatady. Al anyǵynda «Qara jorǵa» - ortamyzǵa qaıta oralǵan jádigerimiz. Qazaqstan aýmaǵynda bul bı týraly aıtylatyn naqtyly dáıekti derekterge júginsek, 1975 jyly shyqqan «Qazaq Sovet entsıklopedııasynyń» 6-tom, 477-betindegi «Qara jorǵa» - qazaq halyq bıi» degen anyqtama bolsa, taǵy biri arhıvtik qujattarda Muhtar Áýezovtiń 1934 jyly qoıylǵan «Aıman-Sholpan» spektaklinde «Qara jorǵa» bıiniń úlken sahnaǵa tuńǵysh ret kóterilgeni týraly qundy derek kezdesedi. Sonymen birge Alashtyń ardaqty aqyny, belgili qoǵam qaıratkeri Іlııas Jansúgirovtiń XX ǵasyrdyń basynda jaryq kórgen «Joldastar» atty shyǵarmasynda da halyq bıi «Qara jorǵa» týraly anyq jazylǵan. Atalǵan shyǵarmadaǵy málimetterge qaraǵanda «Qara jorǵanyń» 1915-1916 jyldardyń ózinde qazaq ortasynda keń taralǵan bı ekenin ańǵarýǵa bolady.

Al qazaqtyń derekti kınosynyń negizin qalaýshy kınorejısseri, Qazaq KSR halyq artısi Oraz Ábishevtiń 1974 jyly túsirilgen, ataqty Absentke arnalǵan «Absent – syn Araba ı Bakkary» atty derekti fılminde de «Qara jorǵa» bıiniń kórinisteri kezdesedi.