Qytaıda ejelgi kóshpendiler qoldanǵan arbanyń kóshirmesi jasaldy

Foto:
NUR-SULTAN. QazAqparat – Batys Qytaı aýmaǵynda ómir súrgen ejelgi kóshpendi halyq jýnder qoldanǵan arbanyń kóshirmesi jasaldy dep habarlaıdy QazAqparat qytaılyq Sınhýa agenttigine silteme jasap.

Qytaıdyń Gansý provıntsııasynyń Chjantszıachýan dýńgen avtonomııalyq aýdanyndaǵy Matszıaıýan qonysynan tabylǵan arbalardyń rekonstrýktsııalanǵan kóshirmesi 14 qyrkúıek kúni Lanchjoý qalasyndaǵy Halyqaralyq kórme ortalyǵynda alǵash ret jurtshylyq nazaryna usynyldy.

Kórmege ejelgi arbalardyń 4 rekonstrýktsııasy qoıyldy. Kóshirmelerdiń uzyndyǵy 3.56 metr, bıiktigi 1.78 metr. Arbanyń qańqasy men metall áshekeıleri ejelgi qola tehnologııasy qoldanyla otyryp, 30-dan astam protsess arqyly daıyndalǵan. Arbaǵa joǵary sapaly metaldandyrylǵan boıaýmen salynǵan kózdiń jaýyn alatyn sándi órnekter ejelgi kóshpendilerdiń sán-saltanaty aınytpaı beıneleıdi.

Kóshirmelerdi daıyndaýǵa 100-den astam maman jumyldyrylyp, olar 5 aı boıy tynymsyz jumys júrgizgen.

Matszıaıýandaǵy ejelgi qorymdarǵa qazba jumystary 2006-2020 jyldar aralyǵynda úzdiksiz júrgizilip, jalpy 69 arba qańqasy jáne súıekpen qosa jerlengen 3600-den astam aqyrettik buıym qazyp alyndy. Qazba jumystarynyń qorytyndysy 2021 jyly Qytaı arheologııasynyń 100 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan jalpyulttyq baıqaýda 100 mańyzdy arheologııalyq jańalyqtyń tizimine endi.

Qytaılyq arheologtardyń aıtýynsha, atalǵan qonystan shyqqan eskertkishter aımaqty dalalyq, qytaılyq jáne batys azııalyq órkenıetterdiń toǵysqan jeri retinde qarastyrýǵa múmkindik beredi. Arbalardy bezendirýge paıdalanylǵan áshekeı buıymdardyń 90 paıyzdan astamy altyn, kúmis, mys, temir, qalaıy jáne basqa metaldan daıyndalǵan, bul ejelgi dalalyqtardyń metallýrgııalyq dástúri men ustalyq óneriniń bıik deńgeıin tanytady, deıdi ǵalymdar.

Ejelgi jylnamalarda bizdiń zamanymyzǵa deıingi ekinshi jáne birinshi myńjyldyqta qazirgi Soltústik jáne Batys Qytaı jerin meken etken kóshpendi taıpalar jalpylaı jýn dep atalǵan. Olar keıingi ǵun, túrik, tıbet sekildi kóptegen halyqtardyń quramyna engen bolýy múmkin.

Aımaqtan tabylǵan arheologııalyq oljalar ejelgi kóshpendilerdiń turmys-tirshiligi men qolónerin zertteýde, ásirese kólikke jegilgen dóńgelekti arbalardyń paıda bolýy men taralý baǵyttaryn anyqtaýda ózgeshe mańyzǵa ıe.


Seıchas chıtaıýt