Qytaıda Abaı shyǵarmalarynyń aýdarmashylaryna ІІ dárejeli «Dostyq» ordeni tabystaldy

BEIJІŃ. QazAqparat – Qazaqstan Elshiliginde Qytaıdyń aýdarmashylar qaýymdastyǵynyń aǵa aýdarmashysy, professor Ha Hýanchjanǵa jáne «Qytaı jazýshylary» baspa tobynyń bas basqarmasynyń basshysy, tanymal jazýshy Ákbar Májıtulyna II dárejeli «Dostyq» ordenderin saltanatty tabys etý rásimi ótti.

Abaı Qunanbaıulynyń murasyn nasıhattaýǵa sińirgen eńbekteri úshin atalǵan tulǵalardy memlekettik marapatpen nagradtaý týraly Jarlyqqa Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2020 jylǵy 4 tamyzda qol qoıǵan bolatyn.

1928 jyly dúnıege kelgen Ha Hýanchjan (ádebıettegi laqap aty – Qabaı) Abaı shyǵarmashylyǵyn zertteýge ómirin arnaǵan alǵashqy sheteldik ádebıettanýshylardyń biri bolyp tabylady. 1958 j. Ha Hýanchjannyń «Abaı Qunanbaıuly. Úsh óleń» atty tuńǵysh aýdarmalar jınaǵy jaryq kórdi. Sol jyly QHR ShUAA-da shyǵatyn «Tıan-Shan» jýrnaly «Qazaqstannyń uly aqyny - Abaı Qunanbaıuly» atty onyń Abaı týraly alǵashqy ǵylymı maqalasyn jarııalady.

Onyń «Abaı óleńderi» jáne «Qara sózder» atty qytaı tilindegi aýdarmalaryn Shynjań baspasy 1982 jáne 1984 jj. basyp shyǵardy. Úsh jyldan keıin Beıjińde Qabaıdyń «Abaı jáne onyń poezııasy» atty maqalalar jınaǵy, al 1994 j. ol qurastyrǵan «Abaı shyǵarmalarynyń tolyq jınaǵy» qytaı tilinde jaryq kórdi.

Ha Hýanchjannyń eń eleýli eńbekteriniń biri –Muhtar Áýezovtiń álemge áıgili «Abaı joly» roman-epopeıasynyń aýdarmasy. Bul jumysqa ol 14 jyl jumsaǵan bolatyn.

Ákbar Májıtuly – Qytaı tilinde jazatyn QHR-dyń az ulttar ókilderiniń kórnekti jazýshylarynyń biri. 1982 j. bastap Qytaı Jazýshylar odaǵynyń múshesi bolyp tabylady, kezinde QHR Halyqtyq-saıası konsýltatıvtik keńesiniń depýtaty bolǵan, QHR memlekettik syılyǵynyń úsh márte ıegeri, onnan astam kitaptyń, onyń ishinde Abaı shyǵarmalary aýdarmalarynyń avtory.

2020 jyly qyrkúıekte Ákbar Majıtulynyń «Abaı Qunanbaıulynyń shyǵarmalary qytaı tilinde» atty 2 tomdyq jınaǵy jaryq kórdi.

Ákbar Májıtulynyń aýdarmalary men izdenisteriniń arqasynda búgin qytaı oqyrmandary Abaı Qunanbaıulynyń aqyndyq jáne fılosofııalyq murasymen qatar qazaq ádebıetiniń basqa da kórnekti klassıkteriniń shyǵarmalarymen jaqyn tanysýǵa múmkinshilik alýda.